1. Avalik-õiguslikud suhted põhinevad alluvusel ehk subordinatsioonil – riik on nendes kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
sundi kaalumata kas nimetatud üksikisiku jaoks on tegemist parima lahendusega. Sellest tulenevalt on kerged tekkima ka küsimused. Kas tegemist on enamikule rahvastikust parima lahendusega või on riik oma pädevust ületanud ning astunud sammu lähemale totalitarismile arvestamata üksikisikute huve? Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine Õigusteaduse doktor Irene Kull on öelnud: ,,Eraõiguse tähtsaimaks instituudiks on leping, sest siin avaldub tsiviilõiguse eraautonoomia põhimõte ehk isikute individuaalne autonoomia ja enesemääramisõigus kõige otsesemalt. Lepingute sõlmimise vabadus on iseloomulik vaba turumajandusega riikidele, sest leping kui ühiskondlike suhete reguleerimise eraõiguslik vahend muudab võimalikuks vaba ettevõtluse ja majandussuhete vastutustundliku loomise."4 Lepinguvabadus tähendab, et igaühel on õigus otsustada kas ja kellega ta sõlmib leping, milline on lepingu sisu ning vorm
Realiseerib 2. Tava (VÕS § 25). Tava on õiguskäibes eksisteeriv harjumus, mida osalised loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva 3. Kohtupraktika. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: Tsiviilõiguse üldosa kehtivus
Selle üle, kas on tegemist just sellise struktuurse elemendina omaniku käsutusõigustusse. Testeerimisvabadus on indiviidile kuuluv juhtumiga, saab otsustada ainult üksikjuhul. Ooteõigused, olenemata sellest, kas nad on vabadus end majanduslikult ka riigi vastu kindlustada. Testeerimisvabadus on kogu eraõiguses asjaõiguslikud või võlaõiguslikud, on nagu täisõigusedki päritavad, sest neid käsitletakse täisõiguste kehtiva eraautonoomia põhimõtte väljenduseks pärimisõiguses - üksikisik võib ise oma isiklikke eelastmena kui subjektiivseid õigusi. Nt omandireservatsioon pärandaja sureb enne viimase suhteid õiguskorra poolt seatud raamides vabalt kujundada. osamaksu tasumist, viimase osamaksu tasumisega pärija poolt on tingimus saabunud ja pärija saab Pärandaja võib tehinguga (testamendi, pärimislepinguga) vabalt määrata, millisele isikule läheb tema omanikuks
õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid. Viimase puhul nõuab seadus rangemaid meetmeid. Tahte teooria kogu VõS sellel ka põhineb. Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid. Eesti riiklik süsteem deduktiivsele ülesehitatud (üksikult üldisele). Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria. Võimude tasakaaluteooria
kodifitseeringuid, ei tunta mõistet "tsiviilõigus". 3. Tsiviilõiguse allikad · Põhiseadus · Seadus · Seadusest alamad aktid 4. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted 112. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees. 115
kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus,
Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. · Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. · Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi
AÕ VÕS PerekÕ PärS ühisvara Nt lepingud perekonnaõigus ise KAA kuidas sugulus, kes abikaasad.. jne. Kas perekonnaõiguses kehtivad tsiviilõiguse üldpõhimõtted? · kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud (isiklikud suhted, varalised suhted) · eraautonoomia põhimõte ( inimene võib ise kujundada oma suhteid, nt ei abiellu, ei taha ühisvara. Teatud küsimustes ei saa seda realiseerida) · seaduse dispositiivsuse põhimõte st seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda. Varalistes suhetes saab kergesti kõrvale kalduda, ent lapse ja vanema suhetest on raskem kõrvale kalduda. Pigem on rohkem imperatiivseid norme. · hea usu põhimõte kõikide perekonnaliikmete suhtes
Huviteooria avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus. Meetod selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses on
Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus. Meetod – selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses
1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad
lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria – Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega – eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus – tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
(lk 109-129). T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 93-112) 28 Justiitsministeeriumi. Eesti kohtusüsteem. Võrgulehel http://www.kohus.ee/2434 (04.01.2011). 139. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia e. eraautonoomia (on iseotsustamise õigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees) põhimõttel, selle olulisemaks osaks on tsiviilõigus (varalised suhted ühiskonnas sõltumata subjektidest). Lisaks tsiviilõigusele kuuluvad eraõiguse valdkonda veel tööõigus ja kaubandusõigus (äriühinguõigus, äriõigus). Eraõigus kasutab autonoomset reguleerimismeetodit. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise