Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja
................................................................................................................. 69 Tehinguõiguse eriosa. Asja ettenäitamine. (Slaid 33) ............................................................... 70 Asja ettenäitamine. ............................................................................................................................................... 71 Tehinguõiguse eriosa. Käsundita asjaajamine. (Slaid 34) ....................................................... 72 Käsundita asjaajamine. ....................................................................................................................................... 73 Tehinguõiguse eriosa. Alusetu rikastumine. (Slaid 35) ............................................................ 74 Alusetu rikastumine. ......................................................
Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega. Väga oluline on püüda sõnastada lepinguid selliselt, et oleks üheselt arusaadav osaliste tahe, õigused ning ka kohustus. Korrektselt valmistatud leping aitab vältida edaspidiseid vaidlusi.
lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses
119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus?  Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks  Lepingust  Kahju õigusvastasest tekitamisest  Alusetusest rikastumisest  Käsundita asjaajamisest  Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping  Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping  Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku
3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
28. mutuum  muutlaen, 29. commodatum  pruuklaen 30. depositum  hoiuleping, hoius 31. pignus Âpant 32. emptio-venditio  ost-müük 33. pretium  hind, väärtus 34. arrha  käsiraha 35. locatio conductio  üür-rent 36. mandatum  korraldus, käsund 37. societas  seltsinguleping 38. permutatio  vahetus 39. obligationes ex contractu  lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu  nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio  käsundita asjaajamine 42. bona fides  hea usk 43. mala fides  paha usk 44. creditor  võlausaldaja 45. debitor  võlgnik 46. novatio  uuendus, muutmine 47. cessio  loovutamine 1 48. dare  andma 49. facere  tegema 50. solutio  täitmine 51. conditio  tingimus 52. vis maior  vääramatu jõud 53. mora  viivitus 54. res  asi 55. dominium  omand; omandiõigus 56
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping
• Kui kohustus on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega, kui sellega, mis RVEÕS järgi kohalduks, kohaldatakse selle teise riigi õigust LEPINGUVÄLISTE KOHUSTUSTE LIIGID • Alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust: - mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti; - kus teise isiku õiguse rikkumine toimus; - kus alusetu rikastumine aset leidis (muud juhud) • Käsundita asjaajamisele kohaldatakse riigi õigust, kus asjaajaja teo tegi; teise isiku kohustuse täitmisel kohustusele kohaldatavat õigust • Kahju õigusvastase tekitamise juhul lähtutakse teo/sündmuse toimumise või kannatanu nõudel tagajärje saabumise koha riigi õigust • Kahjuhüvitise suurus on Eestis piiranguga MÄÄRUS NR 864/2007 • Kohaldub lepinguväliste võlasuhete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades
alusel (hasart- ehk õnnemängust tekkiv mittetäielik kohustus). Tasuks ei pea olema üksnes raha maksmine. Selleks võib olla preemiareis, lubadus sõlmida mingi leping, hinnasoodustuse pakkumine jne. Mõistlikult võttes peab tasustada lubatud tegu, kui TAL tehingus ei ole väljendatud teisiti, olema tehtud pärast TAL tehingu tegemist. Lisaks peab tegu olema tehtud enne tasulubaduse tagasivõtmist või muutmist. Tasu avaliku lubamise õiguse seosed lepinguõigusega ja käsundita asjaajamise õigusega Tasu avalikult lubanud isik võib pärast TAL tehingu tegemist sõlmida soovitud tulemuse saavutamiseks lepingu mõne konkreetse isikuga. Selline leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu mõju lepingu poolteks mitteolevate isikute ja ka sõlmitud lepingu poole enda suhtes. Tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks. TAL instituudi seos lepinguõigusega väljendub samuti selles, et TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, st et tegemist võib olla
i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1. abikaasade solidaarkohustus  PKS § 18  ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist b. Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist? i. käsundita asjaajamine VÕS § 1018?  M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i asja, kui kleidi ostmiseks raha laenas ja kleidi ostis ii. kahju hüvitamine/alusetu rikastumine 1. Reegel: VÕS § 1043/VÕS § 1037: 2. Erand abikaasade vahelistes suhetes: PKS § 8  kihlusest tulenevate nõuete välistamine?  ei kohaldu, sest abielu sõlmiti, teisalt võib
376. social welfare institution  sotsiaalhoolekandeasutus 377. subsistence benefit  toimetulekutoetus 378. deduction  maha arvestamine 379. subsistence level  toimetulekutase 380. Social Welfare Act  sotsiaalhoolekande seadus 381. non-contractual obligations  lepinguvälised kohustused 382. public promise to pay  tasu avalik lubamine 383. presentation of a thing  asja ettenäitamine 384. benevolent intervention in another's affairs  käsundita asjaajamine 385. unjustified enrichment  alusetu rikastumine 386. tort law  kahju õigusvastane tekitamine 387. prerequisite of a claim  nõude eeldus 388. legitimate interest  õigustatud huvi 389. intervener  asjaajaja 390. on behalf of another person  teise nimel 391. principal  esindatav, volitaja 392. genuine  ehtne 393. not genuine  mitte ehtne 394. false acting in one's own interest  ekslik käsundita asjaajamine 395
mandatum  käsundusleping societas  seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio  vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu  lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu  nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio  käsundita asjaajamine bona fides  hea usk mala fides  pahauskus creditor  kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor  deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio  uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio  tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare  ; facere  Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel
Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. (4) Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. § 80. Leping kolmanda isiku kasuks (1) Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). (2) Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. (3) Kui elukindlustus- või elurendiselepinguga nähakse ette kindlustusandja kohustuste täitmine või elurendise maksmine kolmandale isikule, võib kolmas isik nõuda lepingu
Võlausaldaja (kreeditor)  kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Kõige sagedamaks võlasuhete tekkimise aluseks on leping. Lepinguline võlasuhe erineb teistest võlasuhetest selle tahteline iseloom. Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose
Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta.
119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne  kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne  kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143
Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustuseks ja kõrvalkohustuseks. Kohustuste liigitamine põhi- ja kõrvalkohustuseks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu
2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus 18 5.1 Soorituskondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 Mittesoorituskondiktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
esemed, tehingud, esindamine, tsiviilõiguste teostamine  asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud asjaõigused, kinnisturaamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omanduse ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon  võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine  perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust  pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist.
Lg 2 järgi võib tasu seni mitte maksta, kuni teo tegijad on lahendanud tasu jagamise vaidluse. Lg 3 järgi tasu jagamatusel peavad teo tegijad heitma liisku. 16. Missugused on TAL instituudi ja KAA instituudi omavahelised seosed sõltuvalt sellest, kas tasu lubanud isik soovis sooritust enda kasuks või kas ta soovis soodustada III-t isikut? ?? Teine variant, kus A lubab avalikku tasu selle eest, mis tuleb kasuks B-le. Teo tegija C võib sellises olukorras nõuda A-lt tasu ja B vastu nõuded käsundita asjaajamise osas. Tavaliselt on soodustatud isik üks sama, kes lubab tasu. Siis võib tekkida konkurents TAL ja KAA nõuete osas. Esimeses etapis tuleks kindlaks teha, kas teo tegija on teinud ainult nii palju, kui TAL tehingus teo sooritamiseks vajalik oli või on teinud rohkemat A kasuks. Koera näitel võib olla nii, et C leiab koera, söödab ja viib arstile. Siis kulutusest on ainult 1/3 TAL nõue ja ülejäänu eest tuleb hinnata tema nõudeid KAA eest
VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Õiguslikud tagajärjed: 1. Põhikohustuse täitmine 2. Kõrvalkohustuste täitmine 3. Kaasaitamiskohustused 4. Hoolsuskohustus Nõuete kontrollimise järjekord Kui võimalikke nõudeid on mitu, tuleb neid kontrollida järgmises järjestuses: 1. Lepingust tulenevad nõuded 2. Lepingusarnastest õigussuhetest tulenevad nõuded (nt: culpa in contrahendo, käsundita asjaajamine) 3. Asjaõiguslikud nõuded 4. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded 5. Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 2/ 9 Võlaõiguslikud kokkulepped kinnisasja kasutamiseks Üldsätted Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor)  isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor)  isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
Omandi esemeks võib olla iga asi, mile omandamine ei ole seadusega keelatud. 12. (l.154-191) Võlasuhe on õigussuhe, millest tulene ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustust teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastamisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 13. (l.194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. (l.286-297) Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele
koormise ühisvara arvel. Kui abikaasa teeb neid kulutusi lahusvara arvel, saab abikaasa nõuda nende kuulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Kui abikaasa teeb lahusvara arvel 22 kulutusi teise abikaasa lahusvarale, saab abikaasa nõuda kulutuste hüvitamist üldises korras käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Abikaasad saavad leppida kokku ühisvarale tehtud kulude omavahelises jaotuses. (p 13) Rakendussätted, ühisvara jagamine: 14.05.2014 3-2-1-31-14 ja 29.05.2013 3-2-1- 42-13 Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara
1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused:võlasuhe võib tekkida: *lepingust *kahju õigusvarasest tekitamisest *alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha *käsundita asjaajamisest – naaber parandab naabri katust, et vihm sisse ei sajaks *tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest *muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba 2. Tehingu mõiste ja tunnused. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tunnused: *tehing on tahtelise iseloomuga juriidiline akt *tehing on õiguspärane tegu
kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1). 37.Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1). Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). 38.Kes on võlgnik, kes võlausaldaja ? Võlgnik on kohustatud pool võlasuhtes, võlausaldaja on pool, kelle suhtes võlgniku kohustused kehtivad. Võlgnik on tüünäitena raha laenaja, võlausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks määratud ajal ja koguses tagasi. 39.Mis on eelleping?
rikkumisest, sealhulgas laimust. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetluse suhtes, ilma et see piiraks artiklite 21 ja 22 kohaldamist. 4. Käesolevas määruses käsitatakse ,,liikmesriigina" kõiki liikmesriike peale Taani. Artikkel 2: Lepinguvälised võlasuhted 1. Käesolevas määruses hõlmab kahju õigusvastaselt tekitatud kahju, alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise või culpa in contrahendo tagajärgi. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka tõenäoliselt tekkivate lepinguväliste võlasuhete suhtes. 3. Iga käesolevas määruses sisalduv viide: a) kahju põhjustanud sündmusele hõlmab kahju põhjustavaid sündmusi, mis võivad tõenäoliselt aset leida, ning b) kahjule hõlmab kahju, mis võib tõenäoliselt tekkida. Artikkel 3 Üldine kohaldatavus
on nii õigus kui ka kohustus (võlasuhe laiemas mõttes)  nt müügileping 48. Nimeta, mille alusel võlasuhe võib tekkida (vähemalt 5 alust)? 23 Lepingu alusel (võõrandamis ja kasutamislepingud) Seadusest tulenevalt alusetul rikastumisel  saanud midagi, mida ta ei oleks tohtinud saada kahju õigusvastasest tekitamisest  liiklusavarii näiteks käsundita asjaajamisest - keegi pole käskinud nii teha, aga ikka teeb Ühepoolsetest lepingust tulenevalt tasu avalikust lubamisest  lubati marjade korjamise eest raha, aga tegelt pole marju ja pole raha ka testament muust seadusest tulenevast alusest 49. Milline on lepingu sõlmimise skeem? Leping sõlmitakse pakkumise (offert) esitamise ja sellega nõustumisel (aktsept) ning ka
liige tahab välja astuda vms) Nimeta lepingud: 1) Permutatio – vahetus 2) Aestimatum – kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3) Transactio – sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4) Precarium – tasuta kasutamise leping Obligatsioonid nagu lepingust: 1) Negotiorum gestio – käsundita asjaajamine 2) Actio communi dividundo – juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3) Tutela – eestkostesuhe 4) Condictiones – alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid: Ius civile järgi: 1. Furtum – vargus 2. Damnum iniuria datum – võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine (lex Aquilia’ga kahju heastamine) 3. Iniuria – õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms) Ius honorarium’i järgi: 1
neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist. Võlgnik võib täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohtusse täitmiseks. Võlasuhte tekkimise alused: 1)Leping 2)Lepinguvälised: Kahju õigusvastane tekitamine (kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine) Alusetu rikastumine (lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine) Käsundita asjaajamine (tulekahju korral teise isiku vara päästmine) Tasu avalik lubamine (asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu).......................... Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus;
olema notariaalselt tõestatud 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine- lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu
Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Mis on lepinguvabadus
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusseadus (VÕS)  reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikasamine ja kahju õigusvastane tekitamine) 9.2 Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud
VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Muidugi v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine
1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3. Transactio - sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4. Precarium - tasuta kasutamise leping KAASUS - oma tegevus - sinu viga; hea usu vastane Obligatsioonid nagu lepingust Olemuslikult pole leping, aga kuna rohkem leping kui pahategu. 1. Negotiorum gestio - käsundita asjaajamine 2. Actio communi dividundo - juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3. Tutela - eestkostesuhe 4. Condictiones - alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid Ius Civile järgi: 1. Furtum - vargus 2. Damnum inuria datum - võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine 3. Iniuria- õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms) Ius honorariumi järgi: 1. Dolus malus - pettus 2. Metus - ähvardus 3
võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord:  leping- 1.)  seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3.) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.) Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4) Võlaõiguslikud nõuded (kaasuste lahendamine): Kes? Kellelt? Mida? Millistel õiguslikel alustel? 16.02 §1045- seadusega kaitstud hüved §1044 lg3- erandjuhus, mille alusel nõue esitatakse
kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhte tekkimise alused: 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine 4) Käsundita asjaajamine 5) Tasu avalik lubamine 6) Muu seadusest tulenev alus 7 26. VÕLASUHTE TÄITMINE Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1)hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev
4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või 5) Tasu avalik lubamine ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. 6) Muu seadusest tulenev alus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või VÕLASUHTE TÄITMINE abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks
tõestatud. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta seda tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1. lepingust 2. kahju õigusevastasest tekitamisest 3. alusetust rikastummisest 4. käsundita asjaajamisest 5. avalikust lubamisest 6. muust seadusest tulenevast alusest 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
aastat, kui pole kokku lepitud teisiti. Aegumatu on inimestevastased kuriteod. ERISÄTE TÄPSUSTAB ÜLDSÄTET! ALATI KEHTIB ERISÄTE! MITTE NÄITEKS TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA VAID VÕLAÕIGUS. Millest tekivad võlasuhted? 1) Tekivad lepingust ja tehingust. 2) Kahju õigusvastasest teost. Kui lääte naabrinaise akna sisse, siis sellest hetkest alates on kahju hüvitamise kohustus. 3) Alusetusest rikastumisest - kui pank annab kogemata teie kontole raha. 4) Käsundita asjaajamisest  kui teil pole volitust. 5) Tasu avalik lubamine  näiteks teleris on reklaam ja kui kaup otsas, siis võid nõuda kahju hüvitamist 6) Muust seadusest tulenevast alusest  seadus ei jõua reguleerida kõiki suhteid (nt MTÜ on eraldi seadusega sätestatud) Mittetäielik kohustus  kohustus, mida võlgnik võib täita, kuid mille täitmist võlausaldaja nõuda ei saa. Hasartmängust tulenev kohustus  lähen mängima illegaalses kohas ja kaotad
lepingu rikkumise eest 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepe 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamislepingud on nt
annaabi.ee 
