Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selga, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised: Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi. Lepingueelsest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted.
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine
õigustoimingud reaaltoimingud 1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga
Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada. Tehingud võivad olla: Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe aga peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades.
anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega siis võib segamini minna õigusvastase teoga. Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus) Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane Hierarhia:Leping->tehing->toiming Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks tahteavaldust, tehingus võib olla ka üks. Tehing, mis pole leping on nt testament Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. Toiming mis pole tehing nt autoriõigused Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine)
töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv). Kindlasti peavad olemas olema nooruki tahteavaldust ülesnäitavad dokumendid ning need peavad olema kinnitatud tema seadusliku esindaja poolt. (2. peatükk, 8.paragrahv, 1.lõige). Samuti peab tööandja alla 14-aastase töötaja puhul tegevuskoha järgselt hankima tööinspektori nõusoleku. (2.peatükk, 8.paragrahv, 3.lõige) Äriühingu juhina sõlmiksin noormehega tähtajalise töölepingu. (2.peatükk, 9.paragrahv). Ülesanne 11 Tööleping oli sõlmitud liialt rutakalt ning läbimõtlematult
–tekivad muutuvad või lõppevad õigused/kohustused. Erinevus? Sündmus ei sõltu inimtahtest, aga tegu sõltub inimtahtest. (sündmus- loodusõnnetus) Nimetage tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused? Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest. § 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, milleks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. Ühepoolne tehing (testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool. Mitmekülgne on tehing, kus mõlemad poole on kohustatud. Ühekülgne (laenutehing), mitmekülgne (ostu-müügi). NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi
Nimetage TSIVIILÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMISE alused? Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest. § 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on tahteavaldus teha toimingut. Toiming on õiguspärane tegu. Seega tehing ei saa olla õigusvastane. Tehing saab olla kehtiv ja kehtetu. Ka tehing on toiming. Ühepoolne tehing on tehing, milleks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. Ühepoolne tehing (testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool. Mitmekülgne on tehing, kus mõlemad pooled on kohustatud. Ühekülgne (laenutehing), mitmekülgne (ostu-müügi). Ühekülgse puhul
sünmused ei sõltu inimtahtest. 99. Mis on tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks? Tehingud, sätestatud sündmused, muud tominud ja õigusvastased teod. 100. Mis on tehing? Tehing on toiming , milles on vähemalt 1 tahteavaldus. 101. Mis on ühepoolne tehing ja mitmepoolne tehing? Ühepoolses tehingus on vaja ühe isiku tahteavaldust(testament), mitmepoolses kahe või enama isiku tahteavaldust.(ost-müük) 102. Mis on ühekülgne ja mitmekülgne tehing? Ühekülgses tehingus on üks kohustatud pool(laenuleping), mitmepoolses mitu.(ost- müük) 103. Mis on toiming? Õigusliku sisuga õiguspärane tegu. 104. mis on tegu? Tegu on inimtahtest sõltuv ja võib olla õigusvastane. 105. Mille poolest erinevad tehing ja toiming? Toimingu ei pruugi olla tahteavaldust. 106. Mille poolest erinevad toiming ja tegu?
pole oluline. töötaja jätkab töötamist JA NB! Ettepanek ja vastus 5 tööpäeva jooksul ei tule sellele peab olema tööandjalt teistsugust kirjalikult vormistatud. TL Töötaja surma Tööandja surma tõttu lõppemise aeg poolte kokku tahteavaldust. Ülesütlemine katseajal - TLS §86 tõttu TLS §111 lepitav. Pooled ei pea teineteist Lubatud mõlemal osapoolel nii tähtajalise
tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing, mis ei ole leping : (üks tahteavaldus) nt testament Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu Tehing ja toiming erinevad sellepoolest, et toimingu ei pruugi olla tahteavaldus Tahtavaldust ei ole - auutoriõigused Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Toode näide teost, mis ei ole toiming! Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus)
loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Tehing ja toiming erinevad selle poolest, et tehingus ei pruugi olla tahteavaldust, nt autoriõiguste tekkimine.
Mõni aeg hiljem avastab O ainupärija P, et jalgratas on H käes ning nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult? H. Kas H saab nõuda ratta väljaandmist AÕS § 80(1) alusel ? Omandi tagasinõudmise nõue. E: 1) Kas P on omanik ? a) Kas H sai asja omanikuks § 92 kohaselt ? H ei saanud omanikuks § 92 kohaselt. b) Kas tegu on vallasasjaga ? TsÜS § 50 (1) (2) + c) Otsese valduse üleminek ? ASÕ § 33 + d) Kokkuleppe sõlmimine (kuna - kas on vahetatud kehtivat tahteavaldust, asjaõiguses, piiratud teovõime puhul ei tekiks kokkuleppe küsimust. Kas isikute tahteavaldused mis on suunatud asjaõiguse leppele, kas need lepingud kehtivad). Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? +
tööpäeval) Sisu: Lähtuda tuleb kättesaadud tahteavaldusest, ka juhul kui see erineb tegija poolt väljendatud sisust. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus Vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus ning see jõustub tegemisega (nt testament, tasu avalik lubamine) Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime Kui tahteavaldus on kehtivalt tehtud ja tegija pärast seda sureb (tahteavaldus pole jõustunud sest eemalviibija pole tahteavaldust veel kätte saanud) või on tahteavaldus jõustunud, kuid pole tehtud mitmepoolne tehing, sest pole jõustunud teise poole tehinguks vajalik tahteavaldus, lähevad tahteavaldusest tulenevad õiguslikud tagajärjed üle pärijatele. Kui tahteavaldus on tehtud teovõimelisena siis pärast teovõimetuks muutumine ei mõjuta tagasiulatuvalt tahteavaldust. Tahteavalduse tagasivõtmine Eemalviibijale tahteavalduse saab tagasi võtta kui tagasivõttev tahteavaldus jõuab saajani enne kui
kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja.Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Tsiviilõigussuhted baseeruvad lepingul, seega peaks põhiliseks vahendiks olema kokkulepe. Enne kohtusse pöördumist saab esitada kirjaliku kohtuvälise nõude täita kohustus. Eelkõige tuleks kokkuleppeid eelistada kohtumenetlustele. KOHTUSÜSTEEM 1. Maakohtud (4) – tsiviilasjad, Halduskohus (2) – avalik õigus, kuriteo- ja väärteoasjad
· eraõigusele omane · nii tulebki käituda kuigi õigusnormis seda öeldud ei ole · tava ei saa muuta seadust · Seadus laias tähenduses · seaduse alusel välja antud aktid, määrused jne. · EL-i seadused · Eesti kohtupraktika õigusallikas 6. Nimeta neli tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alust. Neli õigussuhte tekkimise alust tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest 7. Selgita mõistet "teovõime" Fuusilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
ühepoolsel tehingul peab olema tahe, kahepoolsel mõlema poole tahteavaldused Millal muutub tahteavaldus kehtivaks? kui avaldus on kättesaadud Mis vahe on mitmekülgsel tehingul ja mitmepoolsel lepingul? Mitmepoolsel lepingul ei pruugi subjektidel olla kohustusi Millal on tahteavaldus kätte saadud? Kui avaldus on isiklikult kohale toimetatud Mis on käsutamisõigus? isiku õigus teha tehinguid/õigus käsutada Tahteavaldust võib tagasi võtta juhul, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus tahteavalduse tõlgendamine - tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma Kaasus 3 rein sõlmis pillega korteri ostu-müügi lepingu. Rein maksis pillele korteri eest raha, ja pille lubas korteri võtmed üle anda järgmisel päeval. Sama päeva õhtul pakkus andrus kõrgemat hinda, pille müüs korteri andrusele
4 nimetatud ettepaneku (tehing heaks kiita) saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. § 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku sesindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alla 7-aastane § 10. ja § 11. ning 6-aastane ja noorem §12. Kingi vastuvõtmine on leping. Kui keegi läheb esimesse klassi 6-astasena, kas võib talle kinkida raha? Seadusliku esindaja
23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule; _ suunamata kindlale isikule. 25. Millal tahteavaldus jõustub (muutub kehtivaks)? Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega.Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 26. Millal tuleb tahteavaldust tõlgendada ja kuidas seda tehakse? Tahteavalduse tõlgendamise ülesandeks on avaldaja tegeliku tahte kindlakstegemine. Tõlgendamine sõltub sellest, kellele tahteavaldus on tehtud.
§ 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Ei puuduta erinormina alla 7-aastaseid isikuid. Alla 7-aastased alaealised ei saa kehtivalt ühepoolseid tehinguid teha, seda ka mtte seadusliku esindaja nõusolekul (§ 12 lg 1). See reegel on ka mõistetav, kuna alla 7- aastane ei olegi reeglina võimeline tahteavaldust väljendama. Selleks, et 7-18-aastane alaealine saaks teha kehtiva ühepoolse tehingu, on vajalik tema esindaja eelnev nõusolek. (§ 10). Eelneva nõusolekuta tehtud tehing on tühine ning seda ei saa ka hilisema heakskiiduga kehtivaks muuta. Juhul kui 15-18-aastaste teovõimet on vastavalt §-le 9 laiendatud ja see laiendamine puudutab ka ühepoolseid tehinguid, siis võivad nad neid teha ilma seadusliku esindaja loata.
10. saadetud kirja ja vastab sellele kohe SMS-iga „NÕUS ☺“. • Kas Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist? Vt mh: TsÜS § 67 lg 1 ja 2, § 68 lg 1, 2, 3, § 69 lg 1, 2, § 72 Hüpotees: Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist vastavalt VÕS §108 lg 2, §208 lg 1 Kas tehing on kehtiv? 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Andres tegi oma tahteavaldust 8.10 kirja teel, 9.10 võtab ta seda tagasi e-kirjaga, mis kustutab automaatselt Jaani postkastist. Küsimus: Kas sai kätte? TsÜS §69 lg 2, l 2. Ta jõudis Jaani serverisse, siis loetakse, et kiri on jõudnud saaja elukohta. Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika.
(2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tehingu vormivabadus (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega on tehingu tegemiseks võimalikud: a) suuline vorm b) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm c) kirjalik vorm ja sellega võrdsustatud elektrooniline vorm d) notariaalselt kinnitatud (notar kontrollib allkirja andja isikusamasust)
märgitud tähtaeg. Seega võib oferent ise määrata, millisest kuupäevast alates algab vastamise tähtaeg. Kui seda ei ole märgitud, siis arvestatakse vastamiseks vajalikku tähtaega alates kirja postitamisest. Kinnituskiri Majandus- või kutsetegevuses tuntakse ka lepingute sõlmimist kinnituskirjaga. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Kui poolsed sõlmisid aga lepingu, millega määrasid kindlaks oma kohustused läbirääkimiste ajal, võib nende kohustuse rikkumisest esitada ka lepingulisi nõudeid.
seadusest, poolte kokkuleppest või poolte vahelisest praktikast. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijate vahel on tahteavaldus kättesaadud kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu või auskohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduses on oluline selle sisu. Tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi. Ei loeta tehtuks kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Tahteavaldus jääb kehtima ka siis kui tahteavalduse tegija sureb pärast tahteavalduse tegemist, kui piiratakse tema teovõimet, kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele. Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Tehakse ettepanekuid, võetakse neid vastu või lükatakse tagasi.
Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus.Lepingu 2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused) sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). 3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1); Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek. Vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist (aktsepti). Peab
Kui täidetud selleks antud / vabade vahenditega, siis kehtiv Kui tehingust ei teki tsiviilkohustusi, siis kehtiv Vastasel juhul hõljuvalt tühine · Esindaja kiidab hiljem heaks · Teine pool teeb esindajale ettepaneku heaks kiita o Kui ei vasta 2 nädala jooksul, ei ole heaks kiitnud · Teine pool ei saa tehingu tahteavaldust tagasi võtta, kui ta teadis isiku piiratud teovõimest ja teadis, et tal ei ole esindaja eelnevat nõusolekut. Piiratud teovõime laiendamine 15-18.a teovõimet võib laiendada kohtu määrusega (TsÜS §9) alaealise huvides, kui tema arengutase seda võimaldab. Laiendamise ulatus sõltub konkreetse juhtumi sisust. Kohus määrab, milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik täiendavalt teha. Teovõimet võib laiendada kuni täieliku teovõimeni.
esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. 16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse? 17. OÜ Lõbu üürnik OÜ ,,Tanzen" korraldas kärarikkaid noortepidusid klubihoones, mis asus korterelamu vahetus läheduses. Sageli toimusid seal peod kuni kella 5.00 hommikul. Korterelamu elanikud ei olnud sellega rahul ja pöördusid eelkõige OÜ
Näiteks vormikandmise kohustus sisekaitseakadeemias. Õigussuhe Õigussuhe- põhineb abstraktsel õigusnormil, kuid on alati konkreetne, kuna see tekib konkreetsete inimeste vahel, konkreetsel hetkel ja asjaoludel. Tekib kui keegi järgib või kasutab õigusnormi võiriik rakendab kellegi suhtes õigusnormi. Riik tagab õigusnormi sunni rakendamise võimalusega. Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
Piiratud teovõime laiendamine – vähemalt 15-aastase alaealise puhul võib kohus tema piiratud teovõimet laiendada (N. 16-aastased tahavad abielluda). Otsusevõimetus – ajutine vaimutegevuse häire (deliirium) §13 – testamentide vaidlustamise puhul (vana inimene teeb testamendi hooldaja nimele, omaksed kaebavad kohtusse) Ühepoolne tehing – üks tahteavaldus, ainult ühe poolsed kohustused (laenuleping) Mitmepoolne tehing – vähemalt kaks tahteavaldust, ostu-müügi leping (müüjal on kohustus anda kaup ja ostjal raha) §10-12 Piiratud teovõimega isiku tehingud ÜHEPOOLNE TEHING MITMEPOOLNE TEHING ALLA 7- §12 (1) Iga tehing on tühine §12 (2)Tehing on tühine, AASTANE välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu
Ajutine võimetus või eemal viibimine varast ei tähenda vara mõjutamise võimetust. Nt: auto ajutine parkimine. See ei tähenda ka teiste isikute mõju välistamist. Nt: parklas lõhub keegi auto, makstakse kinni, sinu tulu. 2. Tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale. 3. Isikul peab olema tahe valduse omandamiseks. Antud juhul ei arvestata selgelt väljendatud tahteavaldust nagu lepinguõiguses, vaid tegelikku loomulikku tahteavaldust. Tegelik tahe ilmneb konkreetsetest asjaoludest. Nt: kellelgi on maa väljaspool tema elukohta; ei tegele sellega; naaber kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale. Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles. Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse.
vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. 16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse? 17. OÜ Lõbu üürnik OÜ ,,Tanzen" korraldas kärarikkaid noortepidusid klubihoones, mis asus korterelamu vahetus läheduses. Sageli toimusid seal peod kuni kella 5.00 hommikul. Korterelamu elanikud ei olnud sellega rahul ja pöördusid eelkõige OÜ juhtkonna poole
või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega, kui tarbija otsustab osa võtta Interneti oksjonist või ostab sidevahendit kasutades kauba eraisikult, siis ei pruugi tarbijakaitsjatel õnnestuda tarbijaid probleemide korral aidata. 2. Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud ning kas ühepoolse tahteavalduse kaudu on võimalik astuda võlasuhtesse? Palun põhjendage! Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti
suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel) Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping) Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: varalisteks – kui esmemeteks on varalised õigused Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saab või ei – seda nimetatakse tingimuselikeks tehinguteks.
sõlmituks alates ajast, mil oferent teost tada sai 3) vaikimine või tegevusetus (ainult siis, kui tuleneb seadusest, kokkuleppest või isikute vahelisest praktikast); kui tehingul on vorminõue, peab taheavaldus olema otsene! TAHTEAVALDUSE ASENDAMINE KOHTULAHENDIGA: Kui isik on kohustatud tegema mingi tahteavalduse, kuid ta ei täida oma kohustust, võib tahteavalduse asendada TsÜS §68 lg5 nimetatud kohtulahend, millega kohustatakse isikut vastavat tahteavaldust tegema (juhtumid: kohustus sõlmida leping - nt VÕS§33; kohustus anda nõusolek - nt AÕS 349 lg1; kohustus teha tahteavaldus käsutuseks - nt AÕS §641) TAHTEAVALDUSE TEGEMINE JA KEHTIVAKS MUUTUMINE: Kindlale isikule suunatud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub (muutub kehtivaks) kättesaamisega Kindlale isikule suunamata tahteavaldus on vastuvõtmist mittevajav tahteavaldus, mille puhul
toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed (näiteks- pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (näiteks- ost-müük). Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64
VÕS reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. [2] TsÜS eristab otsest, kaudset, vaikimisest või tegevusetusest ja kohtuotsusest tulenevat tahteavaldust. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimisi või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks 5 tuleneb seadusest (nt VÕS § 20 lg 3 sätestatud nõustumus), isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast
kasvatamises osaleb. · Omavahel abielus olevad vanemad saavad ühise hooldusõiguse seadusest tulenevalt (automaatselt). Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, siis ei teki iseenesest ühist hooldusõigust see tekib vaid juhul, kui vanemad kas hiljem siiski omavahel abielluvad või siis väljendavad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades soovi teostada lapse suhtes ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata, siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale. · Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest. · Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist
Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid (subjektid, vorm, sisu). · Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus (sõlmimis- ja kujundusvabadus). Lepingud võib liigitada tsiviilõiguse õigusharude kaupa. Lepingu sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Lepingu sõlmimine võimalik ka muul viisil vastastikuste sisult kattuvate tahteavalduste vahetamise teel. · Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek. Vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist (aktsepti). Tunnused: - piisav määratletus; - oferendi tahe olla ettepanekuga tema aktseptimise korral seotud; - suunatud kindlale isikule või kindlatele isikutele.
surmast enne kingi saajat. Kuni surmani võib kõike kingitut tagasi võtta.Kinkimine on kahepoolne tehing-leping,vajalik kingisaaja nõusolek. Pärandi avanemine.Pärandi vastuvõtt. Vastuvõtu tagajärjed.Pärandi hagid. Pärand avaneb isiku surmaga. Paratamatud pärijad-sui et necessarii heredes-perekonnapea võimu all olevad pärijad- lapsed Extranei heredes-kõik muud pärijad, kes ei kuulu surnud isiku perekonda Neilt nõuti vastavat tahteavaldust pärandi vastuvõtu kohta sp on nad ka heredes voluntarii-.vabatahtlikud pärijad. Pärandi vastuvõtuga : Läheb pärijale üle nii pärandaja varandus-aktiva, kui ka pärandil lasuvad kohustused-passiva,sest pärimise juures on tegemist universaalse õigusjärglusega. Päranditomp-pärand aktiva-passiva Vanimal ajal pidi pärija tagama kõik surnu kohustused. Hiljem pärija vastutus ainult vara piires, mis päriti. Cum viribus hereditatis-pärandivara piires vastutus
23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule; _ suunamata kindlale isikule. 25. Millal tahteavaldus jõustub (muutub kehtivaks)? Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega.Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 26. Millal tuleb tahteavaldust tõlgendada ja kuidas seda tehakse? Tahteavalduse tõlgendamise ülesandeks on avaldaja tegeliku tahte kindlakstegemine. Tõlgendamine sõltub sellest, kellele tahteavaldus on tehtud.
esmalt korralduse lepingu sõlmimiseks, seejärel allkirjastatakse korraldusele tuginedes lepinguürik. Õiguslik vahetegu avalik- ja tsiviilõigusliku tahteavalduse vahel jääb aga kehtima isegi siis, kui vormiliselt mitut erinevat dokumenti ei koostata, nt kui mitteeluruumi rendileandmiseks mingit eelnevat korraldust ei anta. Üks dokument võib sellistel puhkudel endast korraga kujutada nii haldusakti kui ka tsiviilõiguslikku tahteavaldust (hübriidakt).27 Kui varem oli praktika ebakindel, siis alates 1. jaanuarist 2012 on hübriidakt vaidlustatav halduskohtus (HKMS § 5 lg 2, § 37 lg 4)28. 23 HKMS § 260 lg 1. 24 Kui avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ostja on erandlikult riigihankemenetluse läbiviimise kohustusest vabastatud, on vaidlus pakkuja valiku üle ikkagi avalik-õiguslik, RKHK 3-3-1-5-06 (Kohtla- Järve turvateenused).
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tahe peab olema väljendatud tahteavalduses. Võib olla ta tahteavaldus, mis ei ole tehing. On vaja mõlema poole tahteavaldust, et see oleks TEHING. Kumb on tähtsam, kas tahe või taheavaldus. Kui tahet ei ole, siis ei saa ju tehingut teha, aga tahe iseenesest ei ona veel õiguslikku tähendust. Pole tähtis. Kui hinnatakse tehingute kehtivust, et kas tehing on tehtud mingite puudustega vmt, siis vaadatakse 2 reeglit: 1) Tahe tehingu tegemiseks peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. 2) Taheavaldus peab vastama tahtele. (nt ähvarduse või sunni mõjul tehtud tahteavaldus ei loe.) 6.2
See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe – soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus – soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tahe peab olema väljendatud tahteavalduses. Võib olla ta tahteavaldus, mis ei ole tehing. On vaja mõlema poole tahteavaldust, et see oleks TEHING. Kumb on tähtsam, kas tahe või taheavaldus. Kui tahet ei ole, siis ei saa ju tehingut teha, aga tahe iseenesest ei ona veel õiguslikku tähendust. Pole tähtis. Kui hinnatakse tehingute kehtivust, et kas tehing on tehtud mingite puudustega vmt, siis vaadatakse 2 reeglit: 1) Tahe tehingu tegemiseks peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. 2) Taheavaldus peab vastama tahtele. (nt ähvarduse või sunni mõjul tehtud tahteavaldus ei loe.)
millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2)Leping on lepingupooltele täimisteks kohustuslik. Leping on sõlmitud siis, kui me saame öelda, et need pooled on jõudnud kokkuleppele. Lepingu sõlmimine (§9): 1) pakkumus+nõustumus 2) muul viisil (§9 lg 1 muul viisil ehk vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel). Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, mis võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise jrel. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratud. Kokkulepe võidakse saavutada mitmete tahteavalduste vahetamise tulemsuena, mille hulgast ei ole alati võimalik eristada oferti ja aktsepti. Pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1= lepingu sõlmimise ettepanek, mis on - piisavalt määratletud ja - väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla
Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida."
eesmärgist ei tulene teisiti. 11. Esindusõigus ja selle liigid- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esintatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) . Esindusõiguse ulatus: Seadusjärgne esindusõigus määratakse seadusega.. Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Teise inimese nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju , mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse.
kehtivuseks tuleb uurida neid kahte eelnevat aspekti. Seoses tahteavalduse ja tehingu seosega võib eristada kolme varianti: 1) tahteavaldusest väljendub tehing. Toiming ja tahteavaldus suuresti langevad kokku. Võib olla, näiteks, et ühepoolse tehingu puhul, tahteavaldus ja tehing langevad kokku. 2) kahepoolse tehingu puhul on vajalikud vastastikused tahteavaldused. Siin ei piisa nüüd tehingus ühest tahteavaldusest. Siin on kahte vastastikkust tahteavaldust vaja, kokku annab see tehingu. 3) võib olla ka tahteavaldusi, millel on küll õiguslik tähendus, kuid samal ajal ei ole tehing. Sellised tahteavaldused, mis eeldavad ka teisi tahteavaldusi. Tahteavalduse liigid: 1) otsene sõnaselgelt, vahetult väljendatud tahteavaldus. Tahe saavutada õiguslik tagajärg on sõnaselgelt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkludentne väljendub tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg.
Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2). Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
