Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ning lepinguväliseid kohustusi. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib
Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas. Pankrotimenetluse keskseteks mõisteteks on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja. Vastavalt PankrS § 8 lg 1 on pankrotivõlgnik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. § 656. Sätete rikkumise keelamine Tarbijatöövõtu puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse üldosas töövõtulepingu kohta sätestatut rikkunud töövõtjalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. § 657. Sätete kohustuslikkus tarbijatöövõtu puhul (1) Tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. (2) Kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu seesuguse
eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingule kohaldatakse VÕS's käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas
eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingule kohaldatakse VÕS's käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas
Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ning lepinguväliseid kohustusi. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik
kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu . Töölepingu põhitunnused: 1). kahepoolne kokkulepe; 2). töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd; 3). töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; 4). oluline on tööprotsess; 5). tööandja maksab töötajale kokkulepitud tasu. 3. Tööõiguse seos võlaõigusega. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu eeldamine (TLS § 1 lg 2) Tööõiguse seos võlaõigusega: 1).Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele, s.h töölepingule; 2).Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1). lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; 2)
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Analoogia kasutamise keeld karistusõiguses. Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks. Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aeg teo toimepanemise ajal kindlaksmääramisel ei arvestata.
· Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab
(3) Edasilükkava tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni ostja heakskiiduni müüja. Äramuutva tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni lepingu heaks kiitmata jätmiseni ostja. § 236. Sätete rikkumise keelamine Tarbijalemüügi puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras nõuda käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas müügilepingu kohta sätestatut rikkunud müüjalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. § 237. Sätete kohustuslikkus tarbijalemüügi puhul (1) Tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. (2) Kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu sarnase
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK....................................................................................................................4 KARISTUSÕIGUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................................5 SÜÜTEGU:.................................................................................................................................................
moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jne. Haldusõiguse juurde kuuluvate haldusasjade lahendamine toimub vastavast halduskorrale halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks.
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Õige vastus on: lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.. Küsimus 3 VÕSi üldosas sätestatut kohaldatakse Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust kõikidele VÕSis või muudes seadustes
õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (5) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogia; 8) kehaline kasvatus. (6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt kooli õppekava üldosas ning klassiti esitatud ainekavades. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet. § 5. Õppimise käsitus (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6). (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijalemüügi regulatsiooni olulisus § 237 lg 1. (1) Tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Tarbijalemüügilepingul peab olema spetsiifiline objekt. Müügilepingu objekt: klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi (TsÜS § 49: (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.).
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas
KarS'i eesmärgi mõistmiseks vajalikku informatsiooni ka Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll35 ning uuritava seaduse eelnõus karistuse mõistmise eesmärgistamisel välja toodud eri-ja üldpreventsiooni prognoos ning positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon. Järgnevalt sõnastab töö autor seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigusakti õigusliku ideoloogia, kasutades eelpool mainitud allikaid. KarS'i eesmärk on kombineeritud kõnealuse seaduse üldosas olevates karistuse kohaldamise ja selle eesmärgipärasuse aluspõhimõtetes, millest esmalt toob autor välja süüteo formaalse määrtatluse, kus toetutakse põhimõttele nullum crimen, nulla poena sine lege, mis kajastub KarS'i § 2 lõikes 1. § 2 lõige 2 annab isiku karistamise aluse, milles lähtuatakse süüteo kolmeastmelisest mõistest. Eelnõust välja toodut on protokollis kommenteeritud järgmiselt, et
8 Code Penal eeltoodud säte Eestis kehtiva Karistusseadustiku kohaselt on pistise võtmine (§ 293), sest tegu, mille eest karistati, oli ametniku teenistuskohustuste seaduspärane täitmine. Lisaks oli juba tollajal karistatav lubaduste vastuvõtmine antud kontekstis, mida ei ole siiani paljudes Euroopa riikide kriminaalseadustike eriosades eraldi välja toodud. Samas puudus ka seaduse üldosas võimalus vastupidise tegevuse karistamiseks, seetõttu ei olnud pistise lubaja / andja seaduse kohaselt kurjategija. Tuleb tõdeda, et alates Moosese raamatu ilmumisest ei olnud muutunud ka selleks ajaks printsiip, mille kohaselt karistati vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites
10) süüteo toimepanemine grupi poolt; (grupiks on vaja vähemalt 2; organiseeritud kuriteoks vähemalt 3) 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. (nt. ametitunnistused, vormielemendid, selleks et luua mulje riigitöötajast). Neid § võib täiendada ainult Riigikogu. Karistuse kergendamine § 60 kohaldamisega. § 60. Karistuse kergendamine seaduses sätestatud juhtudel (1) Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. (2) Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. (3) Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. (4) Kui käesoleva seadustiku eriosas on kuriteo eest karistusena ette nähtud eluaegne vangistus,
37. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte? Reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal viisil osapoolte vajadusi ja huve. 38. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse ka töölepingule. 39. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida? 7-12-aastane loominguline töö; 13-14 ja 15-16 valitsuse poolt kinnitatud nimekirja töödes. Peab olema seadusliku esindaja nõusolek. 41. Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel? Tööandja: · Töötaja korralduse muutmine · Hädavajadus · Töötasu vähendamine Töötaja:
Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel Anda õpilasele, õpetajale… Hindamise põhieesmärgid on (uus) Toetada õpilase arengut Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks Kooliõppekava üldosas esitatakse Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted Õppe- ja kasvatustegevuse suun(a)d Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained
8 mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seda sätet ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Sätete kohustuslikkus tarbijatöövõtu puhul (VÕS § 657) Tarbijatöövõtu puhul on tellija Töövõtulepingu peatükis ja Käsunduslepingu üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohtupraktika Tarbijatöövõtt 28.10.20 3-2- VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes 08 1- selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine 80- tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja 08 valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on
Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus
intellektuaalomandi objektid käsitatavad varana, mida saab pantida (see puudutab registrisse kantud ainuõigusi). Omaette suhe on asja ja selles inkorporeeritud intellektuaalomandi õiguste vahel - asja suhtes kohaldub asjaõigus intellektuaalomandi õigusest tulenevate piirangutega (nt maja arhitektuurilise projekti muutmine või maali müük). Samuti on need õigused seotud isiklike õigustega (nt autori mittevaralised õigused) tsiviilõiguse üldosas ning ärinimeõigusega. Asjaõigustel on teatud tunnused - esiteks on asjaõigused absoluutsed õigused ehk nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida, teiseks peab olema asjaõiguste olemasolust ka teistel isikutel võimalik teada saada (asjaõiguste avalikkuse põhimõte). Viimati nimetatu on võimalik kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul valduse kaudu. 7
uskumusi; teab põhilist seksuaalanatoomiast-füsioloogiast ning turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid; teab, kuidas ennast ja partnerit ebasoovitavate seksuaalkäitumise tagajärgede eest kaitsta; oskab kirjeldada noortele mõeldud soovituslikke tingimusi seksuaalsuhtega alus- tamiseks; eristab HIV/AIDSiga seotud tõeseid ja väärasid uskumusi ning suhtub eelarvamus- vabalt HIV-positiivsetesse inimestesse. 4.2. Bioloogia kui õppeaine lõiming õppekava üldosas toodud läbivate teemadega Elukestev õpe ja karjääri planeerimine bioloogias omandatakse teadmised, oskused ja hoia- kud, mis seostuvad elukestva õppe ja karjääriga. Keskkond ja jätkusuutlikkus bioloogias iseloomustatakse elukeskkonda, käsitletakse seda mõjutavaid tegureid ning keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja lahendamise võimalusi; omandatakse ülevaate säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest.
Asjaõigusseadus (AÕS)- sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS)- reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS)- reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Võlaõigusseadus (VÕS),- mille üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Rahvusvahelise eraõiguse seadus- reguleerib, millise riigi õigust kohaldada, kui eraõiguslik vaidlus ei ole seotud ainult Eestiga, vaid ka teiste õiguskordadega. Rahvusvaheline eraõigus annab juhise, millise riigi seadust rakendada.
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele,
TT Tööleping (TLS) Käsundusleping VÕS § 619-634 Võlaõiguslik õigussuhe vs töösuhe Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Töösuhe kui võlasuhe VÕS § 1 kohaselt võlaõiguseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2
· õigused: töötaja võimupiirid, mille raames ta võib otsustada ja tegutseda. Õigused on vajalikud selleks, et töötaja saaks millegi eest vastutada; · vastutus: missugune vastutuse vorm on tegevuse tulemuste eest; · ametialased seosed: kooskõlastamise ja koostööseosed. (Kotkas, 1999) Aru Grupp AS tootmismeistri kvaliteedijuhi ametijuhendis on märgitud kõik sätted, mis on vajalikud ametijuhendis. Ametijuhendi üldosas on ka märgitud tootmismeistri alluvad kuid ametijuhendis pole märgitud nõudeid haridusele ja kvalifikatsioonile. Aru Grupis muudetakse alati ametijuhendit, kui tööle tuleb uus inimene, kuna igal inimesel on oma eripära ja kõik ei saa sama ametijuhendi järgi tööd teha, nii rääkis mulle ettevõtte arendusjuht. Samuti sain ma ka ostujuhi ametijuhendi, mis vajab täiendamist. Selles ametijuhendis pole märgitud ostujuhi õigusi, samuti puudub ka selles ametijuhendis nõuded
viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Rahvusvahelise eraõiguse seadus reguleerib, millise riigi õigust kohaldada, kui eraõiguslik vaidlus ei ole seotud ainult Eestiga, vaid ka teiste õiguskordadega. Rahvusvaheline eraõigus annab juhise, millise riigi seadust rakendada.
mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine struktuurielement esitatakse kas õigusakti üldosas või mõnes teises õigusakti sättes. Karistusõiguses eriosa sätetes alati sõnastatud dispositsioon ja sanktsioon, hüpotees esitatud üldosas Riigiõiguslikes õigusaktides sõnastatud hüpotees ja dispositsioon, sanktsioonid on karistusseadustikus Eraõiguslikes õigusharudes - hüpotees ja dispositsioon, sanktsioon pole kõigis sätetes sõnastatud. Õigusnormi viitav esitamine: 13 Otsene ehk ebaehtne viidatakse konkreetsele sättele või
Kui üks lepingupooltest jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt, tekib kahjustada saanud lepingupoolel õigus kohaldada kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendeid. Üürniku poolt kohaldatavad õiguskaitsevahendid Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, kuid viimane rikub omapoolseid kohustusi. Üürnik saab üürileandja suhtes kohaldada võlaõigusseaduse üldosast tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Lisaks üldosas toodud õiguskaitsevahenditele on üürilepingu peatükkis ette nähtud ka erinormid, mis on kohaldatavad õiguskaitsevahendite suhtes. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb tähelepanu pöörata üürileandja poolsele kohustuste rikkumisele. Lisaks tuleb üürnikul arvestada ka sellega, et üürileandja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendeid üksnes nende puuduste osas, mida üürnik ei pea omal kulul kõrvaldama.
tingimustele mittevastavusest (parim enne kaubal möödas allahainnatult ostad) 2. Ostja ei teata müüdud asja puudusest mõistliku aja jooksul peale asja aavastamisest 3. Pooled võivad kokkuleppida müüja vastutuse piiramises (kokkulepe, et müüja vastutab rikkumise eest juhul kui rikkunud süüliselt või raske hooletusega). Müügigarantii On oma üldise juriidilise struktuuri poolest sarnane VÕS üldosas reguleeritud garantiile kui kõrvalkohustusele. Müügigarantii sisuks võib olla kohustus asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Tüüpiline müügigarantii juhtum on müüdud asjal selle lepingu tingimustele mittevastavuse kaasatoova puuduse ilmnemine teatava tähtaja jooksul. Garantii juhtumi saabumisel tekib ostjal garantiis ettenähtud õigused. Müügigarantiist
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
Töölepingu poolte õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks on vaja tunda ka muudes tööseadustes (töö- ja puhkeja seadus, puhkuseseadus, palgaseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus jt) sätestatud reegleid. 10. Lisaks tööseadustes ettenähtule tuleb töötaja ja tööandja vaheliste suhete õiguslikul kujundamisel arvestada ka VÕS-i üldosa norme. VÕS-i § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud tööseadused on erinormid, VÕS-i üldosa kehtestab aga üldnorme, siis reeglina tuleb töösuhetele kohaldata erinorme ehk tööseadustes ettenähtut. VÕS-i saab töösuhetele rakendada juhul, kui tööseadused mõnda VÕS-is sätestatud küsimust ei reguleeri (nt töötaja
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Rahvusvahelise eraõiguse seadus reguleerib, millise riigi õigust kohaldada, kui eraõiguslik vaidlus ei ole seotud ainult Eestiga, vaid ka teiste õiguskordadega.
hinnavõistlus. Puudused: 1) kui ehitust alustatakse enne, kui Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema hinnarisk on suur. pooleks). Põhjendus: protsess on võimalik kontroolida, lepingu 2)Variant tellija-agent kogumaksumus on määratud, siis on äririsk kõrge 2) kui Töövõtjal on väike risk ,kuid selle puhul on ka väike kasum. üldosas on väga detailselt fikseeritud muudatuste mõju hinnale Omanik Nõunik omaniku finantsid on rangelt piiratud, tuleks eelistada 7.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel ja tähtajale. Projekteerija Juhtimisettevõtja Ehituse traditsioonilist ehituse peatööettevõtu 3) programmi edukus
(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Mida tähendab tehingu vormivabadus? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi 14. Millele kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosa sätteid? (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. 15. Võlasuhte mõiste: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on k...
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
mida katoliku kirik eitas, oli põhimõtteliselt lubatud, põhjused olid loetletud seaduses. Narva linnas ja Liivi vaimulikkonnas kehtestati abielupoolte varaühisuse põhimõte. Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel testamentaarse pärimisviisi alusel. Kasutusele võeti Rootsi testamendi seadus. Asjaõiguse alal kinnisvara suhtes esines algul lääniõigus. Reduktsiooni teostamisega see kadus. Võlaõiguse senised määrused osutusid puudulikeks, üldosas retsipeeriti suurel määral Rooma õigust. BES, mis sisaldab rohkesti Rooma õiguse printsiipe, on saabunud rootsiaegse kohtupraktika kaudu. Kriminaalõigus. Rootsiaegses kriminaalõiguses kasutati keskaegseid norme ning osalt ka Karolinat, mis levis eriti Põhja- Eestis. Kriminaalõiguse printsiibi järgi pandi suuremat rõhku süütegija subjektiivsele küljele. Keskajal arvestati objektiivset külge, Rootsi ajal arvestati psühholoogilist momenti enam.
tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingu seaduses kasutatakse mõistlikkuse põhimõtet ja hea usu põhimõtet. 301. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse ka töölepingule. Mõlemad seadused kasutavad mõistlikkuse põhimõtet ja hea usu põhimõtet. 302. Mis on tööleping? Töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele,
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vool...
uurimine, arutamine, vastavate institutsioonide juriidiline laad, funktsioonid, pädevus ja vastutus. Kriminaalpoliitika põhisisuks on: ¤ kuriteo avastamise vältimatus; ¤ kohtueelse ning kohtuliku õiguspärase arutamise vältimatus; ¤ tegeliku süüdlase tuvastamise vältimatus; ¤ õiguspärase kohtulahendi mõistmise vältimatus; ¤ karistuse täideviimise vältimatus. Tsiviilõigus (eraõigus) Selle üldobjektiks on omandisuhted ning sellega seotud objektid ja subjektid. Tsiviilõiguse üldosas sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Perekonnaõiguse haru hõlmab abieluga ja perekonnaga seotud õigusnorme. Pärimisõiguse haru objektiks on õigussuhted, mis seotud pärandiga. Võlaõiguse haru reguleerib võlasuhetega seonduvat. Asjaõiguse haru reguleerib asjaõigust, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele (asjad, valdus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
