näitel. Referaat koosneb sissejuhatusest, intressi mõiste ja intressi määra mõistete lahti seletamisest. Samuti toome välja maksuintressi jagunemise, intressi arvestamise aegumisest kui ka intressi mittearvestamise põhjused. Referaadis on ka välja toodud kaks näidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite näitel. Referaadi seome kokkuvõttega. Samuti toome välja ka oma viidatud allikate loetelu. 1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse
Asja kasutusse andmisel võib olla eesmärk saada kasutusaja lõppedes tagasi sama asi (rendileping, üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel. 15. Põhi- ja kõrvalkohustused - Lepingu eesmärgid; põhikohustus on peamine kohustus ja kõrvalkohustus on lisakohustus näiteks üürileandja annab üle korteri üürilevõtjale ja üürilevõtja maksab selle eest raha. Lisakohustuste alla läheb näiteks see, kuidas kindlustada maksmised jne. 15. Lepingu tõlgendamine - Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lisakohustuse saaja on siis vastavalt kas käendaja või garant. Rahalise tagatise puhul tagab täitmist võlgnik ise, nt lepingus lepitakse kokku leppetrahvi maksmises või siis võlgnik maksab käsiraha, millega tõendatakse lepingu sõlmimist ja tagatakse selle täitmine. 3. Mida tähendab kõrvalkohustuste aktsessoorsus? Mida tähendab abstraktsus? Millised on aktsessoorsed ja millised abstraktsed kõrvalkohustused? Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus. Abstraktne kohustus on mitteaktsessoorne kohustus
Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi...
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
• Kahju hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahju suurusega. Õiguste kaitse • Kõrvalkohustuste eesmärgiks on tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmist ehk sundida lepingu osapooli oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. • Kõrvalkohustusteks VÕS § 141 kohaselt on käendus, garantii, leppetrahv ja käsiraha. • Lisaks võivad kõrvalkohustused tulla ka teistest seadustest ja lepingust. Õiguste kaitse • Leppetrahv • Leppetrahv on kõrvalkohustus • Leppetrahv on lepingus kokkulepitud rahasumma, mida kohustusi rikkunud isik peab teisele lepingupoolele igakordse kohustuse rikkumise korral maksma. • Leppetrahv on suunatud kohustuse täitmise tagamisele. • Leppetrahv on kokkuleppeline kahju hüvitis summa, mida kohustuse rikkumise korral tuleb maksta. • Leppetrahvi võib nõuda koos ÕKV-dega. • Leppetrahvi suuruse vähendamist võib kohtust nõuda. Lepingute lõpetamine • Lepingu kehtivus?
tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks
täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel:Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Subjektide rolli aluselTsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel 16.Põhi- ja kõrvalkohustused Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus:Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel
liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine. VÕS § 100 mõttes on selles kaasuses tegemist kohustuse mittekohase täitmisega. Lepingu rikkumine seisneb ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Kontrollin VÕS § 217 järgi, kas lubatust
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
Hilisemast Riigikohtu praktikast võib tuua veel kaks näidet PS paragrahviga 113 vastuolus oleva volitusnormi kohta. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsioonis) delegeeris maksuobjekti määratluse, sest säte andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga (RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07). Ka parkimise viivistasu puhul on tegemist maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustusega.
Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Samas praktikas ei ole juriidilise isiku poolt antud käendus levinud tagatis. Käenduslepinguga võtab üks isik (käendaja) endale teise isiku (võlausaldaja) ees kohustuse täita kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustus, kui põhivõlgnik seda ise ei täida. Nii tekib käenduslepingu sõlmimisega alati kolmepoolne suhe, kus võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel eksisteerib põhikohustus ning käendussuhe on kõrvalkohustus. 29. Käendaja kohustuse tekkimine Käenduslepingu sisu moodustab Käendaja kohustus tagada põhivõlgniku kohustuste täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui põhivõlgnik ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Kuigi käendaja kohustuste tekkimiseosas on määravaks eelkõige käenduslepingus kokkulepitu, on võimalik välja tuua käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused. Milleks on: · Käenduslepingu kehtivus
tõlgendada. Lepingus p-s 4.2 olid pooled kokku leppinud, et eluruum vastab tavamõistes elementaarsetele elamistingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korter vastaks oma kvaliteedilt lepingus kirjeldatule ehk omaks elementaarseid elamistingimusi. 1. Põhikohustused VÕS § 208 lg 1) ostjal maksta ostu hind 2) müüja kohustus anda asi üle (omand ka) 2. Kõrvalkohustus 217 lg 1 asi peab vastama lepingu tingimustele ja 77 lg 1 teine lause asi peab vastama keskmisele kvaliteedile 2. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 järgi on selles kaasuses tegemist kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 77 lg 1 1. lause järgi peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga, sama mõtet annab edasi VÕS § 217 lg 1. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kuna
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja koh...
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? ...
(5) Käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. §116 Põhikohustus ja kõrvalkohustus - kõrvalkohustuse rikkumine ei pruugi alati olla oluline lepingu rikkumine. § 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustuse LEPINGU RIKKKUMINE JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID Kas lepingurikkumine on karistatav riigi poolt, kas see on väärtegu või kuritegu -
kohustuse täitmise eest kolmandale isikule - isiklikud – käendus, garantii, rahalised- käsiraha, leppetrahv Leppetrahv (§158 lg 1) nii õiguskaitsevahend kui kõrvalkohustus, nõude alus ei ole § 108 lg 2 - leppetrahv = lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma või tegema mingi teo kahjustatud lepingupoole huvides - survefunktsioon - aktsessoorne – kõrvalkohustus ehk ei ole iseseisev kohustus ning on põhikohustusega seotud, tähendab kui põhikohustust ei ole olemas (leping on tühine) siis järelikult on tühine ka kogu jutt leppetrahvi näol. Näited aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustustest. - Teatud juhtudel täiendatakse ühe isiku võimalusi sellega, et lubatakse tal kasutada teise isiku vastuväiteid, selles osas, on võimalik kasutada kohustusest keeldumist, aegumist. Pole
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni. Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud. Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks V KOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMISE VAHENDID. KÕRVALKOHUSTUSED Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. Tagatis on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue
võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise nõude esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral. Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral. Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib viivise maksmise nõuet kui õiguskaitsevahendit nii esmaste rahaliste kohustuste rikkumisel kui ka kahju hüvitamisel ning viivitamise tõttu tehtud kulutuste hüvitamisel. Viivise maksmise nõue laieneb ka tagasitäitmiskohustustele (VÕS 189 jj) ning hinna alandamisel ülemäära makstu tagastamisega viivitamisele (VÕS § 112 lg 3).
võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise nõude esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral. Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral. Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib viivise maksmise nõuet kui õiguskaitsevahendit nii esmaste rahaliste kohustuste rikkumisel kui ka kahju hüvitamisel ning viivitamise tõttu tehtud kulutuste hüvitamisel. Viivise maksmise nõue laieneb ka tagasitäitmiskohustustele (VÕS 189 jj) ning hinna alandamisel ülemäära makstu tagastamisega viivitamisele (VÕS § 112 lg 3).
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
Eluruumi üüri tõstmise või suurenemise edukas vaidlustamine toob kaasa tõstmise või suurendamise tühisuse. See tähendab aga, et kehtib varasem üür. Üüri suurust ja üüri tõstmist saab vaidlustada üksnes eluruumi puhul. Tagatisraha maksmine 8 Praktikas esineb tihitpeale olukord, kus asja üürimisel nõuab üürileandja lisaks üüritasu ettemaksmisele ka teatud ulatuses tagatisraha. Tagatisraha on oma olemuselt kõrvalkohustus, kuna tagatisraha peamiseks eesmärgiks on tagada üürniku poolsete kohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 308 sätestab sisupiirangud tagatisraha maksmise kokkulepetele eluruumi üürilepingus. See tähendab, et muude üürilepingute puhul on tagatisraha maksmise kord ja tagatisraha suurus poolte kokkuleppe määrata. Tulenevalt VÕS § 308 lg 1 võib eluruumi üürilepingus kokku leppida, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete
Samas tekivad siin praktilised probleemid olukordades, kus ostueesõigust teostatakse mitte müügi, vaid mõne muu võõrandamislepingu alusel. Sellisel juhul peab ostueesõiguse teostaja tasuma võõrandajale hinna, mis vastab aktsiate harilikule väärtusele. Kuigi ÄS sätestab ostueesõiguse aktsia igasuguse tasulise võõrandamise korral, võib seda piirata lepingust tulenev ostja kõrvalkohustus, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma (VÕS § 246 lg 2). Nii näiteks ei ole võimalik aktsionäri ostueesõiguse teostamine juhul, kui aktsiad antakse üle mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali, kuna ostueesõiguse teostaja ei saa sellisel juhul täita võõrandamislepingust tulenevat kohustust võimaldada osalus juriidilises isikus. Ostueesõigust ei saa teostada
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
tegu, mille kohustust rikkunud pool peab kannatanud poolele tegema (nt asja üleandmine). Sellisel juhul on tegemist aga pigem kahju hüvitamise kokkuleppega. Mis juhtub kui põhileping on tühine? Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe kahju hüvitamise summa kohta ning kannatanud pool saab nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega eelpool toodust järeldub, et: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
