muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise ja vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ning esitama selle Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digitaalallkirjastatult). Töösuhted ja töövaidlus Töösuhetes on tööandja põhikohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka, töötaja põhikohustus on teha tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus. Töövaidlus on töösuhte poolte töötaja ja tööandja vahel töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamus, mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamiseks võib pöörduda
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt. ei tohi esineda varjatud puudusid). Lepingust tulenevalt on ostja kohustatud kinnitama, et on enne
Ajakiri “Eesti Töötervishoid” - tellimisel Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust ILO – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiseisukohad: Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete järgi töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise tervisekahjustuse vältimiseks Tööohutus … on töökorralduse ja tehnikavahendite
( nt vabadus reisida) * Faktilised vabadused- Valiku materiaalne vabadus. Võib olla piiratud. * Tagatud vabadus- On õiguslik tagatus, garantii, millele tugineda. * Tagamata vabadus- Paljas õiguslik võimalus, kuid see õiguslik võimalus võidakse iga hetk minult tagasi võtta. Põhiõigus on negatiivne õiguslik tagatud vabadus. Koosneb siis eelnevast 3 (6 ) faktist. 3. Kohustus – Põhikohustus. PS §92 Põhikohustuse adressaat on põhikohustuste kandja. PS§53 Põhiõiguste kandja, põhiõiguste formaalne kandja. Kas põhikohustus on otsekohalduv? III Põhiõiguste põhiliigitused. 1. Subjekti järgi- * Kõik ja igaühe põhiõigused * Kodaniku põhiõigused 2. Sisu järgi- * Liberaalsed põhiõigused * Sotsiaalsed põhiõigused 3. Kehtimise aluse järgi- * Riigi eelsetest põhiõigused
Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening Vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustunud. Vasalli abikohustus senjööri suhtes seisnes esmajoones sõjateenistuses. Karl Suure ajast alates kujunes tavaks, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maa kaitsmisega, erandi moodustasid vaid ristisõjad ning Saksa-Rooma keisririigis ka keisri kroonimiseks ettevõetud retk Rooma. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised abikohustused, näiteks toetus senjööri vangilangemise korral. Siis ostsid vasallid senjööri välja. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Feodaalide seiklus-ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu
· uut laadi sõjaväe tekkimine süjameestele anti maa koos talupoegadega, kes maksis talle makse, mille järel sai sõjamees endale varustust osta. · vajadus stabiilse võimusüsteemi järele orjadele kehtestati sunnismaisus, neil puudus vabadus, et nad ikka hariks põlde, nad maksi makse ja töötasid feodaali juures b) Vasta küsimustele: · Kellelt sai feodaal feoodi? Feodaal sai maa kuningalt ja andis selle vasallile · Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees? Maksud , teotöö · Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine? 5-10 saj frangi riigis, merovingide ja karolingide ajal. c) Vasta küsimustele pärisorjuse kujunemisest: · Miks kujunes pärisorjus? sest talupojad andisd end ülikute kaitse ala , kohustudes selle eest talle andma oma maavaldu · Millised olid 2 peamist kohustust maarendi eest? Loonusrent ja töö feodaali majapidamises · Miks kehtestati sunnismaisus ja mida see tähendas?
*pükste kandmine barbaarne *tuunika · Tooga *ainult avalikes kohtades *ainult kodanikud · Jalatsid sandaalid · Söök *3 korda päevas tähtsaim õhtusöök, pidulik. · Rooma linn *Maailmalinn. *1. sajandil Rooma ehituses hiilgeaeg *Väga hästi veega varustatud 600-900l vett ööpäevas elaniku kohta · Avalikud mängud *Roomlaste armastatud ajaviide olid avalikud vaatemängud *Rahvas nõudis leiba ja tsirkust. see keisrite põhikohustus. Hiline Rooma keisririik · Lääne-Rooma langus: *375 tungisid Aasiast Euroopasse hunnid vallandas suure rahvasterändamise germaanlased hakkasid elama asuma keisririigi territooriumil *410 vallutasid germaanlased Rooma ja rüüstasid selle *455 rüüstasid vandaalid Rooma *476 germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri, 14-aastase Romulus Augustuluse, tunnustas Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema nimel valitsema.
); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond(miks vastutus? Et hakataks töökk pärast hoolima) 1.viima läbi süstemaatilist töökk sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda (aluseks riskianalüüs) 2.Vaatama igal aastal läbi töökk sisekontrolli korralduse ja analüüsima 3.Korraldama töökk riskianalüüsi(kõige töhtsam kohustus). Kui tegemata ei teata ohte, Säilitatakse 55a. 4
tulemus, töö resultaat, töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. Asja kasutusse andmisel võib olla eesmärk saada kasutusaja lõppedes tagasi sama asi (rendileping, üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel. 15. Põhi- ja kõrvalkohustused - Lepingu eesmärgid; põhikohustus on peamine kohustus ja kõrvalkohustus on lisakohustus näiteks üürileandja annab üle korteri üürilevõtjale ja üürilevõtja maksab selle eest raha. Lisakohustuste alla läheb näiteks see, kuidas kindlustada maksmised jne. 15. Lepingu tõlgendamine - Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel
4 Töötaja lojaalsus tööandja vastu väljendub ka selles, kuidas ta hoiab teise poole vara ja mainet, kuidas suhtub oma kolleegidesse ja ettevõtte eesmärkidesse. 2.2. Seaduses sätestatud töötaja kohustused Töötaja kohustused on loetletud töölepingu seaduse §-s 15 lõikes 2. Nimetatud kohustused koos autori poolt toodud selgitustega on järgmised: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi – see on töötaja põhikohustus, mis tuleneb täielikult sellest, et töötaja on alla kirjutanud töölepingule, mis kohustab teda tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud tingimustel; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal – töö maht tuleneb töölepingus sätestatud tööülesannetest ja nende ulatusest ning töötegemise koht ja aeg on tööandja poolt paika pandud kriteeriumid, mida on samuti töötaja kohustatud täitma;
Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
3. Kohustused (silmas peetud põhikohustust) Kindlas kõneviisis lause normitekstis tähendab kohustust (kui lause sisust ei tulene teisiti) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud – ainult põhiõiguste kandja – inimesed b. Mõiste põhikohustus – on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. Otsekohaldatavus (täitevvõimu puhukl seaduslik alus vajalik, kohtuvõimu puhul§ 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad Materiaalne/formaalne kriteerium N: § 92 lg 1 ei ole põhikohustus, põhikohustus on ainult selline PS-s sätestatud kohustus, mille adressaadiks on põhiõiguse kandja. Põhikohustus nt § 53. III Põhiõiguste liigitused 1
Tehnikad rollimudelite järgmine Praktiline töö Juhtnöörid ettevõttes Tabel 2 – Juhtimisoskuste omandamine Juht on inimene, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, teiste inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhikohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks 1 Juhtimise, kui tegevuse erinevad definitsioonid: Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks
meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnavoliniku põhikohustus on regulaarselt jälgida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, eeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka töötajate poolt ning osaleda vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite põhjuste selgitamises. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul ning tööandja teeb valitud töökeskkonnavoliniku nimed ja ametid teatavaks Tööinspektsiooni kohalikule asutusele valimistest arvates kümne päeva jooksul. 2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED.
selge pildi · Kaudne kontrollimine juht toetub sündmuste, olukordade või tegevuste analüüsimisel ja hindamisel ettekannetele, aruannetele, ülevaadetele ning muule taolisele · Erandite kaudu kontrollimine juht ei jälgi pidevalt toimuvat see tähendab, et ei tegele lauskontrollimisega. Otsustamine on organisatsioonilise tegevuse tuum. Otsustamine seob kindla menetlusena ettevõtte osad terviklikult toimivaks kogumiks. Otsustamine on juhi põhikohustus. Otsustamisel on : · isikupärane külg seotud üksikisiku ja rühmade tegutsemise ning käitumisega · sisuline külg seotud otsustamise sisemiste toimingute ja seostega Otsuste liigid: · tehnilised otsused tähendavad millegi vahetut ärategemist või kordasaatmist sisendid muudetakse väljunditeks · juhtimuslikud otsused hõlmavad ettevõtte või asutuse põhi- ja seda abistavate tegevuste kavandmist, kooskõlastamist, kontrollimist
- soorituste jälgimine kõigil kooli astmetel - kontrollimine, kas standardid on piisavalt kõrged, saades abi sarnaste koolide üldandmestikust - õppimise ja õpetamise arendamine ning nõrkuste ja tugevuste analüüsimine 16 - nõrkustest ülesaamiste ja arengueesmärkide planeerimine - tulemuste analüüsimine, et saavutada veel kõrgem tase läbi treeningu ja õppimise Põhikohustus sisekontrolliks ja enesearenguks lasub direktoril ja kooli juhtkonnal. Kooli personal, eelkõige direktor ja juhatus peavad olema kursis kooli tööga piisavalt hästi, et panna paika arengueesmärke. Seepärast peavad nad jälgima kõiki koolitöö eesmärke. Uus inspektsioonisüsteem nõuab koolidelt, et nad mitte ainult ei suudaks diagnoosida oma nõrkusi ja tugevusi, vaid ka teha midagi selle jaoks, et neid parandada ning arendada.
kõik põhiseaduslikud kohustused, vaid ainult säärased, mille adressaatideks on põhiõiguste kandjad, st füüsilised isikud ja juriidilised isikud niivõrd, kuivõrd viimased on põhiõigusvõimelised (§ 9 lg 2). Põhikohustuste hulka ei kuulu riigi ega tema organite kohustused, isegi kui need tulenevad põhiõigustest. Põhikohustuse mõiste määratlemiseks on võimalik kasutada – nagu põhiõiguse mõiste puhulgi – kas formaalset või materiaalset kriteeriumi. Et põhikohustus on teataval määral põhiõiguse vastandiks, on ka selle mõiste sisustamisel soovitav lähtuda formaalsest kriteeriumist. Formaalse kriteeriumi kohaselt on põhikohustused põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad vahetult PS-st. Rakendades põhikohustuse defineerimisel materiaalset kriteeriumi, ei piisa põhikohustuse põhistamiseks, et see tekib PS sätte põhjal. PS alusel tekkivale kohustusele esitatakse lisaks
Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Samas praktikas ei ole juriidilise isiku poolt antud käendus levinud tagatis. Käenduslepinguga võtab üks isik (käendaja) endale teise isiku (võlausaldaja) ees kohustuse täita kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustus, kui põhivõlgnik seda ise ei täida. Nii tekib käenduslepingu sõlmimisega alati kolmepoolne suhe, kus võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel eksisteerib põhikohustus ning käendussuhe on kõrvalkohustus. 29. Käendaja kohustuse tekkimine Käenduslepingu sisu moodustab Käendaja kohustus tagada põhivõlgniku kohustuste täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui põhivõlgnik ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Kuigi käendaja kohustuste tekkimiseosas on määravaks eelkõige käenduslepingus kokkulepitu, on võimalik välja tuua käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused
õiguslike vahenditega kõrvaldada - tagamata vabadus, mida piiratakse, kuid takistust eemaldada ei saa !Põhivabadus on tagatud vabadus ! Põhivabadus negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus 3. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a
!Põhivabadus on tagatud vabadus ! Põhivabadus on negatiivne (alxi juua, mõttetusi rääkida), õiguslik (peab olema vabadus)ja tagatud (peab olema tagatud, mitte et saab iga hetk ära võtta) vabadus 4. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad d. § 55 § 19 lg 2 § 25 III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis
; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust
õiguslike vahenditega kõrvaldada - tagamata vabadus, mida piiratakse, kuid takistust eemaldada ei saa !Põhivabadus on tagatud vabadus ! Põhivabadus negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus 3. Kohustus (silmas peetud põhikohustus) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud ainult põhiõiguste kandja inimesed b. Mõiste põhikohustus on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad III Põhiõiguste liigitused 1. Staatused / G. Jellinek/ a. status negativus isikute tõrjeõigused riigi riivete vastu b. status positivus õigused riigi (avaliku võimu) positiivsele tegevusele c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis 2. vahetegu kandja järgi a
käsundiandjal oleks sellie nõude esitamiseks õigustatud huvi. Esemed, mis on käsunditäitmisega seoses saadud ja tuleb välja anda käsundiandjale siis kui nad olid lepingu sõlmimisel üle antud selleks, et käsunditäitmine oleks võimalik. Käsundisaaja ei või talle seoses käsundi täitmisega usaldatud esemeid kasutada kui enda omi, peab arvestama sellega, et need tuleb käsunditäitjale välja anda. Käsundiandja põhikohustus on maksta käsundisaajale tasu käsundi täitmise eest, kui tasu maksmine on kokku lepitud. Kui aga käsundi täitmist on mõistlik eeldada vaid tasu eest, kuulub see tasu maksmisele. Käsunduslepingu tasulisust eeldatakse siis kui käsundi saaja täidab käsundi oma majanduse või kutsetegevuses. Kui tasu suurus ei ole kokkulepitud, siis tuleb maksta mõistlik tasu.
Need annavad meile põhivabaduse definitsiooni põhivabadus on negatiivse õiguslik tagatud vabadus. Põhivabadus on sama mis vabadus põhiõigus. Iga põhivabadus koonseb kahest elemendist, on olemas luba midagi teha ja on olemas isiku subjektiivne õigus millelegi, et riik ei takistaks. Alati tuleb arvestada nende kahe elemendiga. KOHUSTUS - PÕHIKOHUSTUS b.i.1.a. Mõiste selge on adressaat, põhikohustuse adressaat on põhiõiguste kandja. §53 §92 on kohustus, aga ei ole põhikohustus, kuna vabariigi valitsus ei ole riigiõiguste kandja Probleem formaalses / materiaalses tähenduses. Formaalses mõttes põhikohustused on põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad otse PS-st. Materiaalses mõttes tuleb esitada ka sisulisi kriteeriume, need on riigi põhialuste hulka kuuluvad kohutused. Alexy ütleb, et formaalne mõiste on õige. b.i.1.b. Otsekohaldatus §53 Täitevvõim ei saa sekkuda põhiõigustesse. §3 lg1 lause 1. §25 Täitevvõim Kohtuvõim +
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
selgunud võlgniku ega ka sisu osas. Seaduses sätestatud nõue, mille kohaselt peab tagatav nõue olema piisavalt määratletud, tähendab eelkõige nõuete kirjeldamist viisil, mis võimaldab nõude tekkimise ajal kindlaks määrata, kas seda konkreetset nõuet on käenduslepinguga tagatud. Kuni käendatava kohustuse tekkimiseni on käendus hõljuvalt kehtetu sarnaselt tingimuslikule tehingule, kuna käenduslepingust tulenevaid nõudeid saab esitada ainult tingimusel, et põhikohustus on tekkinud. Käendaja kohustus võlausaldaja ees on ära määratud põhikohustuse sisu ja ulatusega. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingust ei tulene teisiti. Käendaja vastutuse ulatus on üldjuhul määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käenduskohustuse tekkimise ajal. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga
selgunud võlgniku ega ka sisu osas. Seaduses sätestatud nõue, mille kohaselt peab tagatav nõue olema piisavalt määratletud, tähendab eelkõige nõuete kirjeldamist viisil, mis võimaldab nõude tekkimise ajal kindlaks määrata, kas seda konkreetset nõuet on käenduslepinguga tagatud. Kuni käendatava kohustuse tekkimiseni on käendus hõljuvalt kehtetu sarnaselt tingimuslikule tehingule, kuna käenduslepingust tulenevaid nõudeid saab esitada ainult tingimusel, et põhikohustus on tekkinud. Käendaja kohustus võlausaldaja ees on ära määratud põhikohustuse sisu ja ulatusega. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingust ei tulene teisiti. Käendaja vastutuse ulatus on üldjuhul määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käenduskohustuse tekkimise ajal. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga
hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Conditio sine qua non TEEMA 8 LK 347-351, 375-383, 351-377 Kõrvalkohustused - kohustused, mille funktsioon on kaasa aidata lepingu eesmärgi saavutamisele, ei ole põhikohustus. Kõrvalkohustuste eesmärk on aidata kaasa sellele, et lepingu eesmärk saavutatakse. See mida VÕS nimetab kõrvalkohustusteks ei ole piiritletud loetelu. - Kõrvalkohustused: käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv Tagatised: (selleks, et võlgnik oma kohustusi täidaks) - asjaõiguslikud- tagada nõue võlgniku vastu võlgniku või kolmanda isiku varaga /võlaõiguslikud- kindlustada põhivõlgniku suhtes nõuet omavale võlausaldajale nõuded
14 enne töötasu alandamist tuleb T-le pakkuda teist tööd. T võib erakorraliselt lepingu üles öelda (teatades ette 5 tööpäeva) ja talle makstakse hüvitist nagu koondamise korral peab teatama töötajatele 14 kalendripäeva ette peab olema töötajate usaldusisiku arvamus (7 päeva aega) § 38 Töötasu maksmine töötamise takistuse korral T põhikohustus – teha töö, kui T tööd ei tee, siis ei ole kohustust ka tasu maksta. Kuid kui töö tegemise takistus tuleneb töötaja isikust (pole tekitatud tahtlikult) või kui töötajalt ei saa töötegemist oodata muul tema isikust mittetulenevatel põhjustel, siis TA peab maksma keskmist töötasu. § 42 Töötajal on õigus selleks nõuda vaba aega (n arsti juures, ametiasutuses käimine). Oluline antud sätte puhul on mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi
ehk garantii puhul peab garant välja maksma lepingu kokkulepitud rahasumma. Käendusega võib tagada nii rahalisi kui mitterahalisi kohustusi, ka tingimuslikku ja tulevikus tekkivat kohustust. Käendus Käendaja vabatahtlik lubadus täita võlgniku eest kohustused kui viimane ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Käendusega on seotud kolm isikut võlgnik, võlausaldaja, käendaja. Käenduslepingust tulenevaid nõudeid saab esitada ainult tingimusel, et põhikohustus on tekkinud. Et käendus tekiks peavad võlgnik ja võlausladaja sõlmima lepingu, kust tuuakse välja eraldi käenduse kohustus, et võlgnik peab tagama lepingust tulenevaid kohustusi kolmanda isiku ehk käendaja abil. Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Milline suhe on võlgniku ja käendaja vahel? Käendaja osutab võlgnikule teenust- käsundusleping. Ehk KÄSUND. Käendusleping sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel-võlgniku nõusolekut pole vaja
Formaalse kriteeriumi kohaselt on põhikohustused põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad vahetult põhiseadusest. Rakendades põhikohustuse defineerimisel materiaalset kriteeriumi, ei piisa põhikohustuse põhistamiseks, et põhiõiguste kandja kohustus tekib põhiseaduse sätte põhjal. Põhiseaduse pinnal tekkivale kohustusele esitatakse lisaks teatavaid sisulisi nõudeid, nagu näiteks et ta peab olema hädavajalik vabadust garanteeriva riigi eksisteerimiseks. Et põhikohustus on teataval määral põhiõiguse vastandiks, on ka selle mõiste sisustamisel soovitav lähtuda formaalsest kriteeriumist. Põhiseaduse põhikohustused võib jaotada kaheks: põhikohustused, mille eesmärgiks on kindlustada individuaalset vabadust, ja põhikohustused, mille eesmärgiks on kindlustada üldist heaolu. Esimeste hulka kuuluvad üldine austamis- ja arvestamiskohustus (§ 19 lg 2), vanemate kohustus (§ 27 lg 3), perekonnakohustus (§
Sellise juhuga on praktiliselt alati tegemist siis, kui kohustutakse valmistama individuaaltunnustega asi. Erinevalt töövõtulepingust on müügileping suunatud ostetavate asjade hankimisele ning töövõtuleping tellitud asja valmistamisele. Samas kohaldatakse müügilepingu sätteid ka sellistele töövõtulepingutele, mille korral töövõtja on hankinud ise asjade valmistamiseks materjali, välja arvatud juhul, kui töövõtja põhikohustus seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Lepingupoolte õigused ja kohustused Töövõtja kohustused Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 on töövõtulepingu poolteks töövõtja ja tellija. Nii töövõtja kui ka tellija võtavad endale töövõtulepingu sõlmimisel nii õigusi kui ka kohustusi. Ühest küljest on töövõtja kohustatud lepingu eesmärgi saavutamiseks täitma üldisi kohustusi, mis tulevad VÕS
kahevahelolekule, vaidlusele, kaalutlustele jne. Otsustamine on organisatsioonilise tegevuse tuum. Otsustamine seob kindla menetlusena ettevõtte osad terviklikult toimivaks kogumiks. Otsustamata ei saa kaua edukalt tegutseda. Otsustamise põhjus peitub organisatsiooni ja üksikisiku tegutsemistingimuste pidevas muutumises, uutes tingimustes toimuva suhtes seisukoha võtmise vajaduses. Otsustamine on juhi põhikohustus. Otsustamisel on isikupärane külg - seotud üksikisiku ja rühmade tegutsemise ning käitumisega, ja sisuline külg - seotud otsustamise sisemiste toimingute ja seostega. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Otsustamine tuleneb teisendite ehk variantide olemasolust eesmärkides, tegevusjoones, menetluses, lahenduses, toimimis- või käitumisviisis ja muudel juhtudel.
Otstarbekas, kohalike olude mõistmine ja pani ka teadlikult liitlased erienvatesse suhetesse roomlaste suhtes, pärssis liitlaste võimalusi roomlaste vastu üles tõutsa , võimaldas neil liitlasi kontrollida. Liitlased oild siseasjades autonoomsed, kehtisid oma sisekorras, rooma ei seganud ennast liitlaste siseasjadesse, romlaste sümpaatiad oli selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma
Põhikohustuste kandjaks on alati füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud. Avalik võim ei saa kunagi olla põhikohustuste kandjaks. Põhikohustustele on iseloomulik see, et riik ei saa põhiseadusele tuginedes nõuda ühegi põhikohustuse täitmist. Seda on võimalik nõuda ainult siis, kui vastav kohustus on põhiseadusest allpool olevas seaduses sätestatud. Vastasel korral tekiks paratamatult konflikt põhiõiguste ja põhikohustuste vahel. Nimelt piirab igasugune põhikohustus vähemalt §-is 19 nimetatud üldist vabadusõigust (õigus vabale eneseteostusele). PS §10 (nagu ka põhiõiguste puhul) jätab põhikohustuste kataloogi avatuks. Põhikohustused on sätestatud §-des 17, 19 lg2, 25, 27 lg3-5, 32 lg 2, 3. lause, 37 lg1 2. lause, 53, 54 lg1, 55, 113, 124 lg 1. Seejuures mõned põhikohustused seovad ka füüsilisi isikuid omavahel, nt §17, 25, 27 lg 3-5, sellises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
