tööline 1322 tööline 1033 tööline 1188 tööline 1266 tööline 1255 tööline 955 tööline 1166 tööline 1077 tööline 1288 tööline 1288 tööline 966 tööline 966 treial 1141 treial 1277 treial 1311 treial 1500 meister 1531 meister 1577 meister 1533 lukksepp 1277 lukksepp 955 lukksepp 1411 lukksepp 1288 lukksepp 1433 juhataja 3633 valvur 744 dispetser 1066 dispetser 1044 dispetser 1188 autojuht 1277 autojuht 1522 autojuht 1211 autojuht 1077 autojuht 1311 autojuht 1044 autojuht 1166 autojuht 1288 autojuht 1166 autojuht 1188 autojuht 1511
Majandus 722 722 Müük 1088 944 944 Ost 3288 944 944 Tootmine 800 833 800 Transport 744 1044 744 Total Result 744 722 722 - all - Sugu mees naine Total Result 1251 1251 1188,25 1188,25 1100 1099,3333333 1099,5 3374,5 3438,5 3395,8333333 2566,5 2566,5 1144 1288 1216 748 748
• Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 7 aastaks, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata. • Eestis oli 2011. aastal 1044 majanduskuritegu. • Ligikaudu 115 000 füüsilisel isikul on maksukohustused riigi ees tasumata. • Neist ligi 90% ehk 103 000 isikul on tegemist nn väikese maksuvõlaga, ligi 25 000 maksuvõlglasel võlg kuni 50 krooni. Ümbrikupalga kahjulikkus • Ajutise töövõimetuse hüvitis • Puhkusetasu • Töökoha kaotamise seotud hüvitised • Vanemahüvitis • Pension • Laenu- ja krediidivõimalused Põhilised argumendid, miks hoidutakse maksudest
1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas Kaalutud keskmise soetushinna meetod ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a' 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850 D 21514 4850 * 20%= 970 K 2131 5820.- Perioodi lõpuks on kauba lõppjääk 100 tk. Arvutatakse keskmine soetushind: {(75*10) + (250*12) + (150*9) + 500} : (75+250+150) = 5600 : 475 = 11,80 (ümardatud, tegelik 11,79) Lao lõppjääk on seega 100*11,8 = 1180.-. Perioodi kulu = 750 + 4850 1180 = 4420 Kulu kirjend D 4103 4420.- K 1044 4420.- 7. Väikevahendid
Ostja tasub kauba eest 10 päeva jooksul D: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK D: Arveldusarve 9440 eek K: Käibemaks 1440 EEK K: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK K: Müügitulu 8000 EEK MATERJALI , KAUBA JA TEENUSE OST 55. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma ei ole käibemaksukohuslane Firma, kes ei ole käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 6844 EEK K: Arveldusarve 6844 EEK 56. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma on käibemaksukohuslane Firma, kes on käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 5800 EEK D: Käibemaks 1044 EEK K: Arveldusarve 6844 57. Materjali, kauba, teenuse ost kui ostja tasub arve hiljem
Näiteks romaanid, jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne. Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
4. Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Lepingu rikkumine kui selline ei kujuta iseenesest delikti, aga samas võib see tegu, millega lepingut rikutakse, olla ka delikt. Siis tekibki konkurentsi olukord lepinguõiguse ja deliktiõiguse vahel (§ 1044). Kui kannatanul on nõue lepinguõiguse alusel, tõrjub see välja üldreeglina tema deliktiõiguslikud nõuded. § 1044 lg 2 ls 2 me peame hindama neid lepinguliste kohustuste eesmärke ja vaatama, millise kahju ärahoidmiseks see kohustus konkreetselt ette nähtud on. Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutusest tingitud probleemidega. Aastaks 2010 võib inimtegevuse tagajärjel tõusta maapinna
Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m
. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi. B leiab kassi ja toob tagasi. 1. leiutasu võimalik nõuda vastavalt tasu avalikule lubamisele 2. leiutasu näeb ette ka asjaõigusseadus tüüpnäide: ravivead (tervisehoiuteenuse osutamise leping + tervisekahjustus) 4
Aknalaud (m) 3. Veeplekid (m) 4. TOOTMISKULUD Tootmise otsekulud 1. Tellimus tootjafirmalt 90 000 24 000 4000 PERIOODIKULUD 1. Kontoripinna rent 2800 800 400 2. Kommunaalmaksed 700 200 100 3. Palgakulud 20 300 5800 2900 4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5. Amortisatsioon 703 201 100 6. Intressikulud 583 166 83 7. Reklaamikulud 700 200 100 Kokku kulud 123 094 33 455 8728 Toote/teenuse omahind 1231 418 109
Käibekapitali osatähtsus varadest =puhaskäibekapital/varad Puhaskäibekapital =käibevara-lühiajalised kohustused aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 maksevõime üldine tase 1,59 1,48 1,33 1,17 1,54 1,64 1,72 1,58 1,54 1,51 1,54 1,66 1,63 käibekapitali osatähtsus varadest 0,49 0,48 0,48 0,47 0,48 0,45 0,42 0,42 0,40 0,34 0,30 0,33 0,33 puhaskäibekapital 425 408 354 184 608 896 1053 1009 1011 1044 1103 1636 1629 Maksevõime üldise tasemega võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega. Ettevõtte seisukohalt näitab suhtarvu liiga kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.(Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 19) Hea maksevõime on olnud aastatel 2001, 2002, 2007 ja 2008, mil näitaja on olnud >=1,6. Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 1996-1998, 2000 ja 2003-2006, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel
w 864 408 896 408 0 w 896 408 896 504 0 w 896 504 952 504 0 w 952 504 952 536 0 w 952 536 992 536 0 w 792 168 992 168 0 w 792 224 952 224 0 w 952 224 952 304 0 w 952 304 992 304 0 w 600 168 792 168 0 x 338 504 404 508 0 15 F2 = inv B w 616 368 616 96 0 w 616 96 992 96 0 w 624 376 624 232 0 w 624 232 992 232 0 w 992 368 632 368 0 w 632 368 632 384 0 w 640 392 640 376 0 w 640 376 960 376 0 w 960 376 960 504 0 w 960 504 992 504 0 x 1045 335 1057 338 0 10 F2 x 1046 195 1058 198 0 10 F1 x 1044 63 1056 66 0 10 F0 x 1046 469 1058 472 0 10 F3 152 1032 480 1040 480 1 4 0.0 x 580 519 648 523 0 15 F1 = shr A x 132 28 145 31 0 10 B0 x 115 29 128 32 0 10 B1 x 98 30 111 33 0 10 B2 x 82 28 95 31 0 10 B3 x 59 27 72 30 0 10 A0 x 42 26 55 29 0 10 A1 x 26 28 39 31 0 10 A2 x 8 27 21 30 0 10 A3 w 616 392 640 392 0 w 600 384 632 384 0 w 592 376 624 376 0 w 568 368 616 368 0 w 504 440 504 352 0 w 168 408 176 408 0 w 176 408 176 432 0 w 496 432 496 344 0 w 168 376 184 376 0 w 184 376 184 424 0
Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole. Aegumine: LÕ sissenõutavaks muutumisest, DÕ kahju hüvit nõuded al ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud? § 1044 algpõhjus seisneb selles, et lepingu rikkumine kui tegevus võib endast iseenesest kui ka delikti DÕse mõttes. Siis küs, kas vastutuse alusena üks või teine või mõlemad. Üldine reegel, mis tuleneb lg-st 2, et kui isikul on õigus esitada nõue LÕ alusel, siis pole tal nõuet DÕ alusel. § 1044 lg 2 l 2 on problemaatiline, millest tuleneb, et DÕ saaks kohald siis, kui lepingulise kohustuse rikk eesmärgiks ei olnud ära hoida kahju, mis tekkis
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Kuigi ka lepingu rikkumist tuleb iseenesest pidada õigusvastaseks käitumiseks, ei kujuta lepingu rikkumine endast siiski õigusvastast tegu deliktiõiguse tähenduses. Kuid samas võib see tegu, millega lepingut rikuti vastata delikti tunnustele. Sellisel juhul võibki tekkida lepinguõiguslike ja deliktiõiguslike nõuete konkurentsi probleem. § 1044 lõikest 2 tuleneb üldine reegel: on välistatud deliktiõiguslikud nõuded juhul, kui kahju hüvitamist saab nõuda lepinguõiguse alusel. Selles regulatsioonis väljendub ka lepinguõiguse esimuse põhimõte deliktiõiguse ees. § 1044 lg 2 lause 2: lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu,, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
03.2011 326 124 Kauba liikumine kolmandas vahetuses "Lisa 3" 21 Värska Still Lao Poe Kuupäev seis seis 29.03.2011 902 1586 30.03.2011 360 1044 31.03.2011 89 773 01.04.2011 1094 1778 02.04.2011 643 1327 03.04.2011 449 1133 04.04.2011 32 716 05.04.2011 1080 1764 06.04.2011 1032 1716 07.04.2011 888 1572 08.04.2011 792 1476
263 605 199 4567 2296 713 674 524 249 18493 7737 6940 294 404 233 10057 5030 2583 530 1038 680 8453 4503 2047 620 592 265 17958 6133 6501 333 561 246 9255 3337 2568 212 450 195 8177 3332 2660 214 415 149 5400 3371 1025 209 726 491 6347 3300 1994 221 620 345 6516 1929 1310 281 587 209 7996 3375 2494 313 751 425 7371 3654 2601 411 1044 556 8464 4413 2184 729 845 565 15392 8434 3147 685 1270 714 17493 6009 3012 358 749 380 12975 3415 3318 600 1977 1265 12186 5446 4207 466 892 378 9793 4964 1860 275 776 395 5128 2866 939 188 461 148 7099 1885 1974 274 651 249 4569 2296 714 549 464 226 18494 7699 6940 291 375 188 10057 5030 2583 530 958 550 8454 4503 2048
263 605 199 4567 2296 713 674 524 249 18493 7737 6940 294 404 233 10057 5030 2583 530 1038 680 8453 4503 2047 620 592 265 17958 6133 6501 333 561 246 9255 3337 2568 212 450 195 8177 3332 2660 214 415 149 5400 3371 1025 209 726 491 6347 3300 1994 221 620 345 6516 1929 1310 281 587 209 7996 3375 2494 313 751 425 7371 3654 2601 411 1044 556 8464 4413 2184 729 845 565 15392 8434 3147 685 1270 714 17493 6009 3012 358 749 380 12975 3415 3318 600 1977 1265 12186 5446 4207 466 892 378 9793 4964 1860 275 776 395 5128 2866 939 188 461 148 7099 1885 1974 274 651 249 4569 2296 714 549 464 226 18494 7699 6940 291 375 188 10057 5030 2583 530 958 550 8454 4503 2048
kasuks. § 1027. Alusetu rikastumise mõiste Isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. § 1044. Muul alusel esitatavad nõuded (1) Käesolevas peatükis sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest
2023 12 0,286 7088 946 280 8314 5753 2820 2024 13 0,258 7300 965 283 8548 6025 2922 2025 14 0,232 7519 984 286 8789 6205 2981 2026 15 0,209 7745 1004 289 9037 6391 3040 2027 16 0,188 7977 1024 291 9293 6583 3101 2028 17 0,170 8217 1044 294 9555 6714 3102 2029 18 0,153 8463 1065 297 9826 6915 3164 2030 19 0,138 8717 1086 300 10104 7123 3228 2031 20 0,124 8979 1108 303 10390 7336 3292 2032 21 0,112 9248 1130 306 10685 7601 3361
4562 47,288 902 33,505 3167 33,505 3791 33,505 95 589,610 5581 589,610 19267 589,610 599 9,387 3139 9,387 5559 9,387 154 138,266 5513 138,266 3874 138,266 1587 29,119 2912 29,119 3768 29,119 1260 30,661 4034 30,661 4213 30,661 731 20,646 3185 20,646 4986 20,646 913 59,791 4842 59,791 4165 59,791 981 25,290 2041 25,290 4226 25,290 1010 85,756 3888 85,756 6056 85,756 1044 33,299 3271 33,299 5059 33,299 468 33,231 4000 33,231 6779 33,231 655 151,122 4132 151,122 10845 151,122 1277 28,669 3277 28,669 3848 28,669 2519 46,782 3821 46,782 5050 46,782 1100 36,133 3213 36,133 3845 36,133 Maakonnad Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sis...
2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1.
Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
ega tagada teleri ohutus, vaid lepingutingimustele vastavus, võimaldada telerit vaadata (ekvivalentne teooria, kus kahju hüvitamist saab nõuda lepinguvälisel alusel). e. § 225 ütleb, et O võib nõuda teleri eest kahju hüvitamist, aga saab selle juba taganemisega, seega seda ei kontrolli. f. Kulud: laud 80, lagi ja sein 250, kardin 100 g. § 1044 lg 2 alusel saab nõuda muude kulude hüvitamist. Kahju on õigusvastane § 1045 lg 1 p 5 alusel. § 1050 tuleneb süü vastutus. Tekib tootja vastutus, millega see ei kohaldu. M ei pea kahju hüvitama. Kaasus nr 15 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1 2. Rikkumine: M-poolne müügilepingu rikkumine. Anti üle lepingutingimustele mittevastav asi § 217 lg 1 mõttes
288 362 Einroos Raino Tallinn 03:17:19 M40 1880 1680 Elmend Aivar Jõgeva 04:43:19 M40 1745 1302 Erins Aigars Läti 04:33:49 M40 372 355 Ever Riho Harju 03:22:12 M40 982 790 Gede Tarmo Harju 03:55:18 M40 2216 1745 Grigorjev Peeter Tartu 05:16:06 M40 2052 2022 Grihin Aigar Võru 04:56:28 M40 1042 1044 Haas Steve Tallinn 03:57:51 M40 1579 2076 Hanikat Kaido Harju 04:24:36 M40 1821 2902 Hein Andrus Tallinn 04:39:13 M40 2043 1652 Helgand Kalmer Harju 04:55:42 M40 1228 916 Hendrikson Peeter Tallinn 04:07:01 M40 1618 2572 Ideon Olavi Läänemaa 04:26:55 M40 2277 1937 Ilja Rein Tallinn 05:25:54 M40 496 1010 Ilves Ago Harju 03:30:54 M40
98 104,1 161,8 241,3 364,5 573,7 605,0 1914 6950 99 110,2 172,1 257,6 390,7 617,3 645,0 2057 7518 100 116,3 182,3 273,8 416,8 660,7 688,0 2196 8089 102 131,1 208,1 314,4 483,4 772,8 866,0 2908 11443 104 147,6 236,4 360,4 558,9 902,1 1044 3620 14797 106 165,7 268,1 412,1 644,7 1050 1222 4332 18151 108 186,1 303,7 470,0 743,0 1221 1400 5044 21505 110 208,3 342,9 536,1 853,0 1413 1573 5754 24855 115 274,5 461,8 763,6 1196 2028 2488 9954 48150 120 358,2 614,9 898,8 1554 2664 6406 14150 71446 .2.1.
ebakvaliteetse asja, ostja võib selle vastu võtta ja alandada hinda või lepingust taganeda ja asjast loobuda, aga mitte mõlemat korraga teha. 3) Nõudeõiguse konkurents olukord, kus näiliselt on tekkinud mitu nõudeõiguse alust, kuid tegelikult võimalik kasutada ainult ühte. Tuleb lihtsalt välja selgitada, milline nõude alus on õige. Nt non cumu printsiip: nõudeid ei saa esitada mitmel erineval alusel, kui VÕS § 101 lg 2 , 1044 lg 2 5.3.2 Vastuväited Kui keegi esitab mingi nõude, tekib teise poole jaoks küsimus, kas tal on vastav kohustus nõue täita. Vaidlus tekib siis, kui keegi esitab nõude ja teine pool esitab vastuväite. Vastuväiteid võib liigitada: 1) vastuväited nõudeõiguse olemasolu kohta: 4 nõuet välistav vastuväide: nõuet ei ole kunagi olnudki. Nt kui pooled peavad läbirääkimisi ja üks leiab, et leping on sõlmitud ja mõne aja pärast nõuab täitmist. Teine
00) CpG island detected in region 839 to 1038 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 840 to 1039 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 841 to 1040 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 842 to 1041 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 843 to 1042 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 844 to 1043 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 845 to 1044 (Obs/Exp = 1.45 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 846 to 1045 (Obs/Exp = 1.48 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 847 to 1046 (Obs/Exp = 1.48 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 848 to 1047 (Obs/Exp = 1.40 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 849 to 1048 (Obs/Exp = 1.48 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 850 to 1049 (Obs/Exp = 1.47 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 851 to 1050 (Obs/Exp = 1.46 and %GC = 53.00)
Eristada: 1. nõude alus (nõude eeldused) - §115- sellised KH nõuded, mis tekivad isikute vahel juba olevast võlasuhtest, § 1043- lepinguväliste KH juhtumid vm 2. nõude ulatus ehk kui palju peab kahju hüvitama, ja mis viisil 3-1-1-61-08 p 18.2; VÕS §127-128 käistlevad üksnes kahjunõude ulatust ja sisu ega saa olla kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks eksamil- kas olen valinud õige nõudealuse! (ei ole §127-128) KH nõuete konkurents Vt VÕS § 1044 - lepingulise vastutuse eristamine deliktivastutusele: lepingulise suhte olemasolu korral tuleb eelistada lepingust tulenevt nõuet, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab eraldi - kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju jääb väljapoole lepingulise kohustuse eesmärgist, saab kahju hüvitamist nõuda deliktivastutuse normide alusel (korteris värvija kahjustab televiisorit) - kui lepingu rikkumise tulemuseks on surma põhjustamine või
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
31930022.022715 123144 Kihelkonna vald 129718 22172-1 Liiva 59.17653225.144829 129718 Kose vald 129719 22171-1 Liiva 59.17658725.145001 129719 Kose vald 132453 7400932-1Liiva 58.24446922.488773 132453 Kuressaare linn 1037 06408-1 Liiva jaam 59.38691624.718066 1037 Nõmme 1038 06409-1 Liiva jaam 59.38707024.717911 1038 Nõmme 1043 06603-1 Liiva kalmi 59.37588824.733545 1043 Nõmme 1044 06604-1 Liiva kalmi 59.37587724.733876 1044 Nõmme 138950 23935-1 Liiva tee 59.37250624.810519 138950 Rae vald 138951 23936-1 Liiva tee 59.37269724.810347 138951 Rae vald 5221 23024-1 Liivaaugu 59.28283925.204780 5221 Raasiku vald 5222 23023-1 Liivaaugu 59.28267925.205546 5222 Raasiku vald 25546 7000288-1Liivaaugu 58.92794424.736971 25546 Raikküla vald 25547 7000289-1Liivaaugu 58.92782124
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
Püstolid, revolvrid (lühikese toruga relvad) 7,65 mm Browning 4,7 300 1080 9 mm Browning lühike 6,1 300 1080 375 Magnum 10,2 440 1584 Püstolkuulipildujad 9 mm Luger Para 8,0 380 1368 45 Auto (ACP) 14,9 290 1044 Jahipüssid Kaliiber 7,62 × 51 9,7 870 3132 Kaliiber 8 × 57 12,7 800 2880 Ballistika mõõdab kuulide algkiirust meetrit sekundis. Näitlikustamiseks on tabelis toodud algkiirus (m/s) ka ümberarvestatuna kilomeetriteks tunnis (km/h). 68 kuuli mass grammides 474 Algkiiruse väärtus väheneb kasvava laskekauguse kohaselt. Ballistikud võivad selle välja
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
