Sotsiaalpsühholoogia eksami küsimused ja vastused (0)

1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel – agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud . Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel.
2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab)
Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele. Indiviid samastab end etalongrupiga, võtab üle selle väärtushinnangud, hoiakud ja käitumise. Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad , kellega sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös. Üldiselt oletatakse, et isik, kes end grupiga samastab, hakkab samuti toodet ostma.
3. Milline järgmistest ei sobi Milgrami klassikalise kuuletumiskatse tulemuste seletusteks – massohism
Milgram ’i kuuletumise katsetes öeldi osalejatele, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Katseisik , kes oli õpetaja rollis, pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimise ülesandes. Iga kord, kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi – alguses olid löögid väiksed, kuid kasvasid eksperimendi jooksul. Kusjuures osalejad olid eri ruumides ja õppija oli tegelikkuses eksperimentaator, kes ei saanud elektrilööke. Kui õpetaja püüdis katset pooleli jätta või midagi kurta, paluti tal siiski katset jätkata. Milgram palus eelnevalt mitmetel tudengitel ja psühhiaatritel hinnata, kui kaugele on inimesed nende arvates vlmis minema (Joonisel 2. Toodud ennustatud väljalangevus). Jooniselt 2 võib näha, et 300 voldi juures oli katse katkestanud vaid 10% osalejatest.
Milgram nimetas faktorid , mil mõjutavad allumist autoriteedile (tulemuste seletused ):
1. Kultuuri norm, mis soosib autoriteedile allumist
2. Käsk sooritada järjest ohtlikumaid tegusid – samm sammult suuremad elektrilöögid
3. Vastutuse kaldumine teistele – eksperimendi läbiviijatele, autoriteedile.
Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus – kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast – õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist.
4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik
Prosotsiaalse käitumise alged
Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt:
1. Evolutsiooniline perspektiiv – inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection ) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale – inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid.
2. Sotsiaalsed normid – ühiskonnas väärtustatud normid võivad toetada prosotsiaalset käitumist. Olulised kolm normatiivset uskumust: reksiprooksuse printsiip (reciprocal altruism; peaksime aitama seda, kes meid aitab), sotsiaalne kohustus ( social responsibility; peaksime aitama kõiki, kes on hädas), õiglase maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus , et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) – nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud . Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus).
3. Modelleerimine – vaatlusel põhinev õppimine – teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust.
5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel
Kategooria eristamise mudel (category differentiation model)
Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni. Sarnane tendents on ka olukorras, kus kategoriseerimise põhjused ei ole teada – siiski arvatakse, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teiste gruppide liikmed. Eelnev seostub faktiga, et inimesed on tihti kognitiivsed koonrid, kasutades ümbritseva tõlgendamisel üldistusi.
Tajfeli uuringust selgus, et andes kaaslastele punkte, püüavad inimesed maksimeerida gruppide eristamist (maximum differentiation). Ehk valitakse punktide andmise süsteem, kus vahe enda grupile antavate ja teisele grupile antavate punktide vahel on võimalikult suur. Siiski arvestatakse punktide jagamisel ka enda kuuluvust gruppi ning eelistatakse just viimast.
Enda grupi eelistamist seletatakse sotsiaalse identiteedi teooriaga (social identity theory), mille kohaselt püüdlevad inimesed võimalikult positiivse minapilti poole. Üheks minapilti allikaks on sotsiaalne grupp, kuhu inimene kuulub. Positiivse kuvandiga grupi liikmeid nähakse samuti positiivsemalt – seega tõstes enda grupi mainet, tõstetakse ka üksikisikute mainet. Eelnevast tuleneb ka motivatsioon positiivseks eristamiseks ( positive distinctiveness).
Tajfel ’i uuringud on näidanud, et kui inimesed on veendunud, et grupidesse jagatud inimesed on mingil määral sarnased (näiteks kunsti eelistuste poolest), siis eelistatakse enam enda gruppi (antakse rohkem punkte). Oma grupi eelistamine säilib ka olukorras, kus gruppidesse jagamine on toimunud täiesti juhuslikult, näiteks mündi viskamisega (viimases olukorras ei ole osalejatel alust arvata, et nad on grupikaaslastega mingil kindlal moel sarnased).
6. Hirmu juhtimise teooria on kriitikana välja toodud järgnevat; Nii a kui c
Hirmu juhtimise teooria ( terror management theory)
Lisaks kategoriseerimise mudelile püütakse gruppide vahelisi suhteid seletada ka hirmu juhtimise teooriaga, mille kohaselt on üheks olulisimaks motiveerivaks jõuks hirm surma ees. Et kontrollida seda hirmu, võtavad inimesed omaks kultuurist tuleneva maailmavaate, mis pakub lühiksele elule mingisuguse tähtsuse ( selliseks maailmavaateks võib olla nii usk kui ka teatud sotsiaalsed normid). Mitmed uurimused on näidanud, et kui miski ohustab inimese elu või maailmavaadet , siis ta reageerib teise grupi liikme suunas tõenäoliselt pigem negatiivselt. Teooriat kriitikana on toodud põhiliselt kaks punkti:
 Negatiivne suhtumine esineb ka olukorras, kus on üldisem oht (mitte vaid oht elule).
 Hirmu juhtimise teooria kohaselt on oluline inimese teadvustatus tema võimalikust surmast (ehk siis peaks inimene mõtlema enda surmast, mida siiski ei tule kuigi tihti ette).
7. Negatiivsete eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas kontakti hüpoteesi kohaselt.. - võrdne sotsiaalne staatus
Eelarvamuste vähendamine
Kontakti hüpoteesi (contact hypothesis) kohaselt võib erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes viia grupikalde vähenemiseni.
Selleks vajalikud tingimused:
 sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants ; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid
 kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus
 grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki
Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile.
8. Milline järgnev sõna iseloomustab hoiakuid kõige üldisemalt - ei ole eelarvamus (?!? teised vabsjee ei sobi ju)
Hoiak vs arvamus.
Emotsionaalne vs ratsionaalne
mittekognitiivne vs kognitiivne
hinnang objektile vs teadmine objektist.
Hoiak on uskumuste kogum mingi inimese, objekti, sündmuse või vaidlusküsimuse suhtes; ehk kestev hinnang sotsiaalse maailma erinevatele aspektidele. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, kuid samuti võib inimesel olla neutraalne ehk mitte emotsionaalne arvamus millegi kohta.
Sotsiaalne soovitatavus – inimesed ei näita ona tegelikku hoiakut, vaid vastavalt seda, mida neilt oodatakse.
Planeeritud käitumise mudel - hoiak on üks väike klots , et jõuda reaalse käitumiseni.
Hoiakute kahene jaotus:
1.Uuringud, mis uurivad hoiakuid objektide või suurte teemade suhtes – nt poliitikutele meeldib seda teha.
2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes.
Tänapäevane seisukoht
Hoiak on hinnanguline valmisoleks – positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem.
Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus:

• teadmine (lihtsustada infotöötlust)
  
• utilitaarsus (suurendada positiivset tulemust) – palju ühist kasu.
  
• Sotsiaalne identiteet – grupikuuluvus
  
• enesehinnang – seostada mina positiivsega.
  

9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega.
Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) – õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus mingis olukorras sõltub sellest, millised on tema otsesed ja kaudsed kogemused agressiivse käitumise ja selle tulemustega: kas selle tagajärjed olid indiviidi jaoks positiivsed või negatiivsed. Nt katse Bobo nukuga – lapsed, kes eelnevalt nägid Bobo nuku peal tarvitatavat vägivalda, käitusid hiljem ka ise vägivaldselt. Sotsiaalse õppimise teooria on siiani mõjukas. Tõestusmaterjaliks on muuhulgas massimeedia mõju: uuringud näitavad, et vägivaldsed videomängud, telesaated , aga ka laulusõnad võivad tekitada ka lastes suuremat vägivaldsust. Samuti on näidatud, et prosotsiaalse käitumise jälgimine vähendab agressiivsust (katsed videomänguga, kus lapsed pidid virtuaalselt teisi surmast päästma). Kriitika kohaselt ei võta teooria arvesse individuaalseid erinevusi; ka on leitud, et vägivaldsete saadete vaatamine võib vägivaldsusriski hoopis kahandada.
10. Eesti keelde on tõlgitud ühe maailmakuulsa psühholoogi raamat sots mõjutamisest. Kes on raamatu autor?
R. Saldini
11. Millised kaks komponenti on vajalikud, et vähemus suudaks mõjutada enamuse arvamust - järjepidevus ja enesekindlus
Konformsuse esinemise mõjutajad
Normatiivse mõju korral
1. Grupi kohessiivsus – mida ühtehoidvam grupp, seda kiirem konformsuse teke.
2. Grupi suurus – teatud piirini suurendab konformsuse teket.
3. Kaaslaste toetus – mida rohkem toetust, seda vähem konformsust.
4. Kultuuri normid – individualistlikud vs kollektivistlikud kultuurid
Informatsioonilise mõju korral
1. Enesekindlus
2. Ülesande keerukus
Mõjutavad veel:

• stereotüübid
  
• kui vähemus on järjekindel, enesekindel .
  
• Autoriteet.
  

12. Kui palju katsealustest S. Ashchi eksperimentides andsid järele vähemalt ühe korra grupi survele – 3/4
Konformsus
Konformsususe all peetakse silmas käitumise ja hoiakute muutumist, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna ootuste ja normidega. Kui Sherif ’i katsetes ei olnud osalejad kindlad nähtava info õigsuses (kas ja kui palju täpp liikus), siis konformsuse puhul ei esine enamasti säärast ebakindlust teadmistes. Näiteks võib tuua Asch’i konformsuse katsed. Katseisikutel paluti hinnata, milline esitatud joontest oli sama pikk kui ette antud joon. Oma hinnang tuli avaldada kohe teiste osalejate kuuldes, kes tegelikkuses järgisid katse korraldajate juhiseid. Katse oli väga lihtne: ilma mõjutusteta eksis vaid 1% inimesi hinnangute andmisel. Kokku oli vaja hinnata 18 korda, millest kahel juhul vastasid teised osalejad õigesti, ülejäänud juhtudel vastasid teised ilmselgelt valesti. Jälgiti, kui palju tegelik katseisik läheb kaasa teiste vale hinnanguga. Asch leidis, et katsisikud vastasid konformselt 37% katsetest – ehk andsid samuti vale hinnangu. 76% katseisikutest vastasid konformselt vähemalt ühes katses (igal katseisik tegi läbi 18 katset).
Konformsuse juures on oluline roll nii informatsioonilisel kui ka normatiivsel mõjul. Informatsioonilise mõju korral ei ole otsuse tegijal piisavalt infot, et otsust vastu võtta. Seega pöördub ta teiste poole, et saada lisainformatsiooni otsust puudutavate tegurite kohta - näiteks Sherif´i katse. Asch’i katse puhul on aga tegu pigem normatiivse mõjuga, kus püütakse saavutada teiste omaksvõttu ja heakskiitu, vältides samaaegselt karistust ja hüljatust. Informatsioonilise mõju korral on enamasti tegemist konversiooniga, kus võetakse ka tegelikult omaks esitatav positsioon või vaatekoht. See võib hõlmata väga radikaalseid ja olulisi muutusi inimese vaadetes. Aschi katsete puhul on suure tõenäosusega tegemist vaid nõustumisega (compliance) – kus väliselt nõustutakse küll mingi seisukohaga, kuid see ei too kaasa sisemist hoiakute muutumist.
13. Mida tähendab sots soodustamine - teiste juuresolekul tegevus efektiivsem
Sotsiaalne soodustamine ( Triplett; Allport) – teiste kohalolekust tingitus positiivne mõju ehk inimesed kalduvad teiste juuresolekul ülesandega paremini hakkama saama.
14. Kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises – stereotüüp
15. Milline väidetest ei aitaks vähendada sots looderdamist - üldine hindamine
Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama.
Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö.
16. Kuidas nimetatakse nähtust, mille kohaselt inimesed tajuvad end suures grupis anoüümsena..... - deindividuaalisatsioon
17. Mida tähendab kognitiivne dissonants - ebameeldib seisund, mis tekib vastandliku info valdamisest
Kognitiivne dissonants – kui tunded, mõtlemine ja käitumine lähevad vastuollu, siis üht vastuolu muudetakse, teisele mõeldakse põhjendus.
18. Milline järgnevatest väidetest viitab kõrgele enesetõhususele - usun, et suudan lahendada ka kõige keerulisemad probleemid
19. Mis perioodil ilmusid esimesed sotspsühho õpikud - 20. sajandi algus
20. Sots looderdamise efekt väljendub..., aga mitte,,, ülesannete puhul - ei ole c- raskete, igavate.
Sotsiaalne looderdamine (social loafing)
Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama.
Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö.
Latane ´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega – ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega . Grupis karjujad panustasid vähem.
Vastutuse hajumine ( diffusion of responcibility) – grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressioon.
On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus kehvem.
Jackson ja Williams (1985) palusid katseisikutel paaris lahendada keeruline ülesanne. Ühele katsegrupile öeldi, et nende tulemust hinnatakse individuaalselt, teisele, et tulemust hinnatakse kahe peale kokku ega vaadata eraldi kummagi panust töösse.
Tulemused vastupidised sotsiaalsele looderdamisele: ilmnes , et katseisikud, kelle panust EI HINNATUD individuaalselt, said paremad tulemused. Nähtust on põhjendatud selliselt , et kui raske ülesande individuaalsel sooritamisel teiste ees võib inimene sattuda ärevusse ja saada halvemad tulemused ( hirm hinnangute ees), siis grupisoorituse korral on ärevus väiksem.
21. Millised on altruistliku käitumise mõjutajad sõjaolukorras? - "õiged on a ja c, aga mitte b"