50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva-Kristi Rea
Õppematerjali autor
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla",
● Juured põhinevad nii psühholoogias kui ka sotsioloogias Sotsiaalpsühholoogia algus: ● Esimene uuring – 1897 Norman Triplett. Hüpotees: jalgratturitel on paremad ajad siis kui nad teistega sõidavad vs sellega kui üksi. Sotsiaalne soodustamine: kalduvus täita lihtsaid ja hästi kätteõpitud ülesandeid paremini teiste juuresolekul, kui üksi. ● Tekkis eraldiseisva haruna 1908.a. kui publitseeriti esimesed sotsiaalpsühholoogia raamatud Mina-käsitlus. ● Isiksuse keskne aspekt ● Kogum uskumusi selle kohta, kes me oleme või peaksime olema, mis on meile tähtis ja millega tegeleme. ● Inimese mina-käsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“ (Rosenberg, 1979). ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt; objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne. Minu mina-pilt
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes omaks nende normid, et suunata ja juhtida oma käitumist ja hoiakuid. 6) Sildistamisteooria. sotsioloogias ja mõnes sotsiaalpsühholoogia valdkonnas käsitlenud sotsiaalseid protsesse, mis tulevad mõnede laste (või täiskasvanute) näiteks lolliks nimetamist võimalik, et keelekasutuse või entilise päritolu tõttu ja kuidas need sildid seejärel mõjutavad viisi, mil õpetajad ja teised nende suhtes reageerivad. Sildist saab iseteostuv ennustus, mis täitub sellepärast, et inimesed käituvad nii, nagu see olekski juba õige. 7) Lääneliku ja aafrikaliku mõtteviisi põhilised erinevused.
konformsust. Samuti, mida vähem põhjust teisi kuulata, seda vähem toetutakse teiste arvamusele ja ka konformsust esineb vähem. Me kontrollime oma reaktsioonide paikapidavust nii, et võrdleme seda teiste käitumisega. Normatiivne mõju – inimese soov teistele meeldida (või mitte rumal näida). Asch’i katse – Kui vastused anti paberil, polnud põhjust konformuseks. Teisiti mõtlejad annavad võimaluse ja julguse teisiti vastamiseks. Kuulekus Stanley Milgrami katse õpetajad ja õppijad ning elektsisoki andmine, sest neile öeldi et nad peavad. 65% katseisikutest ilmutas küll märke ebamugavusest, kuid kõigest hoolimata nad kuuletusid Korduseksperimentides on saadud Milgram’i katsega võrreldav kuulekuse määr.
m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid