Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS
  • Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine .
    Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid
    Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang , hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda)
  • Mina – käsitlus ( kontseptsioon ) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e „ olulised teised „ ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus „ midagi väärt olla“, Enesehinnangu ja enesetõhususe seos
  • Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala.
    Mõiste 1
    “Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad”
    MÕISTE 2
    Hoiak ( attitude ) – suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes.
    Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse ( afektiivse ) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet.
    • Tunnetuslik (kirjeldav) –uskumused, ideed
    • Afektiivne (hinnanguline)– emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes
    • Käitumuslik- kuidas tegutseb objekti suhtes

    Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide),
    siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.)
    Emotsionaalsus kirjeldustest- keel on HOIAKU VÕTMENÄITAJAKS
    Hoiakutega seostuvad väärtused
    Hoiaku kujunemine
    Täna nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senistest elukogemustest. See on selline nagu ta kellelgi parajasti on, seda ei pea, aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik , kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid
    Inimene on nii huvitatud maailmast reaalset ettekujutust omama ja tulemuslikult tegutsema, et korrigeerib ise läbi elu minnes pidevalt oma hoiakuid. Põhiliseks tagasiside andjaks on talle tema enda käitumise tulemuslikkus, aga ka teiste inimeste, kaasa arvatud ühiskonna tavad, suhtumised ja arvamus.
    Meie Eesti elukeskkond on muutunud väga kiiresti. Igal kümnendil on valitsenud oma käitumisreeglid. Iga võimuvahetusega, ja isegi sagedamini, muutuvad seadused ja nende elluviimise poliitika. Inimestel on palju millega tuleb kohaneda ja palju mille suhtes tuleb ümber orienteeruda. Iga põlvkond teeb seda omal moel ja püüab parima toimetulemistrateegia edasi anda oma lastele, kes siis omakorda peavad seda kohandama uuele ajale.
    Hoiaku tekkimine ja muutumise spontaanne protsess algab kokkupuutest objektiga. Iga uus kogemus või teadmine on väljakutse inimese senistele arusaamadele maailma toimimise aluspõhimõtete kohta.
    Nii võib öelda, et hoiakud kujunevad ühel või teisel viisil õppides - on õpitud. Näiteks:
    • Faktide ja olukordade analüüsimise teel.
    • Assotsiatiivse õppimise teel. Näiteks reklaamides , mille käigus õpib inimene ära, et teatud brand on temale kasulikum või tõstab tema staatust.
    • Lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist operantset tingimist kasutades, kus kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head.
    • Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab mudelõppe kaudu, nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist.
    • Veenmise kaudu.
    Hoiakute muutmine
    Meie maailmapilt avardub iga päevaga - kogeme õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, saame uusi teadmisi. Koos sellega muutuvad ka meie hoiakud. Selleks, et muuta hoiakut, on ka vaja mingit muutusele tõukavat jõudu. Hoiakute puhul on selleks kognitiivne dissonants (tunnetuslik ebakõla). Kognitiivse dissonantsi seisund on meie igapäevane kaaslane . Iga kord, kui me teeme mingit otsust, on tegemist tunnetusliku ebakõlaga.
    Hoiakute mõõtmine
    Üldiselt on hoiakuid väga raske mõõta. Hoiakute mõõtmiseks on loodud rida vahendeid nagu näiteks: Likerti skaala, semantiline diferentsiaal , sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs.
    Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala
    Selline skaala kus hinnatakse tulemust 5 või 7 palli skaalal. Kus ühes otsas tugev väitega nõustumine ja teises mitte nõustumine. Iga küsimuse skoorid summeeritakse ja saadakse summaarne skoor.
  • Sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkond, isikutevahelised ja grupiprotsessid . Sotsiaalne mina, Johari aken ( 4 väljundit) - seos enesehinnangu ja enesetõhususega
    Uurimisvaldkond koosneb kolmest osast
    • Isikusisesed protsessid

    See, kuidas inimene tajub ennast ja kuidas ta käitub, mõjutab kõiki tema suhteid. Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene enda kohta mõtleb ja kuidas ta tahab enda kohta mõelda. Näiteks, kas inimene tahab olla sõbralik või tõrjuv, ettevaatlik või seiklushimuline
    Seetõttu käsitlevad sotsiaalpsühholoogilised uurimused seda, mida inimene teab iseenda kohta, kuidas on see teadmine organiseeritud ja kuidas see kujundab inimese käitumist. Olulisematest uurimisteemadest on järgnevalt käsitletud:
    • mina-skeem
    • enesehinnang
    • hoiak

    • Isikutevahelised protsessid

    Oma igapäevaste tegevuste käigus puutub indiviid kokku paljude teiste inimestega, püüdes mõista nende ja enda käitumist, tundeid või mõtteid nii nagu nemad püüavad mõista indiviidi. Inimese elus toimuv on kõige muu hulgas mõjutatud sellest, kuidas inimesed mõtlevad teineteisest ja tajuvad teineteise käitumist.
    Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Sellised järeldused ei pruugi alati olla täpsed ega vastata reaalsusele, kuid sageli kujundatakse oma käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse just nendest lähtudes.
    • Grupiprotsessid: grupisisesed ja gruppide vahelised

    Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rajanevad inimese mina-kontseptsioon ja enesehinnangu lisaks enda isiklikele saavutustele ka staatusel ja saavutustel, mis on grupil , kuhu inimene kuulub.
    Gruppi määratlevate kriteeriumitena on sotsiaalpsühholoogid välja toonud :
    • inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult mõne minuti jooksul;
    • asjaosalised tajuvad ise konkreetset inimeste kogumit grupina ja ennast selle liikmena;
    • grupil on omad normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas selle liikmed peaksid käituma ning sanktsioonide nende jaoks, kes normidega ei kohandu;
    • grupil on ühine eesmärk või tunnetatud põhjus;
    • grupi liikmete vahel on kujunenud üht või teist liiki suhted.
    Grupiga seotud teemade hulgas on sotsiaalpsühholoogias katsete ja vaatlustega palju uuritud viise, kuidas inimesed üksteise käitumist mõjutavad. Nii näiteks on teada saadud, et autoriteedi mõjul võib inimene käituda viisil, mis võib olla teist inimest kahjustav ( Milgram 'i katsed elektrishoki andmisega, 1963) või et samasuguse tulemusega võib olla konkreetsele rollile omaste käitumiste omaksvõtmine (Haney, Banks ja Zimbardo vangla katsed, 1973). Lisaks on sotsiaalpsühholoogias uuritud, kuidas grupp mõjutab indiviidi hoiakuid ja käitumisi.
    SOTSIAALNE MINA – see, mida kaasinimesed minust arvavad. Minakonseptsiooni järgi on kirjeldus selline: Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne.
    Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Inimese isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele nende ümber ega ka inimesele endale. Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken)
    Avatud ala
    MINA TEAN + TEISED TEAVAD
    Pime ala
    MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
    Varjatud ala
    MINA TEAN + TEISED EI TEA
    Tundmatu ala
    MINA EI TEA + TEISED EI TEA
    • Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele.
    • Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole.
    • Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid.

    Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele.
  • Grupiprotsessid. Grupi tunnused – formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp , rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine , Triplett`i katsed ja dünamogenees
  • Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine –Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead)
  • Grupikäitumine- suhtlemine grupis , grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse
  • Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert , nukk Bobo , jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia
  • Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine –käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine
  • Suhtlemine, suhted ( atributsiooni – omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura)– vallandaja „ päästik“ - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos ) - frustratsioon, ( frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid , milles stress väljendub - sümptomid, läbipõlemine ja selle faasid , stressiga toimetulek .
  • Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sassper Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Nicky Hayes-Sotsiaalpsühholoogia alused
    42
    pdf

    Nicky Hayes "Sotsiaalpsühholoogi a alused"

    Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsus

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengud
    46
    pdf

    Sotsiaalpsühholoogia loengud

    1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in

    Sotsiaalpsühholoogia
    SP1 Sotsiaalpsühholoogia kontspekt
    12
    ppt

    SP1 Sotsiaalpsühholoogia kontspekt

    Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... · Teaduslik ja tar

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt
    18
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt

    Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia alused
    5
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia alused

    MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puu

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    69
    odt

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

    Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksus

    Sotsiaalpsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun