Madala sündimuse põhjused: · Finantsprobleemid · Elamispinna vähesus · Ajapuudus · Ebastabiilne ühiskond · Ebastabiilne töökoht · Lasteaedade vähesus · Elatustaseme kiire tõus (aeglasem, kui palkadel) · Laenud · Kommunaalmaksete tõusud (nt küte, vesi, elekter, prügivedu jt) Sündimuse suurendamise meetmed: · Vanemapalk ja selle suurendamine ja pikendamine · Isapuhkus · Lasteaedade juurde tekitamine · Lastele spordi- ja huviringide osaline hüvitamine · Tasuta hambaravi (alla 18) · Põhikooli tasuta koolilõuna
RISIKIDE VÄLTIMISEKS, VÄHENDAMISEKS JA KONTROLLIMISEKS VAJALIKE ABINÕUDE ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Ettevõte: Atoy Automotive OÜ Struktuuriüksus: _______________________________________________________ Töökoht:Praktikant Ohutegur Ris Meetmed riski Täitmise Vastutav Maksumus Täitmise ki välimiseks või tähtaeg isik kontroll tase vähendamiseks Müra ja 2 Heli kindlate 26.02.2011 Juhataja Vastavalt 01.03.2011 vibratsioon akende hinnakirjale paigaldamine Valgustus 2 Juurde uusi tehis 26.02.2011 Juhataja Vastavalt 01.03.2011 laos valgustusi hinnakirjale Tööasend 2 Tuleks töötajatele 26.02.2011 juhat...
Sellele mõeldes tekib küsimus:"kuidas elada nii, et kunagi kõigele tagasi vaadates ei oleks vaja midagi kahetseda?" Mõtted suunduvad kohe lihtsamaile vastusele:"tuleb võtta elult, mis võtta annab." Sel lausel on ju iseenesest väga hea sisu, kuid minu senise mõtteviisiga ei ühti see paraku kuidagi. Vähemalt ei oska ma selle põhimõtte järgi oma elu seada. Nimelt- elu on lühike. Ning selle aja võiks veeta lõbutsedes, reisides, pidutsedes. Kuid minu elus valitseb hoopiski täielik ajapuudus. Kogu aeg kulub enamamsti koolile. Rõõmuga uude klassi tulles võtsin endale veel nii palju lisakohustusi juurde, kui võimalik. Sämpli tööle veel lisaks ettekandja töö ning ka kinnisvara firmas üks tööots. Kõik need tegevused nõuavad omajagu aega. Ning peale selle veel koolitööd..Seega jääb aega puudu kõige tähtsama sõprade ja puhkuse jaoks. Ma võtan koolilt kõik, mis võtta annab, kuid elult..ega vist. Aga ma ei kahetse midagi
Pole aega Aeg on midagi abstraktset, millest on kõik täielikult sõltuvad. Aeg on miski, mida kõik tajuvad ning mis on lahutamatu osa meie teadvusest. Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda isegi tähele, kui palju aega röövib internet - messengeri vestlused, facebooki newsfeedi kerimine või instagrami piltide laikimine ning sobiva poosi leidmine snapchatis sõpradele selfie saatmiseks.
Samuti pean tähtsaks olla hea kuulaja. Püüan olla lapsevanema jaoks alati kättesaadav, et vanem saaks vajadusel alati julgelt minu poole pöörduda, kurta muresid või küsida nõu. Teave, mille saan lapsevanemalt, on kindlasti konfidentsiaalne. Kuid koostöös lastevanematega võib ette tulla ka raskusi. Sageli on lastevanematel kiire ning seega ei jõuta vestelda ega teha koostööd. Seetõttu võib jääda rääkimata väga olulised last puudutavad teemad. Samuti võib tekkida minul ajapuudus, kui rühmas on palju lapsi. Lapsed vajavad pidevat järelvalvet, mis raskendab mul vanemaga individuaalselt vestelda. Selleks, et kõik oluline saaks räägitud, tuleks tihemini korraldada lastevanemate koosolekuid. Üheks suureks probleemiks lapsevanema ja õpetaja vahelise koostöö loomises ka see, et lapsevanemad ei võta õpetaja juttu tõsiselt. Tihtipeale lastakse jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatud on juba sajandeid inimkonda harinud ja pakkunud meelelahutust. Neist on omandatud nii tarkust, kui ka loetud elust enesest põhinivaid jutte ning mõtteterasid. Kuidas on raamatu tähtsus ajaga muutunud ning mis seda mõjutanud on? Raamatut saab pidada mõnuaineks, mis on küll juba oma säilivusaja tänapäevaks ületanud. Vanasti saadi informatsiooni raamatutest ja kroonikatest. Tehnikat, kui sellist, poldud veel välja arendatud, või oli see väga algeline. Tänapäevaks on olukord hüppeliselt muutunud. 21. sajandi inimkond vaevleb ajapuuduses. Inimestel pole aega sukelduda raamatu sisemustesse ning võtta ette pikki tekste, mida loetakse tunde või isegi päevi. Minnakse kergema vastupanu teed. Pärast töö- või koolipäeva lõppu minnakse videolaenutusest läbi ning laenutatakse endale vajaminev film. Milleks end lugemisega vaevata, kui pea iga raamatu põhja...
1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE Eesmärk on suurendada oma senist liikumist 3 tunnini kolm korda nädalas tegeledes korvpalli, rattasõidu ja jooksmisega. Soovin seeläbi vähendada haigestumise riski südame- ja veresoonkonna haigustesse ning parandada enesetunnet. Oodatavateks takistusteks muutuste teostamisel võivad osutuda: vähene sihikindlus (kinni pidada treeningu aegadest), kaaslaste leidmine muudatuste läbiviimiseks ning ajapuudus. Kehalise aktiivsuse suurenemine on põhjustatud inimeste teadlikkuse tõusuga liikumise vajalikkusest ja hoolimisest oma tervise käekäigust. Regulaarne liikumine - ja kehaline koormus: (www.terviseinfo.ee lk 15) · vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; · vähendab luuhõrenemise ohtu; · vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb;
kaastudengi pealt kopeeritud. Karistuseks tuleks kursus lugeda mittearvestatuks ning antud tudeng peaks kursuse uuesti sooritama. 4. Selgita, miks on plagiaat kõrgkoolides (ja mujal hariduses ning teaduses) taunitud? Kuna kõrgkoolis õpitakse eeldusel, et tulevikus alustatakse tööd valitud erialal, siis on väga oluline, et kõik koolis õpetatav ka omandatakse. Tihti on aga plagiaadi esitamise põhjuseks kas viitsimatus või ajapuudus, mis tähendab, et kui esitatakse kellegi teise töö, siis järelikult jäävad endal selle koha pealt lüngad sisse või mõned olulised oskused omandamata ning see on mitte aksepteeritav, sest mitmetel juhtudel sõltuvad nendest teadmistest kolmandad isikud. Kellelegi meist ei meeldiks, kui näiteks meie maja projekteeritakse inimese poolt, kes on koolis esitanud kellegi teise teadmisi enda
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. ...
õpilaste ühe lauaga mõõtmine, mis tuleb hiljem aga kahjuks. Samas on õppeprogrammid ülekoormatud, mille tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ''Haridus ja Demokraatia'' , kus autor ütleb, et õpetaja vorm on täidetud, kuid sisu ei ole ei olda südamega asja juures ehk ei ole sära silmis, mis tekib sisemiselt motiveeritud arengu käigus. Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm. Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi. Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude
Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni
tegutsejad. Positiivsus ja tegevusvalmidus aitab inimestel toime tulla erinevate eluprobleemidega. Lõpuks on jäänid suurest viisikust veel meelekindlus. Tugeva meelekindlusega inimesed on motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem stressitaluvus. Toimetuleku ja stressi seisukohalt peaks tähelepanu pöörama ka A-tüüpi käitumisele. A-tüüpi käitumisega inimesed on ambitsioonikad, neil on pidev ajapuudus, nad on kärsitud, ning sageli agresiivsed. Teada on ka, et lisaks eelpool toodud isiksusteomadustele on veel palju muud mis mõjutavad inimese toimetulekut, nagu näiteks internaalne versus eksternaalne kontrollilookus ning perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime
toetust, elutingimuste puudulikkust ning tuleviku ebamäärasust. Igaks asjaks elus on vaja õppida. Koolis omandatakse haridus ja amet. Autokoolis õpitakse ja tehakse eksam, et saada juhiluba. Aga emaks-isaks olemist ei õpetata kusagil. Nendeks võib saada igaüks. Hea kui on oma lapsepõlvest võtta õiged pereväärtused. Vanasti elati koos vanavanematega, kes olid noortele abiks ja eeskujuks. Paraku jääb tugevaid ja terveid perekondi järjest vähemaks. Paljudes peredes on vanematel ajapuudus, isade defitsiit või oskamatus hoida häid suhteid. Erinevad seksuaalsed suundumused olid eestlaste jaoks kaua aega tabuteema. Nüüd on järjest rohkem kuulda homoseksuaalide häält. Korraldatakse esinemisi, konverentse, paraade, kus nõutakse samu õigusi heteroseksuaalidega. Paljud nooremaealised suhtuvad nende nõudmistesse toetavalt. Pereväärtustest rääkides ei saa märkimata jätta ühiskonna rolli. Valimiste eel kuulutavad parteid ja poliitikud ennast pereväärtuste eest seisjaks
Müügiassitent, Õhus leiduvad kemikaalid 0 müügijuhid, raamatupidaja Müügiassistent, Valgustus 1 müügijuhid, raamatupidaja Laotöötajad Valgustus 2 Laotöötajad Raskuste tõstmine ja tassimine 3 Kõik töötajad Ajapuudus (kiirustamine) 2 Kõik töötajad Tööaeg 0 Laotöötajad Üksluisus 1 Müügiassistent, Üksluisus 3 raamatupidaja Müügijuhid Üksluisus 2
sellega, kui said oma külast pealinna sõita. 21. sajandi üheks suurimaks probleemiks on laste arusaam õigest ja valest. Vanemad kasvatavad lapsi televiisorite, arvutite ja muusikakeskustega. Mida rohkem õigusi lastele antakse, seda vähem nad kõike väärtustavad. Eelmisel sajandil said selliseid tarbekaupu endale lubada vaid vähesed pered. Kuid praeguse sajandi lapsed õpivad kõike just televiisoritest, muusikast ning sellest, mida sõbrad räägivad. Vanemate ajapuudus laste jaoks toob kaasa alaealiste seotust kuritegevusega. Mis aga algab varases nooruses, areneb edasi ka tulevikus. Kirjandis välja toodud muutused ei käi iga inimese kohta, kuid kahjuks on suurem osa elanikkonnast sellega rahul. 20. ja 21.sajandi laste vahel on suured erinevused. Kui vanasti lapsed ei tohtinud vanematele vastu hakata, siis tänapäeval on see tavaline nähtus. Täiskasvanute panus töösse on kaasa toonud suuri probleeme
rohkem aidata. Nad ei pea nii palju vaeva nägema. Nad saavad minna edasi õppima ülikoolidesse tasulistele kohtadele ilma suuremat vaeva nägemata. Vähem kindlustatud peredest lapsed peavad aga kõvasti pingutama, et saada edasi õppida tasuta kohtadel. Osa aga ei saagi õppima minna, sest neil ei ole sedagi raha, et elamise eest maksta ja süüa osta. Paljud käivad ka õppingute kõrvalt tööl. Kuid see on väga raske, sest õppimine võtab palju aega ja tekib lihtsalt ajapuudus. Muidugi see karastab inimest, õpetab teda igas olukorras hakkama saama. Paljud vaesematest peredest lapsed saavadki elus paremini hakkama kui rikaste järeltulijad, sest nad on harjunud elus kõvasti tööd tegema. Nad teavad, et tasuta lõunaid ei ole. Ma ei taha siinjuures rikaste lapsi nüüd päris maha teha, nende hulgast tuleb kindlasti tublisid ja toredaid inimesi. See oleneb paljus ka kodusest kasvatusest. Raha rikub paljud inimesed ära
Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased
Austatud õpetaja ja Armastatud klassõed! Küsin Teilt otse: „Kas noorus on ilus aeg?” Enamus meist (teismelistest) vastab sellele küsimusele eitavalt, kuid kui küsida sama küsimust oma vanavanematelt kuuleme vastuseks alati lugu, nende imelisest ja lillelisest noorusest. Vanas eas kipuvad kõik meenutama ja vanu-aegu imetlema. Noorelt kiputakse aga tuleviku üle arutama. Noorelt tahetakse kiirelt suureks saada. Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ... kõik ju puhta noored. Teate mis on huvitav? Isegi pensionäri kohta öeldakse „noor”. Tuleks siiski kindlalt ära määrata, kes on noor ja kes mitte. No tõesti – Pensionär ei sa aju kuidagi noor olla!?! Vähemalt meile – meile NOORTELE tundub nii. Kuid teisest küljest tuleb arvestada, ka sellega, mida pensionär ise asjast arvab. Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määr...
nii ei võiks ka kaduda realses elus esinevad kogudused? Siit arvangi, et puhtalt virtuaalne kogukond jääks liiga kuivaks. Suheldes oma sõpradega läbi sotsiaalsete saitide, saame nendega ka päriselus kokku ja viidame koos aega. Nii peaks ka virtuaalses koguduses olema ka tõelisi koosviibimisi ja üritusi. Muidugi annaks virtuaalne kogudus võimaluse usuga tegelda nendele inimestele, kellel see pole mingil põhjusel võimalik, nagu näiteks ajapuudus, asukoht, materiaalsed võimalused ja nii edasi. Interneti areng ja tegelikud võimalused on väga paindlikud ja kindlasti leiab paljudele negatiivsetele aspektidele lahenduse. Seega, virtuaalne kogudus võiks täiesti vabalt eksisteerida reaalse tõelise koguduse kõrval.
viiakse läbi erinevates alades : võrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall jpt. Sellised võistlused ,kus peab tegema koostööd, aitavad arendada kohuse- ja vastutustunnet ning ka suhtlemist. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele spordiga on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile
kokkulepetest kinni ei peeta? Tähtaegadest ja kokkulepetest kinni pidamine tagatakse eelneva kokkuleppega, et õpilasfirma liikmed on kohustusest teadlikud. Juhul, kui kokkulepetest või tähtaegadest kinni ei peeta, korvab liige kahjud muul moel, näiteks abistades teist liiget õpilasfirmat hõlmavate ülesannetega suuremas mahus. ● Kuidas lahendatakse ootamatud olukorrad (ootamatud kulud, tegevuskava muudatused, ajapuudus, rahapuudus jne)? Ootamatute kulude katteks on vajadusel õpilasfirma liikmed valmis panustama võrdselt oma ressursse. Tegevuskava muudatused kooskõlastatakse kõigi liikmetega. Ajapuuduse korral panustavad kõik õpilasfirma liikmed võrdselt ettevõtmisesse rohkem aega, et olukord tähtajaliselt lahendada. Rahapuuduse korral kujundab õpilasfirma ümber oma ressursse vajalike rahaprobleemide erakorraliseks lahendamiseks. ● Kuidas lahendate konfliktsed olukorrad
Aleksander Kohlap 12C Ühiskonnas toimuvad protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mile abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas
5. Müük Müüsime peamiselt läbi tutvuste või siis enda sõpradele ja klassikaaslaste. Kaks õpilasfirma liiget käisid meie toodet ka Intellektikal tutvustamas, kus müüdi ka paar toodet. Kokku müüsime 17 toodet mille eest saime kokku 42,5 eurot. 6. Kogemused Kõik õpilasfirma liikmed on ükshäälselt nõus, et ettevõttega tegelemiseks peab arvestama, et aega kulub sellele päris palju. Seda sellepärast, et kõige suuremaks probleemiks õpilasfirma juures oli ajapuudus, sest alati polnud võimalik kooli kõrvalt toodete valmistamisega tegeleda. Seetõttu ei jõudnud me neid päris nii palju teha, kui algselt plaaneerisime ja kirja panime, kuid saime neid ikkagi piisavalt tehtud, et klientide vajadused rahuldatud saaks. Samuti jõuti järeldusele, et töö ei tee ennast ise ära ja tegevuste edaslükkamine ei vii kuskile edasi. Kaks õpilasfirma liiget käisid kogemusi ja teadmisi ammutamas ka Tartu Jaan Poska
Tootmisefektiivsus Originaalsus Teooriateadmised majandusõpetuse tunnist 7 Kliendid omast vanuserühmast Taaskasutus ehk pole suuri kulutusi Võimalused Ohud Vajadusel laiendada sortimenti Ajapuudus Turunõudluse kasv, sest järjest Motiveerituse kadumine enam inimesi soetavad endale Konkurentide teke nutitelefoni 3. Toode, tootmine ja müük 3.1. Toote kirjeldus Õpilasfirma Zamps pakutavaks tooteks oli taaskasutatud šampoonipudelitest valmistatud telefonitaskud. Tooteid on erineva suuruse ja värviga. Algselt oli
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
psüühilise seisundi muutustega. Südamerütmihäired, depressioon, ärevus, ükskõiksus jne. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni 1 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis tasemel? Organisatsiooni tasemel : ajapuudus, vähenenud kompetentsus, autonoomia puudumine, töövahendite puudumine, halvasti organiseeritud töökoht. Indiviidi tasemel: halvad suhted juhtkonna, kolleegide ja perekonnaga. Ülesanne 2: Kuidas vähendada psühholoogiliste ohutegurite mõju (kas valite ise mõne teguri ja pakute välja meetmeid) Segased rolliootused - Juhul, kui töötajal on tekkinud segaseid rolliootusi, s.t temal pole selge, mis temalt oodatakse või nõutakse.
” (Merisalu 2012). Vananedes avalduvad funktsionaalsed puuded ja haigused tingivad sageli vajaduse kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid. Näiteks sotsiaalsed takistused, mis hõlmavad ealist diskrimineerimist, eeskujude puudumist ja ka näiteks arstide väärseisukohti. Individuaalsed põhjused on elamine maal, kus on vähe spordivõimalusi, motivatsiooni puudumine, ajapuudus, kukkumishirm ja paljud muud teised tegurid. Füüsilise keskkonnaga seotud takistused on ilmastikutingimused või liikumistingimuste või-vahendite sobimatus eakatele inimestele. (Vuori jt 1995: 102-104). Vananeva elanikkonna kehalise aktiivsuse ning liikumisharrastuse edendamine on tänapäeval üks olulisemaid terviseedenduse küsimusi. Kindlasti peaks muutma liikumiskultuuri struktuuri ja tegevusmalle ja arendada tervishoiu-, sotsiaal-, ja
ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus. B-tüüp- vatsand, tasakaalukas, vähemkonfliktne. Puhast tüüpi pole! STRESSI TAGAJÄRJED · ennastkahjustav käitumine · unehäired, seksuaalelu probleemid, depressioon · õpitud abitus · psühhosomaatilised haigused( soma- keha) LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM( H. Freundenberg) tekib, kui inimene tajub liiga suurt pinget ja liiga väikest rahuldust 4-5 a. kujuneb: 1. mesinädalad- lõik tundub ilus 2. probleemide kuhjumine 3
allotsas. Vali üks: Tõene Õige Väär 11. Palun kirjeldage, millised on üksi otsustamise eelised ja puudused (mida rohkem, seda parem)? Miinused: vastustust ei saa jagada, väga suur eeltöö pea olema ühe isiku poolt, et näha kõiki eelseisvaid probleeme jne, võib tulla motivatsiooni kriis, kui kõigega üksi tegeleda, juht peab arvestama väga paljude arvamusega, peab välja töötama mitmeid alternatiive, võib hakata kimbutama ajapuudus Plussid: ise oma aja peremees, süüdistada ei saa kedagi teist peale iseenda, ei pea arvestama kellegi teise arvamusega otsustamisel 12. ................. on võime mõjutada inimesi organisatsiooni eesmärke saavutama. Vali üks: a. organisatsiooniliikmeline käitumine b. veenmine c. motivatsioon d. eestvedamine Õige e. pühendumine 13. Palun arutlege poliitilise otsustamise üle organisatsioonide kontekstis (vähemalt 2-3 lauset), plussid ja miinused
Need tingivad ka tegevuste valiku. Inimene valib, kus ta on tublim ja millest tunneb rõõmu. Sooline erinevus suureneb eaga. Terved inimesed on aktiivsemad. On ka leitud, et rasvunud võivad olla sama aktiivsed kui normis inimesed, astmaatikud sageli isegi aktiivsemad.. B)Individuaalsed muudetavad: kehamass ja rasvkoe osahulk, kehalinvõimekus, teadmised harjutuste toimest tervisele ja kehaliste harrastuste võimalustest, usk liikumise soodsasse toimesse, isiklikud eeskujud, motiveeritus, ajapuudus jne. Liigne kehamass ja rasvkoe osahulk võib takistada kehalist aktiivsust, aga ei pea. C) Sotsiaalmajanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad, elukoht, haridustase, sissetulek, sporditarvete soetamise võimalus jne.Mida kõrgem on haridustase, seda vähem on tööga seotud liikumisaktiivsus ja seda suurem on kehaline aktiivsus vabal ajal. D) Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud harjumused, spordivahendite
Viimasel hetkel tähtsate asjade tegemine vaevab ainult iseennast: tähelepanu hajub, väheneb võimalus väljapuhkamiseks, tekivad pinged, muututakse närviliseks või koguni langetakse stressi. Kannatab ka töötulemus, mis muutub kesisemaks, lohakamaks ja tihtipeale leidub selles rohkem vigu kui tavaliselt. Selleks, et saavutada kõrgeid ja kvaliteetseid tulemusi töödes, on vaja planeerida oma aja kasutamist otstarbekalt. Töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas tekib ajapuudus ja millised on võimalikud lahendusviisid selleks probleemiks. Töö osadeks on: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. Töö põhiosa koosneb kahest osast: esimeses osas on analüüsitud probleemi tekkepõhjuseid, teine sisuosa on pakkumaks lahendusi probleemi lahendamiseks. 3 1 TEKKEPÕHJUSED JA ANALÜÜS
Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele sporida on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus, 2005 aastal tehtud uuringute põhjal 4-19 aastase sihtgrupil on võimalik spordiga tegeleda 85% küsitletutest, 53% noortest osalevad spordis, 16% sooviks võimalused osaleda ning 53% on ise tegelenud spordiga (Proosa jt. 2005). 10 Kokkuvõte Sport on mänguline kehaline või võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laiene...
Ma arvan, et koduste tööde tegemine on tähtis kuna siis saar harjutada ning keegi ei ütle msi vale või õige. 30 õpilasest 21 õpilast teeb alati koduseid töid.Ma arvan, et see on väga positiivne arestades, et nii mõnigi jõuab hilja koju ja teeb neid poole ööni.See näitab kui töhtis on õpilaste jaoks õppimine ja et nad kõik tahavad olla edkad ja haritud. 7 inimeest aga teeb enamasti, mis on ka siiski väga hea.Ma arvan, et selle põhjuseks miks nad enamasti teevad ongi ajapuudus kuna vahel antakse liiga palju õppida ühe päeva kohta.30 õpilasest 2 aga ei tee koduseid töid.Ma arvan, et nemad on lihtsalt laisad. Teine küsimus oli, et miks õpilased teevad koduseid töid, kui teevad.Mõndade õpilaste arvamused jagunesid kaheks. 30 õpilasest 17 teeb koduseid töid sellepärast , et õpetaja käsib.Ma arvan, et kui õpetaja ei käsikis, siis paljud ei teeks kuna nad arvavad, et see pole tähtis.26 aga teeb koduseid töid enda arendamiseks ja harjutamiseks
valusa kogemuse ja/või oma partneri trauma tõttu. Vanemaks olemine on protsess ... ...mis algab raseduse olemasolu esimesest teatest . See esmane avastus võib toota terve plejaadi ootamatuid ja mitte alati positiivseid emotsionaalseid reageeringuid. Sellised tunded nagu hirm ja kindlusetus tõusevad pinnale, tunded millest paljusid lahendab ainult aeg. Ka planeeritud rasedus võib olla hirmutav. Selle protsessi tundlikus on mõjutatud paljudest faktoritest: · Suhe partneriga. · Ajapuudus, et töötada läbi oma sügavamad tunded. · Väline surve perekonnalt, eakaaslastelt, tervishoiu personalilt, ühiskonnast... · Sisemised põhjused nagu läbi töötamata lapsepõlvetraumad, võimetus saada ühendust oma sügavamate tunnetega. · Tajutavad ootused mehe ja naise rolli suhtes o Mehe esmane roll peaks olema toetada naist, hoolimata tema enda väärtustest või vajadustest.
Kui inimene süüdistab kõikides elusündmustes ennast, võib muutuda abituks ja jõuda depressiooni. Stressitaluvus on kõrgem neil, kes : · Väärtustavad tööd + töövälist tegevust · Armastavad oma proovilepanekut · Tunnevad, et kontrollivad oma elu. Isksuse tüüp : A-tüüp Kui teel tuleb ette takistusi, saab kiirelt vihaseks. Neil on kõrge tunnustusvajadus, kiire tegutsemine ( teha lühikese ajaga võimalikult palju ära), krooniline ajapuudus. Neist võib saada kergelt töönarkomaan. Seesmine pinge nende sees võib tekitada vaenulikkust teiste suhtes. 2 S.S 2010-05-22 B-tüüp Ei kiirusta ega ärritu kiirelt. Neil on aega lõõgastuda. Neil on seesmine enesekindlus, elu kulgeb tasakaalustatumalt ja konflikte esineb vähem. STRESSI TAGAJÄRJED
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2........................
teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk liikumise soodsasse toimesse; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu; motiveeritus ja oskused kehalise aktiivsusega tegelemiseks; enesetõhusus; tajutud ja tegelike barjääride olemasolu; ajapuudus jne. Sotsiaal-majanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus jne. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid: perekondlikud harjumused; sportimisvahendite olemasolu; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; lähedaste poolne
4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS Tõukassidekasvatuse alguseks Eestis võib lugeda aega, mil Astrid ja Andres Kallau tõid 1988. aastal Eestisse esimesed pärsia kassid. Praeguseks on Eestis üle 400 tõukassi liigi..Kassi ostmisel on hinnavahemikud päris suured, näiteks paberitega tõukassi võib saada umbes 200 euro eest, aga hind võib olla ka 1300 euro kanti. Esimesed kümmekond aastat oli kõige populaarsem kassitõug Eestis pärsia kass, aga siis suund muutus - põhjuseks ajapuudus, sest pärslane vajab väga palju hoolt. Elutempo muutus kiiremaks, aga sõpra ikkagi taheti ja nii hakati eelistama lühikarvalisi kasse, näiteks abessiinia kasse, cornish rexe jt. Seejärel hakati Eestisse tooma briti lühikarvalisi kasse ning edasi riburada ka paljusid teisi kassitõuge. Praegu on huvilistel Eestis võimalik valida üsna suure hulga tõugude seast. Paraku valitakse kassi ka tänapäeval sageli vaid pildi järgi. Et aga erinevate kassitõugude iseloomud ja hooldusvajadus on
Ostokyky tarkoittaa ostajan taloudellista mahdollisuutta ostaa Ostujõud tähendab ostja majanduslikku võimalust osta Ostokykyä rajoittavat entinen ostajan käytettävissä olevat tulot Ostujõudu piiravad endise ostja saadaolevad tulud Myös aika tai ajan puute vaikuttaa ostokykyn nettikauppa, postimyynti jne ovat ratkaisuja Ka aeg või ajapuudus mõjutab ostujõudu e-pood, postimüük jne on lahendus Joskus ostajilta puuttuu valinnan tekemiseen tarvittava tieto esim. teknisten tuotteiden kohdalla ja tuote jää ostamatta Mõnikord ostjatel puudub valiku tegemiseks vajalik teave, nt tehniliste toodete puhul ja toode jääb ostmata Ostohalu tarkoittaa sitä, miten tärkeäksi ostaja kokee tuotteen ostamisen Ostusoov tähendab seda, kui oluliseks ostja kogeb toote ostmist
Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste vähene huvi võistluse vastu, treeneri ajapuudus, treeningupaiga hõivatus, osalejate loobumine, jne. Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid, kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui ta ei suudaks veenda kursusekaaslasi kulutama oma vaba aega võistlusteks ettevalmistumisel. Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne. Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused:
.2 41% Joonis 24. Enda arvates palju lugevate õpilaste poolt keskmiselt kuus läbi loetavate raamatute arv 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda See, kas õpilane tahaks tegelikult rohkem lugeda, kajastab tema suhtumist lugemisse. Kui inimene tahab rohkem lugeda, siis talle üldiselt kas meeldib lugemine või siis ta saab aru lugemise vajalikkusest, kuid teda piirab enda viitsimatus või ajapuudus. Kes ei taha rohkem lugeda, see ei ole veel enda jaoks suutnud lahti mõtestada lugemise vajalikkust, samuti ei ole ta ilmselt kunagi lugemisest korralikku naudingut saanud, et seda uuesti kogeda tahta. Esiteks on kindlasti oluline inimeste hulk, kes tahaksid rohkem lugeda ning seega suhtuvad lugemisse entusiastlikult. Rohkem lugeda soovivate inimeste osakaal väljendab ka iga vastajagrupi üldist suhtumist lugemisse. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulka näitab joonis 25.
Tallinna Laagna Gümnaasium Helen Kuusmaa 12 b I Üldlaulupidu Uurimustöö muusikaajaloos Tallinn 2008 1 Sisukord Eeskujud Eesti üldlaulupeole...................................................................................................2 Eesti üldlaulupeo mõtte areng..................................................................................................4 Ettevalmistused ja probleemid.........................................................................................................5 Loasaamise keerdkäigud..........................................................................................................5 Majanduslikud raskused.......................................................................................................... 6 Muusikalised ettevalmistused............................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
vastajatest oli teadlik tervislikust toitumisest. Teine hüpotees lükati ümber, sest suurem enamus oli teadlik hommikusöögi tähtsusest. Kolmas hüpotees lükati ümber, sest 70% vastajatest sõi hommikust regulaarselt. Tulemused näitasid ka seda, et neiud olid teadlikumad kui noormehed ja toitusid tervislikumalt, neljas hüpotees ei lükatud ümber. Noortele võiks teadmisi jagada aja kasutamisest ja tervislikest hommikusöökidest, sest kõige tihedamini toodi mitte söömise põhjuseks ajapuudus ja hommikusöögiks ei söödud soovitatud tervislikke toite. Tervislikust toitumisest võiks hakata rääkima juba varakult koolis, sest kuigi suurem enamus oli tervislikust toitumisest ja hommikusöögi tähtsusest teadlikud, siis 27% poistest olid mõlemast väheteadlikud. Uurimustöö käigus mõistsid grupi liikmed, kui tähtis on hommikusöök ja mida muuta oma menüüs, et süüa tervislikumalt. Saadi uusi teadmisi tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest.
· 35 % Põhjus on saada tugevaks · 20 % Käivad ainult koos trenniga · 10 % Leiavad ka muid põhjuseid 1) valmistuvad rannahooajaks 2) viidavad sõpradega vabaaega seal 3) niisama vahelduseks 4 Jõusaali külastamine · 2 korda või rohkem nädalas ( 9 ) · Nädalas kord või ülenädala ( 7 ) KÜSIMUSELE MIKS EI KÄIDA JÕUSAALIS: · 65 % On põhjuseks jõusaalis mittekäimiseks ajapuudus · 25 % On endega niigi rahul , ja keda see koht üldse ei tõmba · 10 % Kas ei julge minna või peab seda täiesti mõttetuks · Küsisime , mida teavad nad toidulisandite kasutamisest kahjulikkusest ja kasulikkusest: Nimelt 60 % meestest ei tea neist suurt midagi , ei osata öelda kas need on kasulikud või kahjulikud . Kuid on ka neid kes peavad neid mõttetuks raharaiskamiseks 40 % meestest teavad toidulisandite kohta nii mõndagi . Teatakse : a) Et saab suurema jõu
hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli Mart Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal tuju noore kunsti-jüngri armastust muusika vastu proovile panna
töökeskkond selle ümber alati väsimus, tüdimus mitte koormata ennast üle. muutuv. Pingeleevendusoskuste omandamine Töötamine üksinda terve ja rakendamine. tööpäeva vältel. Töötaja töötab ettevõttes üksinda. 6.2. Ajapuudus ja kiirustamine Tööaeg on liikuv klientide Tegevjuht Stressi, väsimust ja Teostada tööülesandeid rahulikult II soovide tõttu. Suure hulga ülepinget tekitav ning järgida eduka ajajuhtimise klientide korral on töökoormus reegleid. Vajadusel läbida vajalikke suur ning see tingib koolitusi. kiirustamise vajaduse ja
See võib olla vajalik nii mängija füüsilise puude korral kui ka siis, kui mingiteks perioodideks usukombed kellavajutuse keelavad. Erinevalt abilisest partii üleskirjutamisel peab see abiline olema vahetult mängulaua juures ja võib seetõttu vastasmängijat häirida. Analoogia põhjal võiks ka siin kompensatsiooniks võtta abilist kasutava mängija ajast 10 minutit ära. Lisaks rutiinsele tegevusele malekellade töö kontrollimisel suurendab kohtuniku töökoormust tunduvalt ajapuudus. See nõuab kohtunikult kiiret reageerimist, ettenägelikkust, enesevalitsemist. Tšehhi meister ja MM-matšide kohtunik K.Opocensky võrdles kunagi malekohtunikku teatri tuletõrjujaga, kes suurema osa ajast on peaaegu tegevuseta. Ajapuudus sarnaneb siis tulekahjuga. Konfliktide vältimiseks tuleb eelnevalt valmistuda. Ajapuuduses võib ka kõige tähtsamatel võistlustel igasuguseid asju juhtuda. Näiteks ühes Petrosjani - Spasski MM-matši
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
