Ettevõtja vs. Palgatööline Ettevõtjal ja palgatöölisel on mõlemal omad plussid-miinused, kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks ning kõik ei saa olla ka palgatöölised. Ettevõtjana peaks sul olema teatud juhiomadused, peaksid olema avatud uutele ideedele ning suutma oma ideid ja unistusi ellu viia. Palgatöölisena tuleb leida amet, mis endale ka meeldib, tuleb taluda rutiini, kui satud valele töökohale võib päevad läbi sama töötegemine lõpuks ära tüüdata. Ettevõtjal tuleb arvestada, et oma ettevõtte loomine võib algul olla raskem kui näiteks palgatöölisena uuele ametile töötama asumine. See eest võib ettevõtja luua omale just sellise töökeskkonna nagu ta ise soovib, värvates omale alluvateks need, kellega ta arvab ise paremini koos töötavat, palgatöölisena aga ei saa omale töökaaslasi nii valida. Samuti on ettevõtja ajagraafik palju paindlikum ning ettevõtja saab ise kõigile töö ülesanded laiali jagada. Palgatöölisena tuleb on...
korda. 2. Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? Ta ütles Ralphile, et teda koolis kutsuti Põssaks ja et see talle ei meeldinud. Ralph aga ütles teistele edasi. 3. Millist inimtüüpi esindab Põssa? Kas Põssa sobiks juhiks? Kirjelda teda. Põssa oli enamus ajast teiste grupist välja jäetud, üksik. Ta oli nö outsider. Põssa sobiks juhiks oma täiskasvanuliku mõtlemise ja intelligentsuse tõttu, kuid tal puuduvad juhiomadused. Põssat ei kuulatud, tal ei olnud teiste üle võimu, puudus populaarsus, nad ei austanud teda kui juhti. Põssa oli tark, ülekaaluline, astma ja prillidega poiss. Ta oli saarel kõige haavatavam, sest tal oli halb füüsiline vorm, astma ning lühinägelikkus. 4. Mille poolest sobiksid juhiks Ralph ja Jack, mille poolest mitte? Millises olukorras vajatakse juhiks Jacki, millises Ralphi? Ralph sobiks juhiks oma tarkuse ja küpse mõtlemise poolest. Teose algul
Jacki vastuhaku algab sndmuste ahel, mis juhib saare edasist kaosesse, esialgu tulemuseks meeletu rahvamass tapmises Simon ajal Primal tantsu ja siis kulmineerusid mrva Piggy Roger enne rhma pab jlile Ralph. Notsu Notsu on intellektuaalne, kus halb ngemine kaalu probleem, ja astma. Ta on kige fsiliselt haavatavad kik poisid. Autor sageli tsiteeritakse tema tdi, ta neb ainult naishl. Piggy intellekti kasu grupp ainult Ralph; ta tegutseb Ralph nunik. Ta ei saa olla liider ise, sest tal puudub juhiomadused ja puudub rapport teised poisid. Piggy tugineb vimu sotsiaalse konventsiooni. Ta usub, et kellel merikarp annab talle iguse olla ra kuulatud. Ta usub, et toetavad sotsiaalset konventsioonide annab tulemusi. Nagu taibukas esindaja tsivilisatsiooni Piggy vidab, et "Elu ... on teaduslik". Kunagi pragmaatik, Notsu kurdab: "Mis good're sa teed rgi niimoodi?" kui Ralph avab vga laetud ksimus Simon surma nende ktes. Piggy pab hoida elus teaduse vaatamata intsident, "otsivad valem", et selgitada surma
...............................................................17 SISSEJUHATUS 2 Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju – veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. ("Bundesarchiv Bild 183- 1989-0322-506, Adolf Hitler, Kinderbild". ) 1. ADOLF HITLERI ELULUGU 3 1.1 Kes on Hitler?
See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegelikult on, sest töölistega tegelevad hoopis juhist allpool tegutsevad juhiabid või mänedzerid vms.
Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
Ekspressiivne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust kujundada rühmas harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid Üks isik ei saa järgida mõlemat juhtimisstiili. Instrumentaalse juhtimissstiili puhul täidab (spontaanselt) ekspressiivset rolli keegi rühma liikmetest. Olulised liidri omadused: välimus, haritus, erudeeritus, seltskondlikkus, enesekindlus, otustusvõimelisus jne Erinevad situatsioonid toovad esile erinevaid juhiomadused: autoritaarsus demokraatlikkus laissez-faire Rühma konformsus ootuspärane sotsiaalne käitumine, mugandumine või kohanemine rühma ootustele vastavalt. "Rühm-mõtlemine" ohtlik tendents ignoreerida informatsiooni ja teadmisi rühma konformsuse saavutamise nimel Osalusrühm e "meie" igasugune rühm, kuhu indiviid kuulub ja millega ta end samastab 15
· Seadustest kõrvale hiilija · Võimutsev · Ei delegeeri · Pädev hoopis muul alal, aga mõtles, et prooviks · Madala haridustasemega · Liiga noor · Liiga vana 38 · Lausa inetu · Konservatiivne · Kriitiline · Pessimist · Ebastabiilne · Ei suuda ise otsustada · Muu .................... Millised antud häirivad juhiomadused on teie juhil? · Karm · Pidevalt kontrolliv · Silmakirjalik · Alati sinu halbu omadusi välja toov · Hajameelne · Ükskõikne personali suhtes (ei tea isegi mõne oma töötaja eesnime) · Seadustest kõrvale hiilija · Võimutsev · Ei delegeeri · Pädev hoopis muul alal, aga mõtles, et prooviks · Madala haridustasemega · Liiga noor · Liiga vana · Lausa inetu · Konservatiivne · Kriitiline · Pessimist · Ebastabiilne
Rahvuslik poliitika, plaanid ja strateegia tuleb ellu viia! Vajalikud vahendid ja tehnoloogia. Probleem on selles, kuidas üle saada institutsioonide killustumisest, ühendada valitsusasutuste tegevus. Partnerlus o Volitatud ja võimulolevad isikud o Omandisuhted maaomanike kaasamine bm kaitsesse o Avalikustatud avalikud valimised, kokkulepped, arutelud nii ametnike kui ka farmerite jt vahel. Juhiomadused väga olulised bm kaitsel! Haridus, koolitus REKLAAM!
mis on püsivad. -Positivism: loodusteaduse põhjal, erinev filosoofiast. Tegeleb katsetega. Teooria tuleb positiivselt tostada katsete abil. *Probleem: epistemoloogilised piirangud. Mis on teadmine? Kas meie teadmised rajanevad kindlal vundamendil? Ühiskonnas katseid teha ei saa. -Steve Bruce'i uurimus Põhja-Iiri terroriorganisatsioonidest UDA (Ulster Defence Association) ja UVF (Ulster Volunteer Force). Juhid - julmus? (tegelikult ainult 2/30) 70ndatel - juhiomadused ülekantud 80ndatel - juhiomadused spetsiifilised Ei saa tekitada terroriorganisatsioone -Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831): dialektika. Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist
ja tagajärgede ülemõtlemine); oma tunnetele või kogemustele tähelepanu pööramine võib olla ka kasulik (nt depr. patsientide puhul, Watkins & Moulds, 2005) "Kahe protsessi teooriad" 8: ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA RAKENDUS : TÖÖ, KARJÄÄR, PERSONALIVALIK Kenn Konstabel Isiksus ja töö · Töösooritus "Kontekstuaalne sooritus" · Tööga rahulolu · Läbipõlemine · Motivatsioon · Ebasoovitavad käitumised · Juhiomadused · Karjäärivalik ja -planeerimine K1: Kas isiksuseomadustest on töösoorituse ennustamisel kasu? · Väga oluline küsimus on töösoorituse mõõtmine. Ainult vähestes ametites on see lihtsalt ja objektiivselt mõõdetav. · Töösoorituse kriteeriumideks on näiteks: läbimüük (nt kindlustusmaakleritel) ülemuse hinnang proovitöö sooritus (eksperthinnangu põhjal) klientide rahulolu
Näiteks leiti 300 lahingut uurides, et kindralite karakteristika (kogemus, edukus eelmistes lahingutes) ennustas võitu lahinguväljal. Samuti oli oluline roll situatsioonilistel teguritel (armee suurus ja struktuur), mis olid positiivses seoses hukkunute arvuga vastaste seas. Indiviidi karakteristika ei pruugi teha temast head juhti igas situatsioonis. Nt Winston Churchill oli edukas juht Teises maailmasõjas, ent rahuajal ei olnud tema kangekaelsus enam soosivaks teguriks. Sobivad juhiomadused varieeruvad kultuuriti: kollektivistlikes ühiskondades on parimateks juhtideks inimesed, kes soodustavad kooperatiivsust, individualistlikes aga need, kes keskenduvad eesmärgile, mitte grupidünaamikale. Juhtimisstiilid Juhtimisstiilid jagunevad autokraatseks, demokraatseks ja minnalaskvaks. Lippitt ja White (1943): katse, kus õpetati osalistele eelmainitud kolme juhtimisstiili. Need, keda õpetatud autokraatseteks juhtideks jäid keskenduma tegevuste
takse kaitseväe spetsialistidele (laskur, Sõduri baaskursuse läbimise ajal jäl- kuulipildur, tankitõrje granaadihei- gitakse kõiki ajateenijaid ning vali- tur, autojuht, sanitar-parameedik jt) takse nende seast sobivad kandidaa- vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse did nooremallohvitseride kursusele pikkus sõltub eriala keerukusest, aga (NAK). Valiku aluseks on sotsiaalne üldjuhul on see kuus nädalat. sobivus, tugev tervis, juhiomadused ja Erialakursusele järgneb allüksuse kur- hea õpiedukus. sus (AÜK) keskmise pikkusega 17 nä- Nooremallohvitseride kursus kestab dalat. Õpitakse tegutsema jao, rühma, kuni 12 nädalat ja see jaguneb kaheks: kompanii ja pataljoni koosseisus. See allohvitseri baaskursus (6 nädalat) ja on kõige olulisem ajateenistuses läbi- allohvitseri erialakursus (6 nädalat). tav kursus, sest selle jooksul harjuta- Baaskursusel omandavad tulevased
sellesse, millest ta rääkis, seda tühjemaks ja lamedamaks jääb tema argumentatsioon ja seda vähemvõimeline on ta vahendite valikul. Mida vähem on ta nüüd valmis tõsiselt kaitsma oma avameelsust (inimesel puudub kalduvus surra selle eest, millesse ta ise on lakanud uskumast), seda pealekäivamaid ja lõpuks häbitumaid nõudmisi hakkab ta esitama oma pool-dajatele. Lõpuks jõuab asi sinnamaani, et ta kaotab viimasedki juhiomadused ja muutub lihtsalt "poliitikuks", s.o. liitub seda sorti inimestega, kelle ainsaks printsiibiks on printsiibitus, ühitatuna toore pealetükkivusega ja sageli veel häbitu-seni väljaarendatud valetamiskunstiga. Ent kui selline inimene jätkab ikka veel suure avalikkuse juhina, võite te juba ette olla kindlad, et tema jaoks on poliitika muutunud vaid "kangelaslikuks" võitluseks oma kohakese võimalikult pika-aegse omamise eest. Parlamendile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
