Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui olukord on ühetähenduslik, selge. b) "Kas see on minu asi ?
 
Säutsu twitteris
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
JÜRI ULJAS
  • W. JAMESI MINA TEOORIA
    W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral. Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus.
  • PEEGELMINA TEOORIA (C.H. COOLEY )
    Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist : kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud „teiste“ arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks.
  • SOTSIAALNE VÕRDLEMINE
    Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega . Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks , mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang . Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul.
  • ENESETAJU TEOORIA (D.BEM)
    Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi seisundeid, jälgides oma avalikku käitumist ja tähele pannes olukorda, milles see käitumine toimub. Mida nõrgemad ja vähem arusaadavamad on sisemised signaalid , seda rohkem tugineb inimene otsustes iseenda kohta oma tähelepanekutele välisest käitumisest. Inimene näeb ja hindab olukorda, selle järgi, kuidas ta seal olukorras käitub. Me vaatleme oma käitumist kõrvalt ja teeme selle alusel järeldusi, millised me oleme ja mida me tunneme . Eelkõige toimub see siis kui käitumine on avalik.
  • ENESEHINNANG.
    Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end olevat), ideaalmina (milline ma tahaksin olla), oodatav mina (arusaam sellest, milliseks võime muutuda). Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku positiivset tagasisidet enda koha ja püüd vältida negatiivset. Eneseupitamine on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui enesehinnang on ohustatud hakkavad inimesed võrdlema end nendega, kellel läheb kehvemini kui neil (allapoole võrdlemine). Teiste aupaiste säras peesitamine on näha rahvusvaheliste spordivõistluste ajal. Õnnestumine on alati meie õnnestumine aga ebaõnne seletatakse individuaalselt, sportlasest tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks . Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest.
  • MINA-ESITUS (E. GOFFMAN )
    See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Siis on tegemist lavapealse käitumisega (avalik, pidupäevapool, näitleb, näidatakse soovitatavat, allutakse reeglitele). Me järgmine teatud käsikirja, nõudmiseid, mida see roll meilt eeldab. Rollidel on teatavad ootused, mida rollo täitjalt oodatakse . Rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Sotsiaalse suhtlemise puhul on oluline, et iga inimene käituks vastavalt oma rollile. Alati ei pruugi olla tegemist manipulatsiooniga, inimene võib välja tuua ka oma tõelise mina aspekte . Kellega ollakse suhetes, siis need võivad meie rolle toetada või mitte. Kui inimene ei täida rollile vastavaid ootuseid, siis võib toetus otsa lõppeda. Oluline on, et inimene ise usuks oma rolli ja täidaks seda usutavalt. Oluline on tasakaalu säilitamine, usutavuse säilitamine, vajaliku identsuse esitamine ja säilitamine. Inimene edastab kahte sorti infot: mida ta ise teistele annab (teadlikult) ja see info mis ise läheb (mitteteadlikult edastatud ). Kui me laval pole, on tegemist lavataguse käitumisega. (kodus, tagaruumides, isiklik, argipäevapool, ollakse ise, lõdvestunud). Seda käitumist mis on lubatud lava taga, seda ei tohi lava peale tuua. Tuleb teha selget vahet. Lisaks rollile on oluline ka lava, kus mängitakse ja vaatajaskond. Baumeister toob välja kaks motiivi, miks rolle täidetakse: meeldida teistele, et saavutada heakskiitu või mõjutada neid; konstrueerida avalikku imidžit.
  • MINA ESITAMISE STRATEEGIAD
    Inimesed kasutavad erinevaid mina esitamise strateegiaid , et manipuleerida endast saadava muljega ja kontrollida seda, kuidas teised käituvad nende suhtes. Inimesed soovivad üldjuhul saada kinnitust arusaamadele oma minast ja käituvad nii nagu nad usuvad endid olevat. Jones ja Pittman lõid teooria, mis sisaldab järgmisi strateegiaid: Meeldida püüdmise abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel . Paljudel juhtudel tahavad vähema vōimuga isikud meeldida enamat vōimu omavatele isikutele. Meelitaja reageerib pigem teiste algatustele, kuid teeb neid ise. Eneseülendamise eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine. Üritatakse näidata end kompetensetena ja püütakse võita austust . Vastupidiselt teistele reageerivale meelitajale on eneseülendaja algatusvõimelisem. Ta juhib vestlust, toob esile oma tugevaid külgi ja üritab avaldada teistele oma saavutustega muljet. Hirmutamise abil võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. Üritatakse tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut. Strateegial on omad puudused. Esiteks võib juhtuda, et hirmutajat ei usuta ja seetõttu võib ähvardaja oma näo kaotada. Teiseks ei ole hirmutajad just eriti soositud. Efektiivsemaks viisiks on aga näidise esitamine. Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet. Näidise esitaja võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.Üritab tõestada oma korrektsust. Veel üks väljapakutud strateegiatest on abituse näitamine, enda esitamine nõrga ja abituna. Abituse näitaja soovib saada sümpaatiat. See võib olla ühe isiku üks viimaseid katseid, selline katse, kus teiste strateegiate kasutamine ei õnnestunud. Seda inimesed üldiselt ei taha kasutada, kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla - nt tunnistatakse oma rumalust arvuti kasutamise osas jne. Soovitakse luua tunnest, et tekib kohustus aidata. Üheks vōimalikuks strateegiaks on tagasihoidlikkuse ilmutamine . Nt kui korvpallitäht kommenteerib oma mängu, siis ta võib öelda, et mäng läks hästi, kuid märgib samas, et nii hästi poleks läinud, kui kogu meeskond poleks pingutanud. Selle tulemusena nähakse seda inimest meeldivas valguses. Kuid oluline on teada, millal selline tagasihoidlikkus on efektiivne. Sellist tagasihodilikkuse strateegiat vōivad ilmutada peamiselt tsempionid. Kõik eelpool nimetatud on kehtestavad muljekujundamise strateegiad, et endast parem mulje luua. Olukorras, kus võib tekkida oht, et teiste arvamus inimesest langeb, leiavad kasutamist kaitsestrateegiad. Sümpaatiat esilekutsuvaks strateegiaks, mida samuti on palju uuritud, on enda kahjustamise strateegia. Selle all mõistetakse strateegiat, kus seletatakse ebaõnnestumist väliste põhjustega ja õnnestumist seesmiste põhjustega. Näiteks võidakse juua alkoholi selleks, et saada sobilikku põhjust oma ebaõnnestumisele Kui ma aga õnnestun joomisest hoolimata, siis ma pean ikka tõeliselt andekas olema. On kahte sorti enesekahjustuslikku tegevust: käitumislikud tegevused (hilinemine, alkoholi joomiene) ja väidetavad kahjustused (väidab, et on haige). Mōlemal juhul on aga oluline oma mina kaitsmine. Selgitused ja vabandused - Mõlemal juhul on oluline enda mina kaitsmine, et leida väline, enese poolt kontrollimatu asjaolu ebaõnnestumise põhjenduseks, kuna tunduvalt raskem on ennast süüdistada võimete puudumises. Selgitusi kasutatakse ebameeldivate situatsioonide või sündmuste korral, et vähendada teistepoolset hukkamõistu. Süütuse tõestamine – inimene lihtsalt eitab oma seotust teatud sündmusega. Väljavabandamine – tunnistatakse, et nende käitumine on põhjustanud negatiivse situatsiooni, kuid samas võidakse väita, et pole nende tagajärgede eest vastutavad. Reeglina viidatakse tahtmatutele asjaoludele, et oma käitumist õigustada. Õigustuse strateegiat kasutavad inimesed võivad küll aktsepteerida vastutust antud situatsioonis, kuid samas võivad eitada, et nende käitumine põhjustas tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Vabanduste puhul tunnistavad inimesed oma süüd, lootes sellega vähendada kaaslaste hukkamõistu. Kõige tihedamini kasutavad kaitsestrateegiaid madalamate võimetega töötajad, et vältida vastutuse võtmist. Ka kaitsestrateegiad võivad põhjustada negatiivseid tulemusi. Näiteks pidev vabanduste leidmine võib luua pildi ebakompetentsusest.
  • MINA- MONITOORING
    Inimesed erinevad selle poolest kui tihti ja kui hästi nad mina esitavad . Osa esitavad sagedamini ja ka osavamalt endast loodavat muljet. Mark Snyderi järgi kontrollivad osa inimesi oma käitumist pöörates tähelepanu peamiselt oma seesmisele minale, samas kui teistele on tähtsam loodav mulje. Viimaseid nimetab Snyder ennast seiravateks. Snyder koostas eneseseire skaala, mille abil saadakse teada järgmisi omadusi: 1.Teiste arvestamine endale sobiliku käitumise eeskujuna. 2.Võime kontrollida ja muuta oma käitumist. 3.Soov kohandada oma käitumist sotsiaalse situatsiooni kohaselt. Ennast seiravad inimesed on paremini võimelised ära arvama teiste inimeste meeleolusid. Nad kontrollivad omi meeleolusid paremini ja oskavad seda kasutada parema mulje jätmiseks. Ennast seiravad inimesed näevad palju vaeva sellega, et mõista ja hinnata teisi õigesti. End vähem seiravad inimesed kas siis ei pane tähele või ei varieeri endast loodava muljega. Nad käituvad situatsioonist sõltumata ühtemoodi. Endi puhul on nad nõus selliste väidetega nagu “mul on raske kohandada oma käitumist sõltuvalt situatsioonist ja inimestest”, “ma saan rääkida ainult sellistest asjadest, millesse ka tegelikult usun”, “ma ei muudaks oma seisukoht (või käitumist) selleks et olla teistele meele järgi”. Snyder väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab mōöta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina- monitooringuks . Kōrge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vōime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nōuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vōime vōi motivatsioon , et reguleerida nende mina- esitust .
  • TAJUMISE EFEKTID .
    Tajuvead: Esmasuse efekt - esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik . Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: 1. äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust . 2.Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine . Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu , oletatavat ametiala. 4. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine - allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus / kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo -efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimeste tajuma kas siis hea või halvana. Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid. Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust: 1)Selline info on ebatavaline ja eristuv 2)Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu.
  • TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. EGO STAADIUMID.
    Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon , mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Transaktsionaalse analüüsi loojaks on Eric Berne , kelle sulest ilmus 1964.a. raamat “Mängud, mida inimesed mängivad”. Ego-staadiumid: Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. Lapse staadiumisse kuuluvad meie mitmesugused mälestused ja kogemused lapsepõlvest ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema . Lapse staadiumi jaotada omakorda 3-ks:1)Kohanenud laps 2) Spontaanne laps 3) Loomulik laps. Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi halba teeb nt lõhub midagi, toob halva hinde. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal. Täiskasvanuna on ta aga inimene, kes paneb ennast alati esikohale , ilmutab teiste suhtes vähest kiindumust, on väga impulsiivne ja rikub tihtipeale mitmesuguseid reegleid. Loomulik laps on selline, kellelt pole nõutud vanematelt paituse saamiseks hea laps olemist vaid vanemad on tema suhtes tundeid ilmutanud ja paitusi jaganud ka niisama. Vanematel on meeldinud temaga mängida, temaga rääkida jne. Lapse jaoks on armastust jagatud nagu vabatahtlikult, ta pole pidanud seda ära teenima. Täiskasvanuna kujuneb tast välja täiesti normaalne inimene, kellel on kõrge enesehinnang, kellele teised inimesed meeldivad, ta on iseseisev ja suudab kujundada normaalseid suhteid. Vanema staadium - Vanema tasandi oleme me samuti omandanud lapsepõlves. Vanema tasandil on samuti mitu erinevat aspekti. Kontrolliv Vanem loeb moraali ja jagab nõuandeid. See on meie seesmine vahikoer, kes meid kritiseerib ja süüdistab. Selle tasandi alusel üritatakse meid kohandada korralikeks ühiskonnaliikmeteks. Me peame täitma oma kohust, paigutama teised elus esikohale ja ignoreerima omaenda tundeid. Teataval määral on aga sellise Kontrolliva Vanema positisioon meile kõigile vajalik. Tavaliselt need inimesed, kelledel on üliarenenud Kontrolliva Vanema positioon, omavad ka üliarenenud Kohanenud Lapse psotisiooni. Hoolitseva Vanema funktsiooniks on paituste jagamine. See kiitus või paitus võib mõnikord olla suunatud ka sissepoole. Nt kui ta ütleb endale et ta on midagi hästi teinud. Ta hoolitseb pidevalt teiste heaolu eest, olgu need siis täiskasvanud või lapsed ja teeb seda ise midagi vastu nõudmata. Juhtlauseks on nagu see, ma paitan sind kuna mulle meeldib näha, et sul on hea olla. Selline hästi väljaarenenud Hoolitsev Vanem on aga terve isiksuse üks olulisi komponente. Täisealise staadium - See tasand on nagu inimese arvuti. Tema funktsiooniks on planeerida , käituda ratsionaalselt ja ta võtab pidevalt arvesse reaalsust. Tas endas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #1 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #2 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #3 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #4 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #5 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #6 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #7 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #8 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #9 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #10 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #11 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #12 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #13 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #14 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #15 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #16 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #17 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #18 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #19 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #20 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #21 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #22 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #23 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #24 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #25 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #26 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #27 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #28 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor enxukene Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
    agressiivsus , agressioon , distants , frustratsioon , Sotsiaalpsühholoogia , SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    blondy2323 profiilipilt
    blondy2323: Fail on väga rikas ja soovitab veelgi rohkem infot kui Taru Ülikooli aine jaoks vaja. (Y)
    15:11 28-05-2013


    Sarnased materjalid

    35
    doc
    Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    96
    rtf
    Psühholoogia arvestus
    46
    pdf
    Sotsiaalpsühholoogia loengud
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    50
    doc
    Psühholoogia eksami materjal
    53
    doc
    Psühholoogia alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun