Kuldvillak: Telesaated Koostas Mari Kõrtsini Näitlejad Saadete Saatejuhid Kes on pildil? Varia tegelased 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Varia 40 Mis on see uus ETV sari kus õpetajad on võtnud vastu väljakutse muuta üks...
26. märts 1950 EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis 1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart. 1951 Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1951 ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952 Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952 1953 Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart. 1951 San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist 1953 Stalini surm 1953 Berliini ülestõus 1953 1964 Hrustsovi valitsemisaeg 1954 Eestis moodustatakse pagulasvalitsus...
Nende looming jäi aga suuremale osale kodueestlastest kuni 1980-aastani kätte saamatuks. 4. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? Laulupidudel lehvisid pundlipud. 5. Mil moel mõjutas massiteabe vahendite areng kultuuri? Järjest kasvas massiteabe vahendite osatähtsus kultuuri levitamises. 1955. aastal alustas saateid ETV. 1970-ndatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes Eesti Raadio saadete math. Tollane media oli oluliseks silmaringilaiendajaks ning kultuurivahendajaks. Põhja- Eestile oli suur mõju ka Soome TV-le. 6. Miks hakkas maakultuur hääbuma? Hakati seoses elujärje paranemisega ostma üha enam telereid, raadioid ja magnettelefone. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maaasulates hakkas juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks...
Lastele näidati multifilmi, kus peksti ja sõimati nukke. Hiljem oli samasugune nukk toa nurgas. See rühm, kes vaatas filmi, suhtusid nukku palju agressiivsemalt kui see rühm, kellele filmi ei näidatud. Paljud uuringud küll näitavad, et vägivaldset käitumist põhjustab rohkem tegeliku vägivalla pealt nägemine või isegi selle ohvriks olemine, andis see tõuke vägivalda esitavate filmide, saadete jms kahjuliku mõju edasisele uurimisele. (3: 94) Eduka vaatlusõppimise puhul tuleb pöörata mudeli käitumisele tähelepanu. See, mida on vaadeldud, tuleb meelde jätta, on vaja olla võimeline täide viima soovitud käitumist ja peab olema motiveeritud seda käitumist imiteerima. (9) 1.3.1 Albert Bandura (1925) Albert Bandura (vt. joonist 2) sündist 4. detsembril 1925. aastal Kanadas. Ta oli väga kõrge õpiedukusega, õppis enda linna väikeses koolis. Pärast keskkooli töötas ta...
01.2007 Mina vaatan telekat suhteliselt vähe , kui vaatan , siis saateid või muusikakanaleid . Minu peres käib isal mingi ajakiri , aga muidu ostetakse ajalehti ja neid ajakirju , mille teatud nr huvi pakuvad . Meie peres on internett siiski meelelahutus , ema küll vahepeal teeb mõnda tööasja , aga seda juhtub haru-harva . Väiksemana tekitas TV peres ikka suuri probleeme , esiteks sellepärast , et siis ei tahtnud laps magama minna ja teine põhjus oli , et saadete maitsed läksid tihti peale kahku . Ka praegust , kui on korteris ka teine telekas , ei jagune maitsed kolme pereliike vahel kaheks vaid üks valib tavaliselt siiski selle , mis meelepärasem on , mitte selle , mida vaadata tahaks . Ma olen suuremaks kasvanud , siis on suhtumine suhteliselt selline , et ise tead , kui kaua üleval oled , üles pead siiski samal ajal tõusma . Kuna arvuti on minu toas , siis küsitakse luba minult , et kas võib minna . Ja sellist olukorda ei teki ,...
(Erm 1989, lk 71) 12 Ta enda hingmuusika esimeseks plahvatuseks oli ,,Pimedale muusikule", mille ta pühendas hetkel lemmikuteks olnud pimedatele muusikutele (nt Ray Charles, Jose Feliciano, Stevie Wonder) ning mis tõi talle võidu filharmoonia laulvõistlusel. Üleliiduline tunnustus tuli Kesktelevisiooni saadete ,,Art Loto", ,,Sire krug" ja ,,Goluboi ogonjok" vahendusel. Ansamblitega Laine, Music-seif ja Ultima-Thule esines ta kõigis liiduvabariikides, aga ka Soomes, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, ja ikka saavutas ta kuulajatega vahetu kontakti. 1983. aastal esindas ta ka NSV Liitu rahvusvahelisel lauluvõistluse ,,Bratislava lüüra". (ibid: 71- 72) Tõnis Mägi lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangutele, muusika ja...
1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid...
MAINORI KÕRGKOOL Isiksuse psühholoogia Piret Saar AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus...
1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;)...
viia läbi turu-uuring · Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis · Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49; 2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a · Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu · Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine, tootmine, marketing, reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine so missioon 7. Ärivõimalused, nende äratundmine ja hindamine. (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Äriidee selgitamise protsessis on tähtis hoida vajadus ja võimalus eraldi. Vajaduste olemasolu ei tähenda, et on olemas ärivõimalus...
Seega saade ei jõudnud ekraanile vaid kohtusse. Eelmainitud saated näitavad, et tänapäeva televisioon on kaup ning teadagi ostjate saamiseks on vaja muuta see konkurendi võimeliseks. Meie riigikanal Eesti televisioon ei toimi siiski selle nimel. Programm on eeskätt mõeldud inimestele, kes ei näe televisiooni ainult meelelahutusvõimalusena vaid ka vahendina nautida kultuuri, ajalugu ning uudiseid. ETVl on näidatavate saadete tegemisel teised prioriteedid. Nad panevad rõhku traditsioonidele ning teevad valikuid üleüldiselt teadlikumalt, mõeldes tagajärgedele. Näiteks kui võrrelda lastesaateid ning multikaid sellel ning teistel kanalitel seisneb erinevus vägivalla sisalduse ning õpetlikuse suhtes. Vanemad peaksid rohkem huvi tundma selle vastu mida nende võsuke telerist näeb, kuna enamus programmiloojaid sellele ei mõtle. Enamus multikad sisladavad rohkelt vägivalda ning illusioone...
37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio". 38. Miks maakultuur hääbus nõukogude ajal? Põhjenda. nähtus: linnastumine; põhjendus: enamike maainimeste kolimine linnadesse suretas välja senised maaelu traditsioonid;...
KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja...
tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Teabesuhtlus riigi ja omavalitsusasutustega Rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed kantakse järjepidevalt riiklikesse registritesse Eesti peamised registrid: · Maaregister ehk maakataster · Äriregister · Autoregister · rahvastikuregister Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust nimetatakse vabaks, kuna puudub tsensuur ehk poliitiline järelevalve trükiste ning saadete sisu üle. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue , mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse vastust. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Mitmesugused majandussüsteemid Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel...
Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega. On teada ,et ultra lühilainel edastatavate raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt. Kõne on arusaadavam kui sagedustunnusjoon hakkab langema sagedusest 200 Hz ja madalamatel sagedustel. Paljud raadiolüöitused ja helisalvestusseadmed tekitavad väljaspool kasulikke sageduste riba häireid. Näiteks transistoridele on omane laiaribaline kahin ehk niinimetatud valge müra....
1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)"40kiri",milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku,et vastu pidada olevikus. 11...
veebruaril käisime meedia tunni raames ekskursioonil telemajas, mille põhiideeks oli tutvuda hoone ruumidega ning seal toimuva tööga. Algas sellega, et pidime iseseisvalt jõudma telemaja ette, kus kohtusime õpetajaga, kes meid sisse juhatas. Viisakas ''tere'' ning üleriided garderoobis, võis ekskursioon alata. Pooleteise tunni jooksul oli meil võimalus tutvuda telemaja ruumidega, näha mõningate saadete valmimist ning kohata nii mõndagi televiisorist tuttavat nägu. Põnevaks tegi asja see, et õpetaja ise tundis telemaja hästi, seega oskas huvitavaid kohti näidata ning igasugu põnevaid lugusid rääkida. Minu isiklik lemmik oli ajalooline telemaja näitus, kus oli kõrvutatud eriaja tehnikat, fotosid päris ammusest ajast ning kõike muud head ja huvitavat. Väga vahva oli näha kuidas televiisorid aja jooksul muutnud on, alustades väikesest ekraanist mida suurendas veega täidetud kumer kla...