Kuldvillak: Telesaated Koostas Mari Kõrtsini Näitlejad Saadete Saatejuhid Kes on pildil? Varia tegelased 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Varia 40 Mis on see uus ETV sari kus õpetajad on võtnud vastu väljakutse muuta üks
2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisioon üha enam konkurentsi avalik-õiguslikule telekanalile, mistõttu aina rohkem on võtnud avalik-õiguslik telekanal üle kommertstelevisiooni iseärasusi, näidates infotainment'i
olemasolu ma ehk ei osanud aimatagi. 2 Ettevõtte tegevuse analüüs. Eesti Rahvusringhääling tegeleb raadio ja televisiooniga ning on nii suur (palju erinevat tööd ja personali), et on keeruline seda kogu ulatuses. Mina tean ainult neid osi, mille oma praktika tegemise kohaks valisin ja millega ise kokku puutusin, oma eriala tõttu. 2.1 Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni osakond tegeleb otsesaadete ülekandega, saadete salvestamise ja töötlemisega. Eesti Rahvusringhäälingu peamiseks ülesandeks on kvaliteetse võimaluse loomine otseülekannete tegemiseks ja saadete salvestamiseks tulevateks ülekanneteks. Klient varustatakse stuudio, aparatuuri ja personaliga (dekoraatorid, peainsener, valgustaja, helitehnik, helisalvestaja, arvutitehnik, operaatorid). 2.2 Tööprotsessi kirjeldus ja korraldus Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni osakond tegeleb otsesaadete ülekandega, saadete
Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga
algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6
taastus laulupidude traditsioon; ideoloogiline surve; linnastumine; tsensuur; 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon; infosulg Lääne suunal; 1970. aastate algul värvitelevisioon Eesti Vabariigi kultuuri halvustati 2.Kirjuta tabelisse antud perioodi EKP juht ja teise lahtrisse selle perioodiga seotud märksõnad, ,,40 kiri", suurküüditamine, ETV saadete algus, metsavendlus, ,,nõukogude Lääs", üleminek kohustuslikule keskharidusele aastas EKP juht märksõna metsavendlus; 1944-1950 Nikolai Karotamm suurküüditamine
TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid
Nunnudus tundub olevalt vga krgelt hinnatud vrtus Jaapani hiskonnas. Sna KAWAII eesti keeles hldatakse nii nagu kirjutatakse. * Kasutusel olev Mascotskawaii on jaapanis vga ktgelt kasvav kaubandus trend; on kasutatud koolides, et suurendada tulu vrtust.Nad kasutavad armsaid , nunnusi lapsikuid figuure mis esindavad teatud grupp inimesi kes on phimtteliselt maskotid ja pakuvad meelelahutust. *GeinkaiMain articles: Geinkai JA Tarento Geinkai on Jaapani meelelahutuse punkt, tootes kike alustades saadete filmide ja lpetades raadio saadete ja interneti tegevusega. Geinjin on teatud termin mida kasutatakse tarentode ehk talentide puhul, talendid on rohkem need kes on suures grupis ja nad on andekad mingis valdkonnas,kas laulmises,modellinduses,vi siis midagi eriti erilist. _O MANGA O_ Manga viks otsetlkes thendada " whimsical drawing" ehk siis umbes nagu ainulaadne joonistus. Paljudes juhtumites manga koosneb vga ainulaadse vlimusega tegelastest, kes
Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki 2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht
6. Autasud nt Kuldse Palmioksa auhind 7. Kaubaartiklid nt küpsis Meie Mark 8. 8. Automargid suure algustähega 9. Üritused, sündmused laulu-ja tantsupidu, Valge Daami muusikafestival 10.Ehitised, rajatised nt Kolm Õde, Paks Margareeta 11.Taevakehad nr Suur Vanker Ülejäänud juhtudel kasutatakse tekstis esisuurtähte JUTUMÄRGID 1. Teoste, lavastuste, dokumentide, sarjade, rubriikide, saadete, pealkirjad, mängud jutumärkides Tammsaare romaan „Tõde ja õigus” sari „Maailm ja mõnda” uudistesaade „Aktuaalne kaamera” 2. Pealkirjalaadsed üritustenimed nt huumorifestival „Siin me oleme” 3. Taimesordid nt kartul „Jõgeva piklik” või Jõgeva piklik
Ekskursioon telemajja 27. veebruaril käisime meedia tunni raames ekskursioonil telemajas, mille põhiideeks oli tutvuda hoone ruumidega ning seal toimuva tööga. Algas sellega, et pidime iseseisvalt jõudma telemaja ette, kus kohtusime õpetajaga, kes meid sisse juhatas. Viisakas ''tere'' ning üleriided garderoobis, võis ekskursioon alata. Pooleteise tunni jooksul oli meil võimalus tutvuda telemaja ruumidega, näha mõningate saadete valmimist ning kohata nii mõndagi televiisorist tuttavat nägu. Põnevaks tegi asja see, et õpetaja ise tundis telemaja hästi, seega oskas huvitavaid kohti näidata ning igasugu põnevaid lugusid rääkida. Minu isiklik lemmik oli ajalooline telemaja näitus, kus oli kõrvutatud eriaja tehnikat, fotosid päris ammusest ajast ning kõike muud head ja huvitavat. Väga vahva oli näha kuidas televiisorid aja jooksul muutnud on, alustades väikesest ekraanist mida suurendas veega
1. Millal oli raadio kuldaeg? - Raadio kuldaeg oli 1930.aastatel, mil raadio oli operatiivsem info edastaja. 2. Mis on saade? - Saade on ajaliselt piiritletid teemakäsitlus, programm aga teadlikult järjestatud saadete kogum, mille on oma nimetus. 3. Mis on programm? - Kanal raadiojaamas. 4. Millal kuulatakse raadiot kõige rohkem? - Raadio kõige kuulatavam aeg on tööpäeviti 7:00 11:00 5. Miks on raadioreporteril info edastamine kergem kui pressi- või telereporteril? - Raadioreporter ei pea infot arvutisse trükkuma ega ootama kaameramehe ja saatejaama saabumist, vaid võib info edastada mobiiltelefoniga otse eetrisse hellistades
Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud arstide streik. Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt
Enamus inimestel ei käi ajalehed, aga kui sul on arvuti ja internet, siis internetist on palju odavam lugeda lehti , kui tellida. Kui inimesel pole telekat, siis sellest pole mitte midagi, internetist saad sa vaadata kõiki videoid, uudiseid, artikleid, saad teha tellimusi, saad teha pangas ülekandeid. Mina, kui tihe arvuti ja interneti kasutaja, mina kasutan tänapäeval interneti sõpradega suhtlemiseks, uudiste lugemiseks, videode vaatamiseks, osade saadete järel vaatamiseks, raadio kuulamiseks. Põhimõtteliselt on kogu maailm kolinud ära internetti. Igal saatel, peaaegu , on oma Facebooki / Twitteri lehekülg, kus saavad selle saate fännid lugeda saate kohta, näitlejate, või muu sellise, mis saatega seotud on. Internetis olles , oled sa kõige kursis, mis ümber sinu, siin maailmas toimub.
ning tõmbab sealt ära andmed eelmise päeva kohta. Peresid, kus on telemõõdik premeeritakse kinkekaartidega mida kauem on mõõdik olnud, seda suurem rahaline väärtus sel on. Uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtluseks sobivaim meediakanal ning saada tagasisidet edastatud turundussõnumite tegeliku auditooriumi kohta. Telekanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali vaadatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks programmi planeerimisel tulevikus. Trükimeedia uuring kaardistab ajalehtede ja ajakirjade lugejaskonna suuruse ning neid iseloomustavaid tunnuseid- lugejate profiil, väljaannete hankimiskanalid ja lugemissagedus. Loetavuse uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtlemiseks sobivaimaid trükimeediakanaleid. Väljaanded saavad sellest kasulikku teavet loetavuse ja
Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga.
Tõsised puhkusesportlased Nt:golfarid, lumelaudurid, triatleedid jt.. Harrastajad ja tervisesportlased Nt:jooksjad, jalgratturid, kepikõndijad jne. Kaudsed osalejad Nt:treenerid, instruktorid, juhendajad, pealtvaatajad Passiivne sporditurismosaleja Maksvad või tasuta pealtvaatajad "Ametlik" toetav personal Nt: ametnikud, Treenerid, kohtunikud, võistluste korraldajad. "Mitteametlik" toetav personal Nt: perekonnad, sõbrad, tuttavad Meedia Nt: reporterid, ajakirjanikud, saadete tegijad Sporditurismi mõjud Otsene majanduslik mõju mis peegeldub rahas Ettevõtted Nt:liikme ja sisseastumismaksud, jaekaubandus, toit ja joogid, isiklike ja rendiautode kasutamine jne. Valitsus Nt:tollid, maksud, hotellid jne. Keskkonnamõjud :looduse ja keskkonnaressursside säästlik majandamine Nt:matkajad, suusatajad või mägiratturid mõjutavad looduskeskkonda, kus nende tegevus toimub. Tervisemõjud: parandab tervist või kasvatab riske Pildid:
oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio".
1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;)
Meie lokaalne probleem - Läänemere saastatus Läänemere tutvustus Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest ole...
Hingelt odavaid ja labaseid inimesi leidub samuti. Selleks ei pea olema äärmuslikke iseloomujooni, et sind sildistataks kerglaseks või madalaks. Näiteks piisab vaid mõnest tõsielusarjast osa võtmisest ja juba sind teatakse, kui Baari Annikat või Farmi Gabrieli ja pärast sellist staatust on raske veenda kedagi end uuesti tõsiselt võtma. Paraku elame me maailmas, kus üha enam leidub inimesi, kes tulevad avalikkuse ette oma musta pesu pesema. Üha suurem reality saadete hulk toob avalikkuse ette edevaid inimesi, kes soovivad oma tähelepanuvajadust teleekraani vahendusel rahuldada. Juba Anton Tsehhov kirjutas ühes oma teoses mehest, kes oli õnnelik oma veidral moel saavutatud kuulsuse üle. Nimelt jõudis novelli "Rõõm" peategelane ajaleheveergudele sellega, et oli purjus peaga baarist koju tulles kukkunud ja hobunegi temast üle kapanud. Seda rõõmusõnumit läks ta kuulutama oma lähedastele, ajades nad öösel üles. Peategelane
Juhiks sai Mao Zedong. Uus valistus teatas et riigis alustatakse kiiret sotsalismi ehitamist . juba 1950a muutus hiina majanduses juhtivaks riigi sektor. Mao ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse hiina suund e mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistused, sundväljasaatmised, kohustuslik ühsikond ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 10.kultuur eestis. 1955a alustas ETV, 1970 värviline televisioon. Suurenes raadio saadete maht. 1960a hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, tv, magnetofone. Väikesed maakoolid, klubid, raamatukogud pandi kinni. Eesti NSVs kehtis algul 7klassiline ja alates 1959 8kl kooli haridus. 1970 mindi üle kohustuslikule keskharidusele.
1950 1953 Korea sõda 1950 Rajoneerimine Balti riikides 21.26. märts 1950 EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis 1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart. 1951 Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1951 ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952 Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952 1953 Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart. 1951 San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist 1953 Stalini surm 1953 Berliini ülestõus 1953 1964 Hrustsovi valitsemisaeg 1954 Eestis moodustatakse pagulasvalitsus
Samal ajal aga kahanes haritlaskonna loometegevus, kuna neid kiusati taga. 1950. aastate alguses ilmus näiteks ainult mõni üksik romaan, kunstnikud pidid maalima sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070. aastatel loodud filmidest on paljud ka praegu populaarsed, näiteks ,,Kevade", ,,Siin me oleme" jne. Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes
vastas istuvate inimeste reaktsioone ja sellise lavaga tundusid näitlejad ja publik lähedasemad olevat. See,et näitlejad vahetasid laval riideid ja parukaid ei häirinud üldse,kõik oli tehtud niivõrd lihtsalt ja suvaliselt,mis tegigi kõige selle meeldivaks sest lihtuses peitubki sageli võlu nagu seal näha oli. Etendusega üritati palju edasi öelda inimestele nagu näiteks seda,et me hävitame mõtlematult taastumatut maavara naftat. Ja ka seda,et tänapäeva reality saadete tegijad kasutavad ära neid puuetega heatahtlikke inimesi,kes on läinud sinna saateks. Nad on teinud nad klounideks,samas kui need samad inimesed ise sellest aru ei saa. Lavastus üritab panna meid mõtlema sellele kui hoolimatud me oleme iseenda ja teiste suhtes, oma laste ja oma tuleviku suhtes.
ajaviitmist teleka ees ja arvutimängude mängimist siis mõistlikum on mängida arvutiga. Teleka ees istumine on passiivne tegevus samal ajal kui arvutimängude mängimine on interaktiivne tegevus. Arvutimängus tuleb teha ise otsuseid ning selles on ka rohkem füüsilist tegevust (kuigi tavaliselt piiratud ainult kätega, kui mitte arvestada uuemaid konsoole nagu Wii ja xbox kinect). Seega võib öelda, et arvutimängude mängimine on kindlasti kasulikum kui telekast filmide või saadete vaatamine. Isegi vaatades, kuidas teine inimene mängib, on see asjalikum tegevus kui teleka vaatamine, sest kaaslasele, kes parajasti tegeleb mängimisega, saab edasi anda omapoolseid soovitusi, mis võimalust teleka vaatamisel jällegi puudub (Why do we Play Computer Games; http://digitskyes.hubpages.com/hub/Why-do-we- Play-Computer-Games; 31.03.2012). 3.1 Sõbrad, lapsepõlv ja ajaviide. Peaaegu kõiki mänge on võimalik mängida koos sõpradega, mis on tore ajaviitmise meetod.
Nende kava oli täiesti uskumatu vaadata. Nad mõlemad peavad olema väga tugeva kehaga ja suutma täielikult kontrollida iga oma liigutust ning see, et üks väiksemgi jala vääratus võib lõppeda väga halvasti, nad peavad usaldama üksteise kätesse oma elu. 7. Seitsmendana tuli lavale Craig Ball, kes on häälte järeletegija. Ta laulis Adele laulu "Hello From The Other Side" ning seda kõiksugu erinevade multifilmide ja saadete tegelaste häältega. Ta laulis tegelikult väga hästi ja see oli naljakas. 8. Järgmisena esines Chloe Fenton. Ta on 10-aastane tüdruk Liverpoolist ning armastab tantsimist. Tema tants oli väga energiline ja rõõmus, kõik sammud olid paigas ning oli aru saada, et oli vaeva nähtud. 9. Viimasena esines Presentation School Choir. See on koor Iirimaalt Kilkennyst, kooris on 62 liiget. Koor laulis lalu "Ave Maria", mis oli väga ilus
kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel
asukohtades oma senist tegevust. Nende looming jäi aga suuremale osale kodueestlastest kuni 1980-aastani kätte saamatuks. 4. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? Laulupidudel lehvisid pundlipud. 5. Mil moel mõjutas massiteabe vahendite areng kultuuri? Järjest kasvas massiteabe vahendite osatähtsus kultuuri levitamises. 1955. aastal alustas saateid ETV. 1970-ndatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes Eesti Raadio saadete math. Tollane media oli oluliseks silmaringilaiendajaks ning kultuurivahendajaks. Põhja- Eestile oli suur mõju ka Soome TV-le. 6. Miks hakkas maakultuur hääbuma? Hakati seoses elujärje paranemisega ostma üha enam telereid, raadioid ja magnettelefone. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maaasulates hakkas juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks
Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail regulaaarsete ringhäälingusaadetega. 1920.aastate keskpaiku toimusid esimesed televisiooni proovisaated Suurbritannias ja Usas, regulaarsete saadete edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. 3.Transpordi areng(mõju igapäevaelule, kasu) Transpordi arengus mängis tähtsat rolli sisepõlemismootot. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorsedurid ja laevad. Põldudele tulid kombainid ja traktorid. Auto muutus kättesaadavaks paljudele. Hakati ehitama ka reisilennukeid, 1930.aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk
Vaino - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Valton - eesti kirjanik, kirjutas alla ,,40 kirjale" stsenaarium ,,Viimsele Reliikviale" Millal toimus? "40 kiri" - 1980 sügis Balti apell - 1979 Balti kett - 23. aug 1989 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks - 1. mai 2004 Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks - 1944 Eesti võetakse NATO liikmeks - 29. märts 2004 Eestist saab ÜRO liige - 17.sept 1991 EKP KK VIII pleenum - 1950 ETV saadete algus - 1955 EV põhiseaduse jõustumine - 1992 Kolhooside loomise algus - 1946 Märtsiküüditamine - 25. märts 1949 Metsavendlus - 1944-1953 NSV Liit tunnustas EV iseseisvust - 6.sept 1991 Omariikluse taastamine - 1988 sept Rahareform - 1992 juuni Rahvamajandusnõukogud -1957-1965 Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
19801988) ning juhataja (1976 1979 ja 19881993). Ilmar Mikiveri sõnul kujunesid aastad Washingtonis Ameerika Hääle toimetusjuhina tema jaoks võitluseks eestkätt saadete keelelise puhtuse eest ja pädeva järelkasvu värbamiseks. Kasutades oma 1960. aastail New Yorgi Eesti Teatri stuudiorühmale antud häälekursuse kogemusi, tagas Mikiver hea hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa
19801988) ning juhataja (1976 1979 ja 19881993). Ilmar Mikiveri sõnul kujunesid aastad Washingtonis Ameerika Hääle toimetusjuhina tema jaoks võitluseks eestkätt saadete keelelise puhtuse eest ja pädeva järelkasvu värbamiseks. Kasutades oma 1960. aastail New Yorgi Eesti Teatri stuudiorühmale antud häälekursuse kogemusi, tagas Mikiver hea hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa
täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas.
Laulupeod muutusid nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)"40kiri",milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku,et vastu pidada olevikus. 11
" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt kollase ajakirjanduse, labaste telemängude ja kõmusaadetega. Meediat võib käsitleda kui ühiskonna peeglit, sest tele- ja raadiokanalid, ajalehed ja ajakirjad tuginevad oma tarbijate eelistustele. Kommertskanalite eetrisse lastakse põhiliselt kõrge vaadatavusega show´sid, et rohkem kasumit teenida. Seejuures nõudlus asjalikku informatsiooni jagavate saadete järele väheneb, seega kahaneb järk-järgult ka matside hulk. Läbi aegade on toimunud vurlestumine. NSVL kokkuvarisemise järel tahtsid eestlased erineda Idast ja sarnaneda Läänega, kus tihti seostatakse Eestit veel Venemaaga. Kuid selle asemel, et rõhutada oma soome-ugri päritolu slaaviliku asemel, püüti euroopastuda Vana Maailma järele aimates. Unustati, et taheti maailmale näidata eestlasi kui eraldi seisvat rahvust.
valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused: Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadete mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Talurahva kord 18. sajandi lõpul: Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva.
Kuid ETV ei nõustunud sellega. Seega saade ei jõudnud ekraanile vaid kohtusse. Eelmainitud saated näitavad, et tänapäeva televisioon on kaup ning teadagi ostjate saamiseks on vaja muuta see konkurendi võimeliseks. Meie riigikanal Eesti televisioon ei toimi siiski selle nimel. Programm on eeskätt mõeldud inimestele, kes ei näe televisiooni ainult meelelahutusvõimalusena vaid ka vahendina nautida kultuuri, ajalugu ning uudiseid. ETVl on näidatavate saadete tegemisel teised prioriteedid. Nad panevad rõhku traditsioonidele ning teevad valikuid üleüldiselt teadlikumalt, mõeldes tagajärgedele. Näiteks kui võrrelda lastesaateid ning multikaid sellel ning teistel kanalitel seisneb erinevus vägivalla sisalduse ning õpetlikuse suhtes. Vanemad peaksid rohkem huvi tundma selle vastu mida nende võsuke telerist näeb, kuna enamus programmiloojaid sellele ei mõtle. Enamus multikad sisladavad rohkelt vägivalda ning illusioone
volitustega lli, mis etendas otsustavat rolli telestuudio muutumisel plaanipraselt tegutsevaks tootmisorganisatsiooniks. ldist meeleolumuutust hiskonnas, mis jrgnes 1968. aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents. Senine lootus hiskonnakorraldust muuta asendus ha sveneva vrandumisega, levis miste stagnatsioon. 1970. aastate ajakirjanduses lks suur osa energiast vitlusele elementaarsete tdede eest. EKP KK vttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. Phisdistus oli saadete nrk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osakaal. Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R
Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hannest" või ,,tõehetke Hannest". Saatejuhiks kujunemine Teles töötamisele hakkas ta mõtlema juba ülikooli kolmandal kursusel. Niisis sattus ta läbi mitme inimese Tiina Kangro jutule, kes oli tol ajal ETV haridustoimetuse peatoimetaja. Oskuseid tal polnud, kuid tööd ta sai saadetele taustainformatsiooni kogujana. Ühel hetkel tegi ta saadete juures administraatori tööd ning sealt edasi juba toimetaja ja tegevprodutsendi tööd. Tema esimene töö produktsioonifirmas Ruut oli saate "Mamma mia" toimetajana. Saate rezhissöör Rait Roland Veskemaa soovitas teda Tuuli Roosmale, Tuuli kutsus ta vestlusele ning tööle ta selle saate juures hakkaski. Kaasa aitas ka see, et ta ise väga väga tahtis seda. Peale seda tuli saade ,,Kahvel" ning ta saatejuhikarjäär saigi alguse. TÖÖ Disainer Hannes võrno fännab meeste triiksärke
"Rakenduspedagoogika õpik". Selles raamatus defineeritakse õppimist järgmiselt: "Kogemuse vahendusel kujunevad püsivad muutused käitumisviisides" (Kaitsejõudude peastaap, 2002:29). Niisiis on meil olemas õppimise definitsioon. Ei maksaks aga mõtelda, et kõik kestvad muutused käitumises on seotud õppimisega. Õppimise meetodeid on erinevaid, ei hakka siin neid kõiki üles loendama. Enda arvates pean olulisemateks lugemist, õppevideode ja saadete vaatamist ning praktilisi harjutusi. Kuid kõiki meetodeid ühendab üks tähtis faktor - mälu. Mäluta ei ole ju õppimisel mõtet. Albert Einstein on ütelnud, et haridus on see osa, mis alles jääb, kui kõik õpitu on ununenud. Et oleks midagi unustada, tuleb kõigepealt õppida ja meelde jätta ehk pikaajalisse mällu salvestada (http:// www.pelgulinna.tln.edu.ee/foorum 04.02.2004). Niisiis jõudsime tõsiasja juurde, et õppimise juures on kõige tähtsam mälu. Et õppida,
sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Need sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta. Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti. Audiovisuaalse teose (saate ja reklaami) avalikustamisel (ka edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge. Seda ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele. Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku
Eesti teletorni taasiseseisvumisepäeval. Tahame vastuseid paljudele küsimustele saada .Mitu korrust seal on? Mis aastal Teletorn ehitati? Milliseid tegevusi on Tallinna Teletornis? Kui kõrge on Teletorn? Mis üritusi korraldatakse teletornis? Miks on meie jaoks oluline sümbol teletorn? Selle jaoks peame läbi töötama erinevaid materjale ja need kokku panama ühtseks tekstiks. Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirital.Tallinna Teletorn on Eesti kõrgeim ehitis – torni kõrgus on 314 meetrit. Sihtasutuse Tallinna Teletorn eesmärk on kvaliteetsete turismi-, kultuuri- ja vaba aja teenuste pakkumine Tallinna Teletornis ning Teletorni turundamine rahvusvahelise vaatamisväärsuse ja elamusturismi sihtkohana. Teletorni renoveerimist toetasid siseministeerium ja EAS riikliku
Türgi t osakaalu kahanemise järgi. äbi viia andmete tabelis. duses töötavate töötajate osakaal 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% Read või veerud TV 3 vaadatavus juulis 97.a. Saade Vaatajate arv 1. Fortuuna Loto "Kuum Hind" 184 000 Ülesanne Tabelis on toodud andmed TV 3 saadete vaadatavus 2. "Politseinädal" 171 000 1997.a. juulis. Andmeid on püütud illustreerida lisat 3. Mf. "Täna olen ohtlik." 170 000 diagrammiga. 4. "Draakon Bruce Lee lugu" 154 000 Diagrammi kompositsioon on aga valitud ebaõnnest 5. "Bingo Loto" 143 000 seetõttu on diagramm raskesti loetav. 6
Need kolm kanalit said valituks, sest nad on põhikanalid, mis on Eestis elavale valijaskonnale tasuta kättesaadavad. Ajaks valiti 11-15. oktoober . Vaatlejad olid positsioonilt tavalised kodanikud, kes jälgisid nädala jooksul televisioonis poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele .
erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. 9 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!
peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad ning peagi hakati edastama saateid ka eesti keeles c. Esimeseks selliseks oli “Ameerika Hääl”, mis alustas tööd 1951.aastal New Yorgis d. 1953-1958 anti neid saateid eetrisse ka Münchenist e. Ameerika Ühendriikide rahalisel toel tegutsesid Münchenis Ida- Euroopa maadesse ja NSV liitu suunatud raadiojaamad “Vaba Euroopa” ja “Vabadusraadio” 2) Eesti keelsete saadete eesmärk a. edastada ilma tsensurita informatsiooni maailmasündmustest b. vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare,analüüse ja repotaaže sündmustest NSV liidus ja ENSV-st c. välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSV-s ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu 3) hakkasid taastuma otsekontaktid muu maailmaga a
Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid. Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka külalislektoreid Eesti parimatest partnerülikoolidest ja muudest väliskõrgkoolidest, toimuvad rahvusvahelised konverentsid ja seminarid. BFM’is on olemas kõikvõimalikud ressurssid ja kaasaegsed võimalused kvaliteetsete õppingute tagamiseks: raamatukogu, telestuudio, helistuudio, montaažikeskus, filmipaviljon ja isegi kinosaal,
poeet - luuletaja saks - härra, isand pokaal - jalaga (joogi)nõu salong - võõrastetuba; auto siseruum sangviinik - elav, kergesti innustuv inimtüüp tenor - kõrge meeshääl satelliidikanal - Maa tehiskaaslase vahendusel termin - oskussõna salto - akrobaatiline hüpe terrass - lahtine platvorm ehitise juures satelliitantenn - antenn satelliittelevisiooni terror - vägivald; vägivalla- või saadete vastuvõtuks hirmuvalitsus savann - puisrohtla traagiline - kurblooline, kannatusrikas, seif - raudkapp vapustav sensatsiooniline -kõmuline traditsioon - pärimus, edasi antavad kombed siiras - aus trendikas - moekas silmama - märkama trepimade - trepi vaheplatvorm
annaabi.ee 
