Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja Kaubanduse osakond Liis Kikas MADAL ENESEHINNANG referaat Juhendaja: Kaire Välba Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG................................................................. .6 2.1. Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus...................................... 6 2.2. Madala enesehinnagu püsivus........................................................... 8 2.2.1. Vildakas taju ...........................
oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega.
Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi. Sallimatus millegi suhtes on küll ebaviisakas, kuid see pole keelatud. Igalühel on õigus oma arvamusele ning sellele, mida ja kui palju ta sallib. Sallimatuse põhjuseks on tihtipeale see, et ohver on kuidagi moodi teistsugune. Olgu tal siis teine nahavärv, kultuur, mõni kaasasündinud omadus või seksuaalne orientatsioon
MADAL JA KÕRGE ENESEHINNANG 1. Inimese enesehinnag kujuneb tema lapsepõlvest saadik, olenevalt tema vanemate suhtumisest temasse. Samuti mõjutab inimese enesehinnangut ka ühiskond ja keskkond, milles ta kasvab ja elab. 2. Enesehinnang ja teistepoolne hinnang võivad olla seotud selle kaudu, et tihtipeale arvestatakse teiste arvamuste ja hinnangutega rohkem kui peaks. Enesehinnang sõltub suuresti teistepoolse hinnangutest. Teiste arvamus mõjutab väga paljusid inimesi. Kui
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused
seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang seevastu väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes. b)Stabiilne versus situatiivne enesehinnang- Iga indiviidi puhul on võimalik eristada kahte enesehinnangu aspekti. Neist esimest nimetatakse loomupäraseks või püsivaks, kuivõrd see peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi
(lk 44) Seega esmane ülesanne on õpetajal tõsta õpilaste enesehinnagut nii kõrgele kui võimalik. Kõrge enesehinnaguga õpilasi saab hinnata objektiivsemalt kui madala enesehinnaguga õpilasi, sest kõrge enesehinnaguga õpilane on suuteline taluma negatiiivseid hindeid. Reeglina ei ole suuteline madala enesehinnaguga inimenekamrmiks hindamiseks. Slleks, et inimesi hinnata on vajalikud põhireeglid: - Kõrge enesehinnag, usk enesesse ja oma võimekusse - Madala enesehinnaguga inimesi tuleb toetada vastavalt hindamisega. (lk 45) Diferentseeritud hindamine tuleb soovist õppimise kägus toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Õpetamine peab olema kahel eeldusel: Diferentseeritd hindamisele eelneb diferentsseritud õpe. Arvestatakse õpilste hindamise privaatsusega. (lk 47) Tagasiside on õppimise juures ainuke asji, mida õpilastel ja õpetajatel on vajalik.
on tingitud mina keskkonnale rohkem tähelepanu, selle tulemusel paraneb temast ei sõltu pildi väärtajumisest võime täita erinevaid ülesandeid. teiste pahameel ja ( keegi teda ei salli, Kaugeesmärk: Lapsel (McCracken, 2000). negatiivne ta ongi teistest on enesehinnag Lähene lapsele eakohaselt ja suhtlemise kasuta silmsidet, käitumine halvem ja tõusnud mis aitab kaasa lapse usalduse saavutamisel (McCraken, põlastusväärne) 2000). Laps tunneb end avaldub sotsiaalses Julgusta last rääkima tema probleemidest, raskustest ja väärtuslikuna ebastabiilsuses
otsustamine tema kohta käiva teabe läbitöötamisel. Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes. Empaatial põhinev isikutaju teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Enesehinnag kõrge (motiveeritud, paremad töötulemused) madala eh tõstmiseks positiivne tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste sõnadega, otsime enda ja kaastöötajate käitumise põhjuseid ja atribuute. Seesmine kui see sõltub inimesest endast, välise puhul seletatakse tulemusi väliste faktorite kaudu, toetud nt organisatsioonis toimuvale
näitama numbreid 1-10ni ja kasutab kõnes 5-6 sõnalisi lauseid. 3 Sotsiaalsed oskused Lastega suhtlemine ei ole probleem, kuna lapsed saavad kuidagi ikka aru, mida poiss ütelda tahab. Täiskasvanud aga ei saa osadest sõnadest aru, kuna sõnade lõpud kaovad ära või väljendab ennast valede sõnadega. Käitumisharjumused on halvad. Ta arvab, et kõike peab saama jõuga võtta. Ta kisab ja käratab teiste inimeste peale olgu tema vastas, kas siis laps või täiskasvanu. Enesehinnag on lapsel hea, kuna kui joonistab ja ütelda talle, et ta on tubli siis ta ütlebki, et ma olengi tubli. Ta ei ütle kunagi, et ta ei oska. Alati proovib ja usub endasse, et saab hakkama. Meeleolu on lapsel aga vahelduv. Poiss võib tulla lasteaeda rõõmsameelselt, kuid viie minuti pärast võib ta olla vihane ja kuri kõige peale. Või ka vastupidi. Poiss mängib erinevaid mänge. Mängudeks üldiselt on sõitmine autodega autoteedel ja puslede kokku panemine
Katte varjus nopitakse 16 http://www.amor.ee/39425#8 17 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 18 Grant 1998, lk. 105 19http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5 tegelikult ahnelt teiste hinnanguid ja arvamusi. Iseseisvuse piire kompides ja määratledes kehtib kindel põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad. 20 Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu.21 Iseseisvumine ja identiteedi otsimine Kui laps jõuab murdeikka, peab vanema-lapse vaheliste suhete aluseks saama vanemlik usaldus, mitte vanemlik kontroll. Kuni laps on väike ja pole võimeline oma tegude eest ise
Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub noorukieas seoses minu minaga, on see et mina mis tahes aspektid (akad või mitteaka) muutuvad abstraktsemateks, oskab mõelda abstra minaga seoses. Soolised erinevad varajases noorukieas, (tüdrukute madalam) rohkem poisse kellel on üldine enesehinnag kõrgem ja poiste kohta käib veel see et seose spets enesehinnangute(aka ja mitteaka) poistel on üldiselt kõrgem akadeemiline enesehinnang võrreldes tüdrukutega varajases noorukieas. IIdentiteedi mõiste- algab sünnihetkest IIKujunemist mõjutavad faktorid 1.Kaasasündinud komponent *füüsiline parameeter(lööb aluse ka teiste dimensioonide arenguks) *mittefüüsiline parameeter 2.Keskondlik komponent *sotsio-kultuuriline KK
Hoogudevaheline periood võib ulatuda mõne tunni vahemikust, kuni mõne aastani. Ning järgmist hoogu on teoreetiliselt võimatu ette ennustada. Lapse psühholoogilist heaolu mõjutavad järgmised tegurid: Võime haigusega toime tulla, kohaneda. Epilepsiavastaste ravimite mõju. Ärevus ja mure teiste inimeste võimaliek reaktsioonide pärast võib viia katseteni haigust varjata. Sageli kaasneb epilepsiaga madal enesehinnag ning puudulik enesekindlus. Võib esineda ka tunnete esiletükkivus nagu näiteks viha, pettumus, piinlikkus ja haavatuvus. Ootamatuse tegur antud haiguse puhul toob kaasa suurenenud ärevuse, ka depressiooni. Ebameeldiv tunne, et inimene pole võimalik oma elu kontrollima. Haiglates on olemas vastava väljaõppe saanud spetsialistid- neuropsühholoogid, kes oskavad koostada kliinilist hinangut lapse erinevate kognitiivsete funktsioonide kohta. Lisaks
Erinevused: Frantsiis tagab: Püsiva juhtimisalase toe. Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine (nt reklaamikulud) Väiksem risk. Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe).. aga vähem vabadust. 34. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 35. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp: ettevõtja enesehinnag: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms. 1-etapp: planeerimine 2-etapp: ettevalmistamine 3-etapp: tegevuse alustamine 4-etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 36. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. Nutika idufirma meetod aitab vähendada kõrgeid kulusid esimese kliendi leidmiseks ja ohtu arendada vale toode; lühendada tehnoloogia arendustsüklit, kuna selle abil on võimalik välja
3. Madal intelligentsus ja kõrge loovus- koolis kõige õnnetumad., sest neil esineb pidev konflikt kooliga. Maailmatunnetus vastandub koolinõuetaga. Tunnetavad hästi oma intellekti puudujääke ja see tekitab alaväärsust, hirmu kaaslaste negatiivsete hinnangute ees ja usu kadumist oma võimetesse. Hästi tunnevad end koolivälises tegevuses, kus saavd avaldada oma loovust. 4. Madal intelligentsus ja loovus- kohanevad kõige paremini koolieluga ja on oma rolliga klassis rahul. Adekvaatne enesehinnag oma võimete suhtes. Intellekti puudujääke püüavad kompenseerida laialdaste sootsiaalsete kontaktide loomisega. INTELLIGENTSUS KÕRGE MADAL K Usk oma võimetesse Eneseaustus madal Tugev enesekontroll Usk oma võimetesse puudub Hea kohanemisvõime Kartus saada negat.
15,5 a. 0%T 5%T 95 % T 10 % P 30 % P 60 % P 17,5 a. 0%T 100 % T 5%P 95 % P Ka puberteedi algusest sõltub lapse käitumine. N. varaküpsenud tüdrukud- neil sagedasti käitumisprobleeemid, mis hiljem kaovad. Poiste ja tüdrukute enesehinnagud on erinevad- poiste madal enesehinnag annab kaua aega tunda, tüdrukutel kaob kiiremini. Varaküpsenud poisid on kompromissialdimad, ettevõtlikumad kui hiljem küpsenud. Viimased on tihti abitud, tõrksad, tihti konfliktsed eakaaslastega. Sooline identiteet ja sugulised kogemused. Kultuuriväärtused ja normid mõjustavad seksuaalse teadvuse ja käitumise erinevust poistel ja tüdrukutel. 40.-50.-ndail aastail peeti tüdrukutel kohaseks süütuse säilitamist enne abielu. Need seisukohad muutusid 70
Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast Individualistlkes kultuuris on inimestel sõltumatu nägemus iseendast näevad end kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted).
5.1.2 Tegevuse dokumendid 5.1.3 Toote dokumendid 5.1.4 Muud projekti andmed* 5.1.5 Tegevusest aruandmise tehnikad* 5.1.6 Lõpparuanne* 5.1.7 Presentatsioonid* 5.1.8 Projektide arhiiv 5.1.9 Lõpetamise otsus 5.1.10 Kogemused* 5.1.11 Dokumentide arhiveerimine 5.1.12 G ÜL Enesehinnag 95
annaabi.ee 
