Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus hooned paiknesid ringikujuliselt. Külade keskel mõnikord kultusehooned ( ?
 
Säutsu twitteris
 
1
Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus  
U 8000 eKr – Euroopa igapäevane hakkas elu  muutuma . Protsessi käigus asendas 
viljelusmajandus traditsioonilise küttide- korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas.  
Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va 
väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud 
teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega:  veis ja siga olid oma metsikus vormis 
ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses 
varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. 
Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike  
Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid  ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala 
loodustingimused ei ole väga erinevad Edela- Aasia omadest . Põhja pool teine kliima, 
mullastik ja taimestik .  
Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 7000–6000 eKr. Balkanile ja sealt 
Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine 
suund (5000– 4500 eKr) Vahemere rannikule .  
Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, 
Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele
Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka,  Kreeta , Balkan ) terve rida ühisjooni. Kõik 
kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus . Asulad 
paiksed . Hooneid ehitati kuivatatud savist  tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell -asulaid 
meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m.  
Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra , hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus 
suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus ( kitsed , lambad ).   
Varasem maaviljelus baseerus aletamisel.  
Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa 
vahendusel. 
Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. 
Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile .  
Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes 
kiiresti, tähtsaks muutus ornament . Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 
 
2
ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. 
nende vahel.   
Muutused religioonis. Religiooniga seotud ka arvukad naisekujukesed, mida leitakse 
sageli ka tavalistest eluhoonetest. 
Loodust muudeti kardinaalselt. 
 
Kagu-Euroopa maaviljelus 
Vanimad jäljed Balkani poolsaarelt. Sellele võis alguse panna siire Lähis-Idast 
Anatooliast – väga palju ühisjooni. Tuli kohaneda teiste tingimustega, võimalustega. 
Põllunduses kasutatavad tehnikad pidid vastama siinsele kliimale.  
Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve 
temperatuur oli vähemalt 2°C soojem kui praegu.  
Viljelusmajandus algas u 6000–5000 eKr, üksikuid ilminguid juba varasemast ajast. Jälgi 
keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste  
luid , mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki 
Argissast.  
Argissa - tell-asula tüüpi muistis . Uuris 1956–1958. a Milojčic. Varasemad elamud pool-
maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. 
Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal 
varasel kasutusjärgul kodus: veised , lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis 
kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest– 
need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal.  
Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a 
Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja 
tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned. Kesksel kohal oli suurem 
ehitis – kultusehoone.  
Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu 
oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast  
naisekujukesed. 
6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele.  
 
3
Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis 
on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo   kultuurile (u 5500–3300 
eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m 
paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, 
loomadest kitsi ja lambaid .  
Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks , vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa 
selle perioodi kultuurina Starčevo-Körösi kultuuri. (7.–5. at eKr või u 5500–4500 eKr). 
Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starčevo, Vinča), Kreekas, 
Bulgaarias, Rumeenias .  
Starčevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna 
vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul 
üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima.  
Körös on kultuuri Ungaris levinud haru, nimi Körösi jõelt. Keraamika suhteliselt 
sarnane, maalitud nõusid vähem.  
Starčevo-Körösi kultuur levis suurel alal erinevates loodustingimustes. Siin viljakaid 
tasandikke ja allikate lähikondi, kus muld on püsivalt niiske. Neile aladele jäid paljud 
viljelusmajandusega tegelevad kogukonnad elama pikkadeks sajanditeks; kõige kauem 
olid kasutusel asulakohad, mille juures oli kõige rohkem sobilikke põllumaid. Sellel alal 
arenes u 3000 eKr metallurgia .  
Starčevo-Körösi kultuuri järglasena eristatakse Serbias alguse saanud Vinča  kultuuri 
(6.–3. at eKr). Levis Doonau ümber Rumeenias, Serbias, Bulgaarias, Makedoonias
mõningaid selle jälgi võib leida kogu Balkanilt.  
Vinča oli tell-asula Doonau ääres Serbias. Juba 20. saj algul saadi sealt arheoloogilisi 
leide ; kaevati 1908. a. ja 1970.-ndate lõpul. Kultuurkiht 10,5 m paks. Alumised kihid  
neoliitikumist (5400–4500 eKr). Majanduse aluseks karjakasvatus, põllundus, küttimine, 
kalapüük. Erinevat tüüpi keraamika. Ornament tihti punasel foonil. Naisekujukesed. 
Rohkesti luuesemeid. Kasvatati nisu, otra,  herneid , õunu, pirne. Kasutama hakati auguga 
käsikive. Vinča elanike arv vähenes u 3500 eKr, kuid samas elati kuni roomlaste 
saabumiseni piirkonda.  
 
 
4
Eristumine 
Sellele suhteliselt ühtsele perioodile järgnes eristumine. Balkanil tekkis rida lokaalseid 
kultuuripiirkondi.  
Asustus levis. Suurenesid asulad ja ehitiste mõõtmed. Kindlustatud asulad kõrgendikel 
mere lähedal.  
U 4800–3500 eKr Kreekas Dimini kultuuri. Nimi Kreeka keskosa Dimini tell-asulast. 
Praegu merest 3 km kaugusel. Uuritud: 1901–1903, 1974–1977, 1987. Suhteliselt väike 
kindlustatud asula, hõlmas 8000 m², pool läbi kaevatud. Dimini asulas elati 5 at algusest 
kuni u 4500–3000 eKr. Asula keskosas kultuse ja/või valitsushoone. Asula piiratud 
müüriga. Eluhooneid oli 30–40, u 200–300 inimest.  
Majadel kivist vundament , savitellistest müürid. Katus oli kaldus, toetus postidele. 
Katusesõrestik ritvadest ja okstest , kaetud savi ja õlgedega. Majad olid nelinurksed, neis 
oli vaid üks ruum.  
Hakati viljelema oliive. Tüüpiline keraamika maalitud. Harilikult kollasele v  värvimata 
taustale musta v valgega maalitud spiraale ja meandreid. Diminist on leitud pottsepaahi. 
Diminis juveliirikunstile spetsialiseerunud käsitöölised, tegid ka merikarpidest ehteid
Neoliitikumi lõpul ja varasel pronksiajal käis Dimini alla.   
 
Euroopa põhjapoolsematel aladel on kliima mõõdukam – kasutati teistsuguseid 
viljelustehnikaid. Üks sealseid kultuure sai alguse Doonau keskjooksu piirkonnas –
paelkeraamika kultuur (u 5500–4500 eKr). Levis see Lõuna-Hollandini läänes ja idas 
Visla jõeni ja Dnestri ülemjooksuni, levis ka Ida-Prantsusmaal ja Rumeenias. Üldiselt 
kontsentreerus rohkem  sisemaa -aladele. Põhjapoolsetel rannikualadel elasid sel ajal 
inimesed veel anastava majanduse tingimustes.  
Kõige tihedamalt on paelkeraamika kultuuri muistiseid Doonau keskjooksul , Elbe ülem- 
ja keskjooksul ning Reini ülem- ja keskjooksul.  
Kuigi räägitakse ühtsest paelkeraamika kultuurist, oli selles ka rida lokaalseid nähtusi. 
Eristatakse kolme  varianti : 1. varane või lääne paelkeraamika kultuur, 2. Bükki või ida 
paelkeraamika kultuur, 3. hiline dnestri- bugi kultuur.  
 
5
Kultuur tulenes Starcevo-Körösi kultuurist v arenes kohalikest mesoliitilistest hõimudest. 
Vanimat paelkeraamikat on leitud Doonau keskjooksult Starcevo kultuuripiirkonnast 
(dateeritud u 5600–5400 eKr) – tegu nimetatud kultuuri järglasega.  
Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad 
rajati kohtadesse , kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada 
jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja.  Väikesed põllulapid: nisu, oder , hirss
rukis , uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt  
veiseid, vähem kitsi, sigu . Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja 
metssiga .  
Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi , obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks 
lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel 
spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani 
Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme 
kaevandamisele ja töötlemisele.  
Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk 
nelinurkne maja (laius 5,5–7 m, pikkus varieerus).  Tšehhis Bylany asulas hoone pikkus 
45 m. Tegu puitkonstruktsiooniga, mis pealt saviga  mätsitud, katust toetas sees kolm rida 
poste . Hoones eluruumid , ait, laut . Osadel majadel oli ühes otsas tarandik 
koduloomadele. Ühes külas harilikult 5–8 maja 
Külad, kus hooned paiknesid ringikujuliselt. Külade keskel mõnikord kultusehooned (?). 
Algul majad hajali, siis kompaktselt.  
Usund austas loodusjõude, mis võisid olla personifitseeritud emajumalannas. 
Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel 
sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja.  
Paelkeraamika kultuuris maeti naisi ja lapsi sageli eluhoonete põranda alla. Täiskasvanud 
mehi niimoodi ei maetud . Põrandate alla maeti kuni u 4000 eKr. Kultuuri läänerühmas 
tulid aga juba u 5000 eKr kasutusele eraldiseisvad kalmistud . Kalmistud asulakohtade 
lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20–200 inimest ning need olid 
kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja 
naisi. Kasutati nii laiba- kui põletusmatust, viimast siiski oluliselt vähem. Surnud maeti 
maahaudadesse peamiselt kägardatult. Hauad olid seest vooderdatud  kivide või 
 
6
savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti. Hilisel Dnestri-Bugi kultuuril oli oma 
matmisviis . Nimelt kaevati ühine kraav , kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet 
tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks.  
Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb 
nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid , pudelikujulised ja potikujulised 
savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, 
spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. 
Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) – paelkeraamika 
hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, 
Tšehhis,   Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti 
maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. 
 Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim  lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 
4800/4700–4600/4500 eKr). Paelkeraamika. Kultuur levis peamiselt Saksamaal, pisut ka 
Tšehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi  alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres 
ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas.  
Elati kuni 50 m pikkustes majades . Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis 
rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste 
inventar väga rikkalik.  
 
Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 4500–3500 eKr 
Hõlmas Šveitsi, Saksamaad ja Põhja- Itaaliat . Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris 
Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride 
perioode, neist vanim sai nimeks Cortaillot ja noorem, keskneoliitilise dateeringuga 
Horgen. Saksamaal nimetatakse vaiehitisi Michelsbergi kultuuriks.  
Kultuurile oli iseloomulik rajada asulad järverandadele või otse järve postidele. Nii 
Cortaillot kui ka Horgeni nimiasulad on Šveitsis Neuchateli järve ääres. Majad paiknesid 
tihedalt kõrvuti, on olnud tänavatevõrgud. Esimesed majad olid väikesed täisnurksed 
hooned, mis aja jooksul muutusid suuremateks. Mõnedes külades oli 24–75 maja kobaras 
järverannal. Majanduslik baas oli loomakasvatus ja põllundus. Kasvatati otra, kahte 
hirsisorti, kolme nisusorti, herneid, ube, läätsesid, lina jm. Loomadest peamiselt veised ja 
lambad, aga ka sead, kitsed; tähtis osa ka jahil.  
 
7
Säilinud on riidejäänuseid, nahkrõivaid. Leitud ruhesid, mõlasid, algelise adra tükke. 
Kirved peamiselt kivist. Suhteliselt vähe tulekivi. Keraamika on kujult valdavalt kerajas
Matmiskommetest varasel perioodil jäljed puuduvad.  
Kasutusele võeti vaskkirved.  
Prantsusmaal vastas vaiehitiste kultuurile vastu Šveitsi piiri  Camp -de-Chassey kultuur
Tegu samuti keskneoliitilise kultuuriga , nimimuistis Saone jõe ääres. Vahel on selle 
kultuuri asulad ümbritsetud taraga. Hooned nelinurksed. Kasvatati rukist, hirssi, õunu ja 
pirne. Loomadest lambad, kitsed, härjad.  
 
Michelsbergi kultuur (4400 eKr– 3600 /3500 eKr) sai alguse Saksamaal. Nimimuistis 
avastati 1884. a. Baden -Württembergis. Michelsbergi kultuuri muistised levisid peamiselt 
piki Reini, muistiseid ka Belgias, Pariisi ümbruses, Bohemias ja Kesk-Saksamaal.  
Michelsbergi kultuur sai alguse Rösseni kultuuri hilisest järgust.  
Hooned nelinurksed, nii maasse süvendatud kui maapealsed. Asulad vahel ümbritsetud 
kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja.  
Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi 
süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed.  
Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehtedorgaanika . Tulekivist kirved. Need olid 
ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest.  
Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on 
täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega.  
Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii 
üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud.  
 
Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500–
3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri 
jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli 
ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda 
Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri 
muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt 
jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 
 
8
Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest. Peamiselt veised aga ka lambad, kitsed, sead. 
Varajasel Tripolje perioodil oli oluline jaht. Tunti ka vaske. 
Asulad Tripoljes olid suhteliselt suured. Nelinurksed viilkatustega majad, saviseinad 
valged, punased v kollased . Varasel etapil ehitati võrdlemisi pikki maju (keskmiselt 10 
m). Hiljem mõõtmed kahanesid. Hooned kas maapealsed või maasse süvendatud. Varem 
vahetult jõgede kallastel, hiljem pisut eemale. Osa asulaid ümbritsetud muldvalliga. 
Varasele Tripoljele on iseloomulik hajaplaneering. Tihti on majad paiknenud sõõrjalt 
(hiline Tripolje). On ka kahes ringis paiknenud asulaid.  
Valmistati teravakannalisi kirveid. Tulekiviesemetel teatav järjepidevus. Tulekivist 
sirbid, tulekivist pistikteradega sirbid. Luust ja sarvest kirved. Tunti vaske, sellest tehti 
kirveid ja käevõrusid. Vasetööstuse aluseks on peetud Transilvaania ja Doonau vahelisest 
piirkonnast pärit vasemaaki
Kultuuri lõpuosas kasvas karjakasvatuse tähtsus. Pealikuühiskond. Rohked 
naisekujukesed. Tripolje keraamika oli valdavalt lamedapõhjaline. Suured pirnikujulised 
nõud (säilitati vilja), väikesed kausid ja tassid, kaksiknõud. Ornament: meander
spiraalid, loomad. 
 
Vahemere piirkonna neoliitikum 
Ajal, mil Lääne- ja Kesk-Euroopas levis maaviljelusega tegelev paelkeraamika kultuur, 
hakati ka Vahemere ümbruses tegelema viljeleva majandusega. Maaviljelus jõudis siia u 
5000 eKr. Tähtis osa oli kaubandusel, üle Vahemere basseini vahetati merikarpe, 
obsidiaani, eksootilisi kive, mõnevõrra hiljem ka vaske. Palju kasutati obsidiaani. 
Majandus põhines karjakasvatusel. Selles piirkonnas kasutatud savinõusid kaunistati 
Cardium´ nimelise teokarbi jäljenditega. Selline keraamika oli kasutusel u 6000–4800 
eKr. Nimelt, kui savinõu oli valmis voolitud, siis vajutati pehmesse savisse cardium 
teokarbi sakilise servaga jäljendeid. Sellise mustriga moodustati mitmesuguseid triipe ja 
kuuseoksamustrit, mis paigutus nõul harilikult rühmadena. Savinõud olid 
paksuseinalised, ent kehvasti põletatud. Selline keraamika levis Vahemere kirdekaldal, 
Aadria mere ääres, aga ka Maltal , Sardiinias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja 
Hispaania idaosas. Ka selline keraamika levis laialt tänu ulatuslikule kaubandusele
 
9
Aadria mere rannikul kasutati ka kammtempliga või lihtsalt küüntega ornamenteeritud 
keraamikat (tempelkeraamika).  
Pidev kaubitsemine – suhteliselt suur kultuuriline ühtsus laial alal. Elati suhteliselt 
liikuvalt. Majandus põhines karjakasvatusel, peamiselt kitsed, lambad, aga ka sead, 
veised. Põllunduse aluseks oli oder. Jätkuvalt peeti ka jahti. Valitses laibamatus, surnud 
maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe.  
 
Lääne-Euroopa megaliidid 
Euroopas neoliitikumist megaliitehitised. 5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja 
põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed 
megaliitehitised.  
Megaliidid levisid peamiselt rannikualadel (Hispaania, Portugal , Briti saared, 
Prantsusmaa, Lõuna- Skandinaavia , Korsika , Malta). Varasemad neist ehitati u 4500 eKr. 
Hiliseimad pronksiaja algul. Kasutamine lõppes u 1500 eKr.  
Varem arvati, et megaliitide ehitamise oskuse ja kombe tõid Euroopasse Vahemere 
idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 
dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui 
monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa 
kohalik looming.  
Colin Renfrew: megaliitide kaudu võidi maastikul väljendada asustushierarhiat. Sellise 
hierarhia olemasolu iseenesest näitas suuri muutusi Euroopa tolleaegsetes ühiskondades. 
Renfrew jmt on megaliite nimetanud elavate haudadeks, st läbi aegade kestvateks inimese 
poolt loodud sümboliteks ja paiksete ühiskondade maaomandi märkideks. Iga aastased 
religioossed rituaalid Stonehenge sarnastes paikades rõhutasid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #2 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #3 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #4 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #5 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #6 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #7 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #8 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #9 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #10 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #11 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #12 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #13 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #14 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #15 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #16 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #17 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #18 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #19 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #20 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #21 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #22 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #23 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #24 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #25 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #26 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #27 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #28 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #29 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #30 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #31 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #32 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #33 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #34 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #35 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #36 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #37 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #38 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #39 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #40 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus #41
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor despair1 Õppematerjali autor

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
pdf
Esiajalugu ja arheoloogia alused
29
doc
Esiajalugu ja selle periodiseering
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
116
doc
Vanaaeg
52
doc
Vana-Kreeka
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
19
docx
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun