kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere ordulinnuses asub muuseum.
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult...
14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23.Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 24.Tuli üldine töökohustus ja keelati ära streikimine ja palganõudmised 25.Kuna tuli sõja tüdimus ja olid sõjas väga halvad tingimused.
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures
toimus Moskvale surve avaldamiseks. Balti kett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajeliselt. Juba Balti keti toimumise järgmisel päeval kirjutati sellest lehtedes üle maailma. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. 1991. aasta augustis toimus nii mõndagi. Riigipöörde katse- tangikolonn liikus läbi Võru Tallinna poole. Relvastatud väed olid Tallinna Teletorni juures ning Tallinnas olid ka kaitserajatised. Ning lõpuks 20. augustil kuulutati välja Ülemnõukogus Eesti Vabariik. Oma riikluse taastamine oli julge samm. Inimesed julgesid oma kodumaa eest väljaastuda. Oleks ju võinud olla verevalamist ja usun, et kõik olid sellest teadlikud, aga see ei heidutanud eestlasi, sest vaba kodumaa oli tähtsam. Nõukogude Liit oleks võinud Arnold Rüütli vahi alla võtta, süüdistada riigi reetmises ja seejärel ta hukata, kuid ka see ei võtnud Rüütlilt lootust ega kindlameelsust
2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park
peatati MARNE jõel Rinne stabiliseerus 1914.aasta - Idarinne Venemaa sundis austerlased taganema Galiitsias (tänap. Lääne-Ukrainas) Sakslased purustasid Vene väed TANNENBERGI lahingus Positsioonisõda (kaevikusõda) Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset
jõusööt). Suvilad 1950. aastate lõpust lubati suvilate ehitamist. Rajati suvila- ja aianduskooperatiive, mis kujunesid sageli täiendavateks elatusallikateks. Keelatud oli suvilate kujundamine elamuteks- alguses ei tohtinud neisse rajada küttekoldeid , ette antud maksimaalne suurus. nouka Militaarpärand Eestis nii piirivalve kui ka kitsamas mõistes militaarrajatised. Eriti tihedasti rannavööndis, sest seal nii piirivalve kui ka kaitserajatised. Lisaks sellele oli veel ka vilaski raketibaas. Vanad lennuväljad.
riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare Rootsiajal linnade iseseisvus vähenes ning hakkasid kaotama oma keskaegset ilmet Uued kaitserajatised bastionid Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus
ning ise seda peast saada oli suhteliselt keeruline Tihtipeale kanti mitut kiivrit ülestikku: kõige all rõngaskapuutsi, siis pottkiivrit. Ilmselt oli selle põhjuseks esiteks löökide pehmendamine ja arvan, et suurt pottkiivrit kasutati harvemini ja vaid teatud situatsioonides. Linnused Keskajal Linnus on kaitseehitis, sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ja selle ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Linnused Kesk-Euroopas Esimesed kaitserajatised tekivad kõikjal Euroopas pronksiajal. Pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on kindlused aga kõikjal Euroopas ligi pool tuhat aastat puidust. 6.10. sajandini on Euroopas teada umbes 800 puitlinnust, suur enamik neist oli kasutusel vaid ajutiselt. Tüüpiliselt on olemas eeskindlustused, pealinnuses on torn. Esimesed kivilinnused Mandri-Euroopasse ehitatakse 9. sajandi lõpul, aga peamiselt 10. sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht
Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinna 16. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused. 17. Missugused olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga 9.-11. saj? Kuni 11. sajandi alguseni olid Eesti ala ja Vana-Vene riigi suhted rahumeelsed. 18. Mis sündmust võib pidada Venemaa esimeseks katseks vallutada Eesti ala? 1030. aasta paiku võttis Jaroslav Tark ette sõjakäigu Eestisse 19. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.–12
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA
Linnade ajalooline areng · Esimesed tekkisid seoses üleminekuga põlluharimises · teendindus Agraarajastu linnad · Esimesed linnad kujunesid 5-6 tuhat aastat tagasi. · Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas. · Oli vaja põllumajandustoodangu piisavat ülejääki, sest linnaelamnikud ei suutnud end täielikult toiduainetega varustada. · Peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud, sõjaväelased, põllumajaduse kutid. · Linna ümbritsesid kaitserajatised. · Linna keskel oli pühakoda. · Riigi pealinn sai makse ja andameid, sinna koondus ülemkoht, nende teenrid, luksuskaupu valmistavad käsitöölised, haritlased. · Tänapäeva mõistes olid need väiksed linnad. Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimus kiire linnastumine · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejöu ülejäägi ja väljarände. · Loodi hulgaliselt töökohti · Demograafiline plahvatus · Rajati ka uusi linnu · 19
nurkadesse ja võimalusel ka mujalegi kujud, et kaitse ikka palju kindlam oleks. Kivist ehitisi leidub Hiinas siiski suhteliselt vähe ja enamik leiduvatest on sarnased oma puidust vendadele, kuid on ka mõni erand. Üks suurimaid erandeid on Hiina kaitseks rajatud pikk müür, mis kannab juhuslikult nime ,,Hiina müür." Müüre oli ju veel teisigi, neid rajati kloostrite, losside, paleede ja ka muude tähtsate hoonete kaitseks, ehk siis Hiina kiviehitised on siis enamasti kaitserajatised või lihtsalt jõukamate soovil rajatud hooned. Suur Hiina Müür on pikim kaitserajatis kogu maailmas ja ka nähtav kosmosest. Hiina müüri rajamisega tahti algust 3. Saj eKr ja seda on pidevalt täiustatud kuni 17. Sajandini. Hiina müüri eesmärk oli väga lihtne: kaitsta riiki, ehk kodanikke. Hiina müür kui selline sai alguse juba varem rajatud pisikeste müüride ühendamisest, pisikesed müürid olid külaelanike poolt juba varem rajatud. Ehituseks andis käsu
Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinevate muuseumite ja vanaaegsete hoonetega. Aga mida siis vaadata? Kõigepealt võiks jalutada vanalinnas niisama ja nautida selle ilu. Kindlasti tasub pilk peale visata Tallinna Raekoja platsile, mis on linna tähtsaim väljak. Suviti
Saarel ringi sõites saab nautida rahu ja vaikust, vaadata ilusat loodust, metsloomi ja hõredat asustust. Vormsil saab osta Hullost ja Sviby talumuuseumist suveniire. Kuid kohalikud ise ka käivad seal suvisel perioodil enda meisterdatud kaupu müümas. Saare läänerannikul paikneb saare vanim Saxby tuletorn. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatised. Hullos on üks suur kivi, mida tänapäeval nimetatakse Paruni kiviks. Seda sellepärast, et kivi oli tema naise lemmik koht, kus mõtlemas käia. Kivi peale on sisse graveeritud ka pühendus parunilt tema naisele. Selle lähedal on ka vanad sõjaväebarakkid, mis on jäänud laokile ja hakkavad lagunema, kuid siiski on neid huvitav vaadata. 14 EE 10 Eesti Entsüklopeediakirjastus '98 lk495 15 ,,Läänemere saared" Soren Sorensen Eesti Entsüklopeedia kirjastus '99 lk153 16
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused ri...
keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi. Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi. Päästekaevamistel 1998 A
1224-vallutasid tartu, kogu mandrieesti oli läinud ristisõdjate kätte, 1227-sakslaste vägi saartele vallutasid muhu linnuse 1236-mõõgavendade ordu sai lüüa Leedust eestlased ristisõdijad Tugevused Kodumaa, tunnevad kohti Relvastus, organiseeritus, Motivatsioon arv, varustus, väljaõpe Kaitserajatised on olemas nõrkused Puudus süsteem, koostöö, Ei tundnud maad ega väljaränne, oskused, ei olusid, võisid alahinnate olnud juhti vaenlasi Vabadusvõitluse tulemused eestlastele -palju inimesi sai surma, Lembitu surma, linnused hävitati +ehitati uusi kaasaegseid linnuseid, toodi uusi relvi eestisse, elu arenes veidi Üleminek muinasajast keskaega 1224
torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunudHarju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
Referaat Sotimaa kuulsad lossid ja kindlused Edinburghi Loss Sotimaa pealinna Edinburghi künka otsas on kaitserajatised asunud juba eelajaloolistel aegadel. Tänapäevase väljanägemise sai kindlus 14. sajandil, kui kuningas David II käsul alustati suure kindluse ehitamist, mida täiendasid juurdeehitistega ka kõik järgnevad kuningad. 16. sajandiks oli kindlusest saanud pigem kuningliku perekonna eluase kui militaarehitis, kuid alates 17. sajandist hakkas see jälle täitma oma algset kaitsefunktsiooni. 18. sajandil ehitati lossi ette paraadväljak, kus tänapäeval toimub kuulus Tattoo festival
fotojaht võtab endale 500 , kohalik muusik, kes õhtul laulab, maksab 200 , muud lisa kulutused (sealhulgas auhinnad) 300 . 2.2 Koht Suvepäevade läbiviimiseks valisime Aegna saare. Aegna asub 14 km Tallinnast, Tallinna lahe kirdeosas, Viimsi poolsaarest loodes. 85% ulatuses metsaga kaetud Aegna on maastikukaitseala, kus kehtib kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised kaitserajatised, Eesti suurim tiheasetusega kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ja kaks telkimis-lõkkekohtadega supelranda. Valisime saare suvepäevade korralduskohaks seetõttu, et tegemist on kohaga, mis on eemal argipäevast. See on rahulik koht, keset merd, kus on võimalik nautida rannamõnusid, puhata ning argipäevast eemal olla. Kuna otsustasime suvepäevad korraldada kontoritöötajatele,
Kass ja oinas Kaasaegset piiramisseadeldist on kutsutud "kilpkonnaks", "kassiks" ja "seaks" - selle katus oli tugev kui kilp, hiilis linnuse lähedale nagu kass ning selle all tuhniti maad metssea kombel. Ehitist kasutati vallikraavide täitmiseks ning piirete purustamiseks, kuid selle varjus tasandati ka piiramistorni teed linnuseni. Müürideni jõudes tehti "kassi" varjus selle alla tuli või uuristati valli sedavõrd, et kaitserajatised varisesid. Muinas-Eesti linnuste väljakaevamistel on leitud vallides süvendeid, milles võib aimata "sõjalooma" tegutsemist. Suurematest masinatest lükati läbi ka järjest väiksemaid ning nii moodustus turvaline galerii laagrist linnuseni, mille varjus sõdalased said linnuseni liikuda. Masin liikus puust rullidel või ratastel ning seda liigutati vintside või masinas olevate sõdalaste poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive.
enneolematu kontsentreerimise Saksamaa idapiirile. Nõukogude kindralid ja kommunistlikud agitaatorid korrutasid pidevalt, et Nõukogude vägede koondamine piirile teostati kaitseks, nähes ette Saksamaa agressiooni. Kuid see väide on mõeldud sõjaasjanduses võhikuile. Kaitsele asuvad diviisid ei koondu vahetult piirile, ega kuhja sinna virnadesse tuhandeid tonne laskemoona ja sadu rongieselone relvadega. Kaitsele asuvad väeosad rajavad eelkõige kaitserajatised ja miiniväljad. Kuid Nõukogude läänepiirile koondunud armeed ei kaevanud meetritki kaitsekraave, ega rajanud mitte ühtegi punkrit. Veelgi enam. Stalini käsul hävitati kõik senised kaitserajatised ja demineeriti miiniväljad, sillad ja tunnelid, kuna need olid takistuseks rünnakuks koonduvatele armeedele. Kuna Saksamaa pretensioonid olid põhjendatud ja neid oli võimatu ümber lükata, võttis Nõukogude
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
jõudis selleks strateegiliselt õigesse punkti või halvimal juhul sai nii nende edasipääsu aeglustada. Tihti olid väravad tehtud nii, et tekiks pudelisuu effekt, kus läbi väikese värava mahuvad vaid vähesed korraga, mistõttu saab võrdlemisi väike vägi kaitsta end suure armee vastu. Lisaks sellele aitas väravatesüsteem kaitsval väel kerge vaevaga piirata ründavat väge ümber, või tagasi võita vaenlase kätte langenud välised kaitserajatised, seega, õigeid väravaid kasutades võis ründava väe lõksu püüda samasse lossi, mida nad vallutada üritasid. Seega polnud võimalik pärast müüri vallutamist liikuda otse lossi poole. Erinevalt Euroopa kindlustest ulatusid jaapanlaste müürid harva kindlusest endast kaugemale. Müüre, kui selliseid kasutati harva. Puudusid ka müüri poolt ümbritsetud linnad. See tuleneb sellest, et Jaapan ei pidanud kartma rünnakuid, seega oli nende
,,Eesti Vabadussõja lugu" Hillar Palamets See raamat räägib Eesti Vabadusõjast, sellele eelnevast ja järgnevast. Hillar Palamets on lühidalt, kuid väga põhjalikult kokku võtnud Vabadussõja tähtsamad sündmused ja inimesed. ,,Eesti Vabadussõja lugu" annab hea ülevaate meie ajaloo ühest tähtsaimast perioodist. Raamatu algus räägib perioodist Suure Ilmasõja algusest kuni Vabadussõja alguseni. 1917. aastal langeb Romanovite dünastia võimult ning Eestil tekib lootus autonoomiale. Seda lootust piirab aga enamlaste riigipööre. Eesti mehed teenisid Vene kroonus pikki aastaid ning lisaks sellele oli eestlastest sõdureid ka Lätis ja Soomes. Kui eestlased said loa enda polgu formeerimiseks, hakkasid eestlastest sõdurid tagasi tulema Eestisse. Polnud aga arvestatud sellega, et nende arv võib olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni n...
Laste suremus 18/1000 17/1000 15/1000 11/1000 Ränne (tuhandetes) -7 -6 -6 -5 * Rahvastikupüramiid * 15-19 aastaste hulgas on ligi 2000 poissi rohkem, meeste ülekaal väheneb alates 60a. * Vinaku vakelevu, ni sa moce Linnastumine urbaliseerumine * Linnastumise järgud -) agraarühiskond: elasid käsitöölised/kaupmehed; kauplemine, põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad. -) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi. * Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus: Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1
27.10.2009 Esimene maailmasõda Autor: Virgo Parbo Kool: Tallinna Tööstushariduskeskus Klass: 21/27MM Sisukord Sisukord...............................................................2lk Sissejuhatus.........................................................3lk Sõja põhjused....................................................3-4lk Sõdivate osapoolte sõjaplaanid....................4-10lk Sõja tagajärjed.......................................10-11lk Kasutatud kirjandus......................................11lk Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroop...
Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine- teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 6 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Mina arvan sellepärast, et kaitserajatised ja vahendid olid mõlemal poolel tugevamad ja paremad, kui rünnaku vahendid kõik pealetungikaitsed olid alati lõppenud täieliku kaotusega. 22. aprillil kasutasid sakslased ohtliku mürkgaasi, kuid see ei toonud edu. Sõda seisnes läänes paigal, kuid seal hävis üha rohkem inimelusid. Pikaajaline sõda võis juba lõppeda Saksamaa kaotusega, sest neil oli tugev puudus toiduainetest jms ning nad läksid rünnakule idarindele.
Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Mina arvan sellepärast, et kaitserajatised ja vahendid olid mõlemal poolel tugevamad ja paremad, kui rünnaku vahendid kõik pealetungikaitsed olid alati lõppenud täieliku kaotusega. 22. aprillil kasutasid sakslased ohtliku mürkgaasi, kuid see ei toonud edu. Sõda seisnes läänes paigal, kuid seal hävis üha rohkem inimelusid. Pikaajaline sõda võis juba lõppeda Saksamaa kaotusega, sest neil oli tugev puudus toiduainetest jms ning nad läksid rünnakule idarindele.
Loomakasvatus on otseses seoses põllumajandusega, sest vaja on veoloomi ja sõnnikut Hilisrauaaegseid muinaspõlde on uuritud mitmel pool Eestis (Tõugu Lääne-Virumaal, Kõmsi ja Kaseküla põllud Läänemaal). Põha-Eestis on leitud pikki ribapõlde (säilinud on põllupeenrad). Tekkisid uued linnused Enamik 11.sajandi linnuseid jäeti maha, teisi laiendati ja ehitati ümber. Uued linnused ei ole enam seotud kindla külaga. Leitud umbes 50 hilisrauaaegset linnust. Linnused on suuremad ja kaitserajatised tugevamad. Püsiasustusega linnused olid võimukeskused. Lääne-Eestis ja saartel võimsad ringvall-linnused. Tänapäeval nimetatakse neid kohti enamasti maalinnadeks (Valjala,Varbola). Mujal kasutati ära linnuse asukoha looduslikud eeldused. Maalinnade vallid enamasti paest, harvem liivast-kruusast. Vallil puust kaitseehitsed. Kasutati ka pinnasega täidetud putitarindeid. Linnusel 1-3 väravakäiku. Elatavad linnused leiumaterjal näitab, et osades linnustes on pidevalt elatud.
sisseveetud puit, toor- ja põletatud tellis ning tampsavi. Joonis 3. Giza püramiidid 4 KREETA MÜKEENE Järgmiste aastasadade Kreeta arhitektuurist on kõige tuntumad paleed, mis kujutasid endast otsekui väikest linna. Põhiskeemilt olid need kõik sarnased – keskse kiviplaatidega sillutatud suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos
"Tõsi kaubasadam oli Revelis igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja- kui kaubalaevad paikneksid turvaliselt.Valmissaamiseni kulus mitu aastat.Säilinud on inseneeri Le Blondi plaan 10.veebruarist 1717, mis näitab ära sadama plaani täies mahus. Admiraliteedi kanali kaldale oli ehitatud sõjaväekasarmuid ja Admiraliteedi hooneid, läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei, ning täiendavad kaitserajatised Maarjamäel, Paljassaarel ja merre oli ehitatud ka kaitseks fort. Seeläbi muutus vainulike laevade sisenemine Tallinna lahte tülikaks. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal linnakodanik Drentelnilt väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Juba järgmise Eesti külastamise jooksul kasutas tsaar elamiseks praegust Peetri maja
tuntud. Osavusmängudes on kasutatud ka loomade kontsluud sissepuuritud aukude ja märkidega. Savist on valmistatud looma- või linnukujulisi vilesid. Luust on tehtud vilepiile, keelpilli pingutuspulki ja parmupille. Tartus on leitud luust täringuid ning Eestis on leitud kahtemoodi täringuid (vastasküljel 1 ja 6, 2 ja 5, 3 ja 4 või teine võimalus, et vastasküljel 1 ja 2, 3 ja 4, 5 ja 6). Keskaegsete linnade kaitserajatised Seda teemat on suhteliselt vähe uuritud, kui võtame seda laiemas Euroopa mastaabis. On terve rida linnu, millel on teatud osa kaitsemüürist säilinud, kuid neid on siiski suhteliselt vähe. Väga paljudes linnades on uusajal linnamüür ära hävitatud ning hooned peale ehitatud ning seda ei ole võimalik näha. Tallinn on kogu Euroopa ulatuses märkimisväärne, kuna seal on keskaegset linnamüüri säilinud väga suurel määral võrreldes teiste linnadega.
sajandil olevat mõngingad rahvad neid kasutanud. Raudrüü – võiks kasutada mõistena klassikalise 15. sajandi raudrüü kohta. Plaatrüü – Sarnane lamellrüüga, aga plaadid vast suuremad (?) Turvis, turvistik – Võiks olla üldine mõiste kaitserüüde kohta. Raudrüü ja turvis võivad olla teatud mõttes üldistavad mõisted, klassikalised. Üldmõistena veelgi parem oleks vast kaitserüü. Kaitserajatised Muinaslinnuste hulka loetakse ka pronksiaegsed kindlustatud asulad: Asva, Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud. Mäepealsed asulad – paiknevad tavaliselt küllaltki järsunõlvalistel küngastel ning nendes on leide ääretult vähe. Kaitserajatiste jäänuseid pole samuti võimalik eristada. Enamik mäepealseid asulaid paiknevad enamasti hilisematel linnustel
-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Mina arvan sellepärast, et kaitserajatised ja vahendid olid mõlemal poolel tugevamad ja paremad, kui rünnaku vahendid kõik pealetungikaitsed olid alati lõppenud täieliku kaotusega. 22. aprillil kasutasid sakslased ohtliku mürkgaasi, kuid see ei toonud edu. Sõda seisnes läänes paigal, kuid seal hävis üha rohkem inimelusid. Pikaajaline sõda võis juba lõppeda Saksamaa kaotusega, sest neil oli tugev puudus toiduainetest jms ning nad läksid rünnakule idarindele.
· Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi.
saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal.( nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad,linnused,kalmistud,ohverdamispaigad,jäljed põldudelt,metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu,
Arvatakse, et Vene vürsti kindluse rajamisega seoses asusid siia elama peale feodaalametnike ka kaupmehehi ja vene käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele.
Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana.Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED Vanemate iga-aastased kogunemised. Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr 10 Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Linnuste tüübid muinaseestlastel Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9.10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, m...
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
möödasõidukoht. Möödasõidukohal peab sõidutee kogulaius olema vähemalt 5,5 meetrit ja möödasõidukoha täisosa vähim pikkus 6,0 m. Möödasõidukoht tuleb üldjuhul kavandada vaheldumisi erinevatele sõidusuundadele. Möödasõidukohtade vahekaugus peab olema vähemalt 0,8 kohtumisnähtavust antud konkreetses olukorras. Millal tuleb projekteerida põrkepiirded Väljasõidu tõkestussüsteemid, mille hulka kuuluvad põrkepiirded, põrkesummutid põrkeleevendid, käsipuud ja muud kaitserajatised peavad nii palju kui võimalik leevendama õnnetuste tagajärgi. Nende süsteemide rakendamine tuleb kõne alla kui: 1) tee kõrval asuvad või liikuvad isikud võivad olla ohustatud; 2) teega külgnevad alad või objektid vajavad kaitset; 3) kahesuunalise liikluse korral vastassuunaliiklus vajab kaitset; 4) kui see on vajalik sõidukites viibijate kaitseks teelt väljasõidul, näiteks kukkumisel või põrkamisel vastu sõidutee kõrval olevat ohtlikku takistust.
ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad, massiivsed kaitserajatised (nn kükloopilised müürid), sõjatemaatika esinemine kunstis o Tume ajajärk - u 1100 - 800 eKr, lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine, kolonisatsiooni algus Egeuse mere saartel ja VäikeAasias, rauaaja algus Kreekas (~1000 a eKr) o Arhailine ajajärk - u 800-500 eKr, alates 8. saj. eKr uuesti tsivilisatsiooni tunnused linnad kui keskused, sõltumatute linnriikide teke, uuesti võeti
vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis
Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud - Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena - Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
