Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte (1)

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused.
Vanem kiviaeg : paleoliitikum – algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga.
Keskmine kiviaeg: mesoliitikum – 9000-5000 eKr
Noorem kiviaeg: neoliitikum – 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand.
Rauaaeg : vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma (50-450pKr)
Noorem rauaaeg: viikingiaeg (800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200)
KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr)
IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis.
Kunda lammasmägi – sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust , on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.
Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani.
ASULAKOHAD
veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi .
järved-jõed paremad liikumisvõimalused.
elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest . Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.
Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad.
TÖÖ- JA TARBERIISTAD
kivist, luust , sarvest, puust.
kivimitest parim tulekivi , annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi . Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.
suuremad tööriisat moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vvaid tera . Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga.
ELATUSALAD
kalastamine – ahingutega suuremad kalad . Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks.
jaht – põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud , nooled, püünised, lõksud.
rannarahvas hülgekütmine.
loodusannid – taimed, juurikad, marjad , pähklid, seened.
NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr)
Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud – savist , millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid – taldrikud.
Kammkeraamika
4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal.
ASULAKOHAD
Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad.
Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid.
JAHI- JA TÖÖRIISTAD
Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad.
MATMISKOMBED
Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid.
KUNSTITASE
Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi , osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat .
ELATUSALAD
Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi.
Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada.
Teravijlade õietolmuterakesed – algeline maaviljelus .
NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr
Savinõusid ilustati nöörijäljenditega.
Venet, e paati meenutav , väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves – venekirveste kultuur.
ELATUSALAD
Tegeleti loomakasvandusega – kitsed , lambad , veised ja sead.
maaviljelus oder , nisu, kaer . Alepõllundus. Maad hariti kivi- ja puukõblastega.
Kalastamine ja jaht.
ASULAD
Paiknesid kohtades, kus leidus rohumaad loomakasvanduseks ja mullakihti maaviljeluseks .
Õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud , 2 põhjust:
1)Ei elatud pikemat aega ühe koha peal paigal. Otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks.
2)Suuremad kogukonnad jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi.
MATMISKOMBED
Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele.
Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma.
VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr)
Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots , võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp . +11 kirvest.
TÖÖRIISTAD
Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida.
Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi.
NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr)
ASULAD

kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.
Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates.
MATMISKOMBED
Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps.
Laevkalmed – äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused.
Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused .
ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND
Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa . Rannikualal kinnismuistised .
arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad.
Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad , kerge harida.
Kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.
Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss , hernes , uba, lina.
lisa andsid küttimine-kalapüük.
Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus.
Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise.
Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.
Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad , raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil – kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel.
EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr)
TÖÖRIISTAD
Rauast tööriistad tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist . Esialgu suudeti vähe hankida, kuna kallid.
Algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid: matmine kivikirstkalmetesse , lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu.
PÕLLUD
Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud.
MATMISKOMBED
Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või –müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult.
MAJANDUS
Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega. Soorauamaak . pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda, enne kui sepp sellest kirve või noa sepistada sai.
ASUSTUS
Jätkus üksiktaluline, süvenes varanduslik ebavõrdsus.
ROOMA RAUAAEG (50-450pKr)
MATMISKOMBED
Tarandkalmed – korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme .
Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele.
relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar.
Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid.
ELATUSALAD
Põlluharimine ja karjakasvatus.
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks.
Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid.
sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued.
Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi .
KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050)
ASUSTUS
Keskmisel rauaajal kerkisid linnused . Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde.
Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav .
Enam kui poolsada linnust.
Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused.
Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline.
ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall .
linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses .
Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused.
suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates.
KÜLAD, PÕLLUD
Avaasulad koosnesid mitmest talust – külad. Traditsiooniline külaühiskond.
külade kujunemisel muutus põllusüsteem ribapõllud. Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad.
Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust.
Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda.
MATMISKOMBED
Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid.
Kaasapandud esemete hulk vähenes.
Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust.
kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega.
AARDED , OHVRIANNID
Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid.
väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus , et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus.
RAHUTUD AJAD
Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele.
600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun.
Viikingite sõjakäigud Eestisse.
Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki.
ESIMENE VABADUSVÕITLUS
10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj.
1054 . sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest.
ELATUSALAD
Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba – nende osa väiksem.
adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga.
kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks.
Loomapidamine – veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad.
Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud .
Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul.
KÄSITÖÖ
Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise.
keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid.
Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad .
rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid.
relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad , ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud.
meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud.
muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad.
KAUBANDUS
Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse .
vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup . Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga.
vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule.
Kaubavahetus tulus – maasse peidetud hõbemüdid ja ehted.
Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus.
varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus.
TALUD , KÜLAD
Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis.
Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad – talud keset põlde tihedalt koos.
Ida-Eesti voortel talud ridastikku – ridakülad.
Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad – talud üksteisest kaugemal.
KIHELKONNAD, MAAKONNAD
Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis . Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk-Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana.
RAHVAS JA ÜLIKUD
Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused .
1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad , keda käsitletakse pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena.
2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks. Külad jaotatud vakustesse – maksustamisüksustesse.
Ringvall-linnused 11.saj keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ning rajati suuremad ja võimsad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad.
Eestlaste relvastuses odad . Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid .
muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletungi tagasi tõrjuda.
NAABRID
Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv-sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi.
Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid . Tugevamad vastased lõunas leedulased .
Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud.
Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal.