Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiajalugu ja selle periodiseering (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks üldse leidis aset selline muutus?

Lõik failist


ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING
Gurly
Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008

Esiajalugu
hõlmab
vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad
kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid,
samas kui vanimad
kirjalikud allikad on vaid umbes 6000

aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks
arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks
teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus . Esiajaloo
uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate
hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest.
Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab
muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles
materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja
selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju teadmata, kuna
kõik materjalid, mida inimesed kasutasid, lihtsalt ei säili. Vähem
heidab arheoloogiline materjal valgust ühiskondlikele suhetele,
kuigi arheoloogia peaeesmärgiks on omaaegse ühiskonna kõikide
tahkude uurimine .
Terminit esiajalugu
– prehistory – kasutas esmakordselt inglane Daniel Wilson 1851.
aastal, kuigi Prantsusmaal oli mõistet “esiajalooline” kasutatud
juba 1833. aastal. Selle terminiga tähistati siis ja tähistatakse
ka praegu inimese arenemise lugu enne kirja tundmaõppimist.
Lisaks
esiajaloole kasutatakse Lääne-Euroopas ka termineid protohistory
Vasakule Paremale
Esiajalugu ja selle periodiseering #1 Esiajalugu ja selle periodiseering #2 Esiajalugu ja selle periodiseering #3 Esiajalugu ja selle periodiseering #4 Esiajalugu ja selle periodiseering #5 Esiajalugu ja selle periodiseering #6 Esiajalugu ja selle periodiseering #7 Esiajalugu ja selle periodiseering #8 Esiajalugu ja selle periodiseering #9 Esiajalugu ja selle periodiseering #10 Esiajalugu ja selle periodiseering #11 Esiajalugu ja selle periodiseering #12 Esiajalugu ja selle periodiseering #13 Esiajalugu ja selle periodiseering #14 Esiajalugu ja selle periodiseering #15 Esiajalugu ja selle periodiseering #16 Esiajalugu ja selle periodiseering #17 Esiajalugu ja selle periodiseering #18 Esiajalugu ja selle periodiseering #19 Esiajalugu ja selle periodiseering #20 Esiajalugu ja selle periodiseering #21 Esiajalugu ja selle periodiseering #22 Esiajalugu ja selle periodiseering #23 Esiajalugu ja selle periodiseering #24 Esiajalugu ja selle periodiseering #25 Esiajalugu ja selle periodiseering #26 Esiajalugu ja selle periodiseering #27 Esiajalugu ja selle periodiseering #28 Esiajalugu ja selle periodiseering #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raivokaer Õppematerjali autor
Ajaloo Instituudi õppejõu Gurly Vedru loengute põhjal kirjutatud konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega.

Ajalugu
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Siin viljakaid tasandikke ja allikate lähikondi, kus muld on püsivalt niiske. Neile aladele jäid paljud viljelusmajandusega tegelevad kogukonnad elama pikkadeks sajanditeks; kõige kauem olid kasutusel asulakohad, mille juures oli kõige rohkem sobilikke põllumaid. Sellel alal arenes u 3000 eKr metallurgia. Starcevo-Körösi kultuuri järglasena eristatakse Serbias alguse saanud Vinca kultuuri (6.­3. at eKr). Levis Doonau ümber Rumeenias, Serbias, Bulgaarias, Makedoonias, mõningaid selle jälgi võib leida kogu Balkanilt. Vinca oli tell-asula Doonau ääres Serbias. Juba 20. saj algul saadi sealt arheoloogilisi leide; kaevati 1908. a. ja 1970.-ndate lõpul. Kultuurkiht 10,5 m paks. Alumised kihid neoliitikumist (5400­4500 eKr). Majanduse aluseks karjakasvatus, põllundus, küttimine, kalapüük. Erinevat tüüpi keraamika. Ornament tihti punasel foonil. Naisekujukesed. Rohkesti luuesemeid. Kasvatati nisu, otra, herneid, õunu, pirne. Kasutama hakati auguga käsikive

Ajalugu
thumbnail
34
docx

Euroopa muinaskultuurid

sealt välja tulema hakkab. Georadari kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt peegelduvad need tagasi. Arheoloogilised kaevamised: Arheoloogilistel kaevamistel uuritakse ja saadakse uusi teadmisi, aga samas ka hävitatakse see muistis. Ajaloolane ja arheoloog: Ajaloolane töötab põhiliselt läbi kirjalikke allikaid, läheb arhiivi, saab sealt vanad dokumendid, teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö. Arheoloog teeb väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon, tehakse kirjeldisi ja fotosid. Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist. Arheoloogia hävitab oma uurimisobjekte, seal kogutakse küll palju materjale, aga tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa. Muinsuskaitse all peab olema. Arheoloogilised kaevamised:  Probleemkaevamised

Ajalugu
thumbnail
36
docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi

Kategoriseerimata
thumbnail
12
docx

Esiaeg Ajalugu 10. klass

Radiosüsiniku meetodil Tänapäeval asub Pulli kiviaegne asulakoht 10 km kaugusel merest ja kultuurkiht on mattunud 2–3 m paksuse liivakihi alla. Kultuurkiht Inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht. Kui paks oli pulli asulakoha kultuurkiht? Umbes 15 cm. Pulli tulekivi pärineb kolmest suuremast lähtest (vaata kaarti): ● Kesk-Eestis avanevatest siluri (444–416 mln aastat tagasi) lademetest; ● Venemaal Volga jõe ülemjooksul ja selle ümbruskonnas avanevatest karboni (360–299 mln aastat tagasi) ajastu lademetest; ● Valgevenes ja Leedus avanevatest kriidi (146–65,5 mln aastat tagasi) lademetest. neoliitikum – noorem kiviaeg, esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina, Eestis u 4000–1800 aastat eKr. pronksiaeg – esiajaloo periood, mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist, Eestis u 1800–500 aastat eKr.

10.klassi ajalugu
thumbnail
10
doc

Tsivilisatsioonid

tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 3 1.3. Muinasaeg ja selle periodiseerimine: Muinasaeg e esiaeg on ajaloo vanim ajajärk; ajavahemik inimese tekkimisest kuni kirja ja riikide tekkimiseni. Kuna kirjalikud allikad antud ajalooperioodist puuduvad, siis uuritakse muinasaega muististe abil, mille järgi on võimalik teha järeldusi: - inimasustuse leviku ja etnilise ajaloo kohta. - ainelise ja vaimse kultuuri arengutaseme kohta. - majanduse ja ühiskonnakorra arengu kohta.

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal

Euroopa muinaskultuurid
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid ­ negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida

Ajalugu




Kommentaarid (1)

Kristel16 profiilipilt
22:43 09-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun