Esiajalugu ja selle periodiseering (1)

Sarnased õppematerjalid

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega.

Ajalugu

41

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Siin viljakaid tasandikke ja allikate lähikondi, kus muld on püsivalt niiske. Neile aladele jäid paljud viljelusmajandusega tegelevad kogukonnad elama pikkadeks sajanditeks; kõige kauem olid kasutusel asulakohad, mille juures oli kõige rohkem sobilikke põllumaid. Sellel alal arenes u 3000 eKr metallurgia. Starcevo-Körösi kultuuri järglasena eristatakse Serbias alguse saanud Vinca kultuuri (6.­3. at eKr). Levis Doonau ümber Rumeenias, Serbias, Bulgaarias, Makedoonias, mõningaid selle jälgi võib leida kogu Balkanilt. Vinca oli tell-asula Doonau ääres Serbias. Juba 20. saj algul saadi sealt arheoloogilisi leide; kaevati 1908. a. ja 1970.-ndate lõpul. Kultuurkiht 10,5 m paks. Alumised kihid neoliitikumist (5400­4500 eKr). Majanduse aluseks karjakasvatus, põllundus, küttimine, kalapüük. Erinevat tüüpi keraamika. Ornament tihti punasel foonil. Naisekujukesed. Rohkesti luuesemeid. Kasvatati nisu, otra, herneid, õunu, pirne. Kasutama hakati auguga käsikive

Ajalugu

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

sealt välja tulema hakkab. Georadari kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt peegelduvad need tagasi. Arheoloogilised kaevamised: Arheoloogilistel kaevamistel uuritakse ja saadakse uusi teadmisi, aga samas ka hävitatakse see muistis. Ajaloolane ja arheoloog: Ajaloolane töötab põhiliselt läbi kirjalikke allikaid, läheb arhiivi, saab sealt vanad dokumendid, teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö. Arheoloog teeb väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon, tehakse kirjeldisi ja fotosid. Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist. Arheoloogia hävitab oma uurimisobjekte, seal kogutakse küll palju materjale, aga tulevikus keegi teine seda objekti enam kaevata ei saa. Muinsuskaitse all peab olema. Arheoloogilised kaevamised:   Probleemkaevamised

Ajalugu

36

docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi

Kategoriseerimata

12

docx

Esiaeg Ajalugu 10. klass

Radiosüsiniku meetodil Tänapäeval asub Pulli kiviaegne asulakoht 10 km kaugusel merest ja kultuurkiht on mattunud 2–3 m paksuse liivakihi alla. Kultuurkiht Inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht. Kui paks oli pulli asulakoha kultuurkiht? Umbes 15 cm. Pulli tulekivi pärineb kolmest suuremast lähtest (vaata kaarti): ● Kesk-Eestis avanevatest siluri (444–416 mln aastat tagasi) lademetest; ● Venemaal Volga jõe ülemjooksul ja selle ümbruskonnas avanevatest karboni (360–299 mln aastat tagasi) ajastu lademetest;  ● Valgevenes ja Leedus avanevatest kriidi (146–65,5 mln aastat tagasi) lademetest. neoliitikum – noorem kiviaeg, esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina, Eestis u 4000–1800 aastat eKr. pronksiaeg – esiajaloo periood, mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist, Eestis u 1800–500 aastat eKr.

10.klassi ajalugu

10

doc

Tsivilisatsioonid

tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat  2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat  3 1.3. Muinasaeg ja selle periodiseerimine: Muinasaeg e esiaeg on ajaloo vanim ajajärk; ajavahemik inimese tekkimisest kuni kirja ja riikide tekkimiseni. Kuna kirjalikud allikad antud ajalooperioodist puuduvad, siis uuritakse muinasaega muististe abil, mille järgi on võimalik teha järeldusi: - inimasustuse leviku ja etnilise ajaloo kohta. - ainelise ja vaimse kultuuri arengutaseme kohta. - majanduse ja ühiskonnakorra arengu kohta.

Ajalugu

18

doc

Euroopa muinaskultuurid

soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on  need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal

Euroopa muinaskultuurid

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid ­ negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida

Ajalugu

Kommentaarid (1)