Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Menhirid Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui ka mitmel poole väljaspool Euroopat. Dolmenid Suurtest kiviplaatidest kamber, mida matab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi keeles `kivilaud'). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka PõhjaAafrikas ja Aasias. Stonehenge'i ehitamine http://www.youtube.com/watch?v=6oxmxPKoSE Küsimused ja vastused 1. Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Umbes 40000 aastat tagasi. 2
Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi") Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal. (ornament) (stonehenge) Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks. Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi. Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega. (dolmen) (menhir) Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500- 1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.
Arutlus Megaliitiline kunst: suurte kivide kunst ja/või suur kivide kunst Mõiste ,,megaliitiline kunst" ei pruugi paljudele inimestele midagi öelda. Sellisel juhul tuleks meenutada kuulsat Suurbritannias asuvat Stonehenge´i ja kõik asetub mõttes oma kohale. Järgnevalt üritangi jõuda selgusele selle suurte kivide kunsti olemuses. Megaliitilise kunsti esindajad jagatakse kolmeks: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on kõrge püstine kivirahn. Dolmen kujutab endast suurtest kiviplaatidest kambrit, mis on kaetud rõhtsa kiviplaadiga. Kromlehh on nende kahe kooslus. Need ehitised, mis täidavad suuresti monumendi ülesannet, on püstitatud peamiselt usulistel põhjustel. Samuti võidi neid kasutada astroloogilisel otstarbel. Igal juhul viitavad sellised ehituslikud saavutused nende püstitajate kõrgele arengutasemele, arvestades eriti
rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida
Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt. Prantsusmaal Carnac'is ja Bretagne poolsaarel asuvad dolmenid (kivimürakatest ja neile toetuvad kiviplaadist koosnevad haudehitised) ja menhirid (kõrged püstised kivirahnud). Just Carnac'is asub 6km pikkune tee, mida mõlemalt poolt ääristavad menhirid. Eestis algas neoliitikum keraamika algusega (4. at eKr).
tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Willendorfi Veenus" 5. Millised kolm tähtsamat rahvast asutasid Mesopotaamiat, millisel neist on vanim kultuur? Sumerid, babüloonlased, süürlased. Sumeritel vanim. 6. Mis on tsikuraat, kirjelda? Suur astmeline torn, mille ülemisel tasandil asus tempel. 7
3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:skulptuur, reljeef, kujud. Kirjelda tsikuraati:kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Sinna viis sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Miks kasvas
liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa Kasutatu ka ornamenti reeglipäraselt korduv element/orna kaunistus/ . Keraamikal on kammornamentika ja nöörornament. Arhitektuur Megaliitikumid menhir hiigelsuur kivi püstitati vertigaalselt maasse dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid. (Ohvripaik oli keskel ning menhirid ja dolmenid olid ringi ratas ümber selle Stonehenge Inglismaal ROMATISM 19.saj I pool --klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama ja oli liiga rangete reeglitega. siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist.. - kunstnikke huvitas romantiline ja unistuslik meeleolu
käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee. Dolmenid Iirimaalt. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) All Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Viimasel ajal on hakatud Stonehenge´ pidama keerukaks astronoomiliseks observatooriumiks: Hobuserauakujuliselt ehitatud silekaljude keskelt võis vaadelda suvise pööripäeva päikesetõusu ja talvise pööripäeva kuutõusu. Vaateid Stonehenge´le, u. 2000 a. e.Kr. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või
Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Sajandite jooksul on arvatud, et menhireid kasutasid druiidid inimeste ohverdamiseks, asukoha märgistena, keerukate ideoloogiliste süsteemide elementidena, kalendrina. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis. Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. Ehitis ümbritseb väljaspoolt ring. Sees asuvad mitmed dolmenid. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Sumerite linnriigid asusid Mesopotaamia kaguosas. Praegu asub seal osas Iraak ja Kuveit. Enamik majad ehitati savi ja pilliroost. Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim?
- tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüria ja Uus-Bbüloonia kunst 1) Praeguse Süüria ja Iraagi aladel 2) Savitellised (osa põletatud, osa lihtsalt kuivatatud (polnud ilmastiku kindlad)) 3) Templid, lossid, linnakindlustused 4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse.
14. Milliseid maaliefekte kasutati koopamaalingutes? Sülgamine, puhumine 15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutuseks? Suurimateks saavutusteks olid tsikuraadid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 18. Kirjelda tsikuraati. Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakmeliste käänakutega tee. 19. Millised ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias? Kaared ja võlvid 20. Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris?
kaitsevalliga. Majad olid valmistatud ristpalkidest , umbes 10*10 majad olid jaotatud kahte osasse, avaramas osas oli kolle. Palkidest 5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega. Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC
täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat, kaunistama. Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse torgatud kivid; dolmenid, mis olid menhiritele asetatud kiviplaadid ning nende kahe kooslused ehk kromlehhid. Kivi võis kaaluda tonne; kuulsaim megaliitiline ehitis Stonehenge'is, mille puhul oli ilmselt tegu pühapaigaga. Muusika kui selline oli kiviajal kindlasti olemas, kuid puudus teoreetiline vorm, üleskirjutused; peamiselt oli muusika seotud loodusega, st et matkiti looduse hääli, ning arvatakse, et seda ka kasutati peamiselt rituaalide läbiviimisel, et anda juurde pühalikkust ja pidulikkust
järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11. Dolmenid püstitati hauakambrite tähistamiseks. 12. Inglismaal saab megaliitehitisi imetleda Lõuna- Inglismaal: Stonehedge, mis on ehitatud mitmes järgus 3000-1500 eKr. 13. Vanim skulptuur maailmas on Willendorfi Venus, mis on umbes 25 000 aastat vana. Mesopotaamia 1. Mesopotaamia tähendas kahe jõe vahelist maad ( Eufrat ja Tigris), see asus tänapäeva
Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh tekkis kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena. Arhitektuur? 11. Milleks püstitati dolmeneid? Hauakambrid. 12. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? Lõuna-Inglismaal Stonehenge 13. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?Kui vana võiks see umbes olla? Hohler Felsi Veenus. Üle 35,000 a. vana. Mesopotaamia kunst 14. Mida tähendab tõlkes Mesopotaamia? Millise tänapäeva riigi territooriumil see asus?
· Noorem kiviaeg algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga Noorem kiviaeg · Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng · Kaovad koopa maalingud · Areneb ornament · Kasutatakse rituaalseid maske · Põletatud savist esemed. Willendorfi Veenus 13000-18000 e.m.a Ehitised, kivid kultus kohtadel ( Megaliitilised ehitised) Stonehange`i kromlehh Inglismaal u. 3000 e.m.a. Menhir Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal Kivikalmed- dolmenid MESOPOTAAMIA (Kahejõemaa) · 5000 aastat tagasi elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid · Kiilkiri, niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia. · Ratas ja vanker · Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia. 18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks Babüloonia riigiks. · Linnad mida ümbritsesid tugevate tornidega müürid. 9.saj. e. Kr. saavutavad ülemvõimu assüürlased. · Võimas armee, teedevõrk.
vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujulise jujutsu Stonehenge 2100-2000 a. eKr (kasutati kalendrina, jälgiti kuud, tähistaeva aluskaart) Keraamika, nõud pronksiajast 2000-700 eKr + ÕPIK Mesopotaamia u. 4000-539 a. eKr Esimene kõrgtsivilisatsioon 4000 a. eKr u. 4000-2350 a. eKr - Sumeri kultuur u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a
2011 Esimesed leiud 40 000-12 000a e.m.a Koopamaalid u 20 000 a vanad pärinevad kiviajast -kuulsamad altamira koobas Hispaanias ja LAscaux koobas Prantsusmaal -ilmselt kasutati jahi-ja viljakusriituste läbiviimiseks - punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel. Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi - euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite - megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi " -megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas
keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri
karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. Dolmen 3) Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Nt Uri tsikuraat, Uruki tsikuraat. Uri tsiktraat 4) Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks
Inglismaal. Need ehitised on õigemini kultusliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmeehitis. Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elemendiks on menhirid ja dolmenid. Mesopotaamia kunst Seadusteandja Hammurapi (1792-1750 e.m.a) ajal muutub tähtsaimaks kulturikeskuseks Babüloni linn. Umbes 1000-610 e.m.a domineerisid Mesopotaamias assüürlased, kelle kunst oli eriti militaarse iseloomuga. Nende pealinna Ninive vallutamisele järgnes Uus-Babüloonia Riigi lühike õitseng, ja Babüloni suurejooneline väljaehitamine. Kõigi kultuuride, aga eriti Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõud-ja kujud näitavad juba 4 aastatuhandel e.m
looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati
tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3
metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.).
1. ÜRGAEG Esimesed kunstile viitavad mälestusmärgid pärinevad juba kiviajast ehk 40000 kuni 12000 aastat e.m.a. Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale on Hispaanias asuv Altamira koobas ning Prantsusmaal Lascaux leiukoht. Pronksiajal 2000-1000 e.m.a. ilmusid aga esimesed arhitektuurinäited. Rajati kivist kindluseid, milledest on saanud tuntumaks megaliitsed haudehitised nagu menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhirid olid lihtsalt maasse püsti paigutatud kivirahnud, aga dolmenid ehitati suurtest püstsetest kiviplaatidest ja kaeti rõhtsa plaadiga matmiskambriteks. [3] Joonis 1. Almendresi kromlehh Portugalis [1] Joonisel 1 on näha kromlehh, mis koosneb mitmest suurte püstkivide ringist. Lisaks võib neile püstkividele olla peale tõstetud paarikaupa veel kolmaski plokk ja mille keskel võib asuda mõnikord dolmen või menhir. Arvatakse, et kromlehhid olid seotud päikesekultusega [3]
Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kindlusi, leitasid kiilkirja ning ümmarguse ratta. 5. Mesopotaamia tähtsaimaks hooneks on tsikuraat, mis astangutega ülsepoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel
KOOPAMAALID: tehti jahõnne tagamiseks, kujutati loomi (kitsed, hirved, härjad, piisonid, hobused) liikumises, loomade iseloomulikud jooned on hästi kujutatud, värvidest kasutati musta, pruuni, kollast ja punast. Kuulsamad koopamaalid: Altamira Hispaanias ning Lascaux Prantsusmaal PISIPLASTIKA mitmesugused luust ja kivist kujud. Nt. Willendorfi Venus MEGALIITSED EHITISED Menhirid on kõrge püstine kivirahn, ühe kiviga. Dolmenid koosnevad kolmest kivist, kiviplaatidest ehitatud seintele toetus kiviplaadist katus Kromlehhid on ringikujuliselt asetatud kiviblokid, koosnevad menhiritest ja dolmenitest. Nt Stonehenge Lõna-Inglismaal, mida kasutati püha- ja ohverduspaigana või astroloogilistel vaatlustel. MÕISTED: ANIMISM - usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. MAAGIA - Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada
Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised. Ehitusmaterjalina kasutati Eufrati ja Tigrise kallastel leiduvat savi, millest tehti tampsavi, toortelliseid, põletatuid telliseid. Kasutati ka veel kive ja ka puitu, mida veeti sisse
Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-. u 3200 Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses u 3200 Kiviringid ja -sambad Potaamias. Uruk võis olla esimene linn maailmas. Nippur kui sumerite usukeskus (Dolmenid) Põhja- ja Lääne-Euroopas u 3400 Sumerid võtavad kasutusele savist arve- u 3100 Kuningas Narmer ühendab Ülem- u 3000 Lõuna_Pransusmaal hakatak- tahvlid ja esimesed kirjamärgid. Ääremärkus. ja Alam-Egiptuse ning temast saab esimene se töötlemavasake. Vahemere ääres vaarao. Niiluse deltas tekivad esimesed linlikud tekivad esimesed müüriga ümbritsetud
Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke
Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn
Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn
· Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr) Sissekäigu kivi muster · Stonehenge-i kromlehh Suurbritaanias (2. at eKr) Stonehenge-i plaan (Dr.Stukely rekonstruktsioon) · Carnaci menhrite väli Prantsusmaal (2.at eKr) Menhrite allee Ehitustüübid: Elamuarhitektuur püstkojad, kivist ümarpõhjalised elamud, vaiehitised. Kultusarhitektuur menhirid, dolmenid, kromlehhid. Käikhauad. Suurbritaania kõige kõrgem Dolmen, Iirimaa menhiir, kaaluga ca 40t 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4.at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala põllumajandus tugines hästikorrastatud niisutussüsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga
eeskätt Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Megaliidsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. · Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. (Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa) · Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa) · Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust.
docstxt/.txt
Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber.
kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid · Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all · Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr · Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad · Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva · Dolmen kivihaud · Menhir üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata · Mõnikord ääristavad menhirid teesid Carnaci menhirite allee Bretagne`s · Menhire on püstitatud ka karjamaadele · Megaliitehitisi on kasutanud keldid druiidide usund · Meso- ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis · Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber
Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia?
poolt loodud sümboliteks ja paiksete ühiskondade maaomandi märkideks. Iga aastased religioossed rituaalid Stonehenge sarnastes paikades rõhutasid jätkuvust ning megaliidid olid tähtsad poliitilise ja sotsiaalse võimu jätkuvuse sümbolid. Megaliitide rajamine nõudis ühiskonna organiseerimist. Euroopa megaliitarhitektuur: suurtest kividest tehtud hauad ja mitmesugused rituaalsed ehitised. Megaliitilised haudehitised: 1. dolmenid. Väga erinevad. Põhikonstruktsiooniks neli suurt kivisammast, millel põiki peal kiviplaat. See võib olla ümbritsetud suurtest kividest ringiga ja pealt kaetud mullakünkaga. 2. käiguskalmed Koosnevad ristkülikukujulisest kambrist ja selleni viivast koridorist. Kõik ehitatud suurtest 10 kiviplokkidest, kaetud mullakünkaga. 3. galeriihauad. Pikad kividest koridorid, koridorikividele võis olla omakorda suuri kive peale pandud.
elanikkonnaga Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika • Dateering: ca 6400-4000 eKr • Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused Neoliitikum: kammkeraamika • Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel. • Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav Põhiline leviuala Euroopas: Balkan, Püreneed, Uurali mäestik Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise kammkeraamika kultuuri asulatest Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi Pronksiaja algus Euroopas
lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad. Hauale on kuhjatud kivikangruid ja pinnast, rajatud 9 kivikonstruktsioone (nt muistse Eesti kivikirstkalmed, tarandkalmed, kangurkalmed, kääpad). Egiptuse valitsejate muumiad paigutati hauakambritesse või koguni püramiididesse. Levinud on olnud matmine pühakodade põranda alla ja valitsejatele mausoleumide ehitamine. Kokkuvõte
teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. Kui Altamira koobastes Hispaanias ja Lascaux'4 koobastes Prantsusmaal tehti
Järgnesid pronksi- ja rauaaeg Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus). Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir püstises kõrged kivimonumendid Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur
2. kõrgtrükiga lõigatakse plaati 2.1. puuplaadile lõigatud. 3. lametrükikorral on vee ja rasvase kivipinna tõmbe ning tõukejõud 3.1. litograafia - eestis tehakse seda palju suurtest kividest ja tellisest ehitised on megaliitehitised. Esimene leiti malta saarelt, neid on leitud alates 5000 eKr. (sinna alla kuulub ka stonehenge (3-2. at. eKr)) või näiteks mõni hauatähis. lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid. kromleh - välisringi moodustavad dolmenid dolmen - hauatähis (lk 17) menhir - suurim menhiride leiupaik on prantsusmaal carnacis. menheride püstitamise põhjust ei teata. keldid 6-5. saj eKr. need ehitised on püstitatud varem, tundmatute rahvaste poolt, keldidjätkasid nende ehitamist. keldid kasutasid ka neid ehitisi ohvrite toomiseks, kus toodi ohvreid ka üle kümne. keltide verise usundi nimi oli druiidide usund (preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta
Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks
eKr. Sel perioodil ilmuvad uue nähtusena metallehted. Sageli olid need tehtud pronkstraadist, mis spiraalselt kokku keerati. spiraalmotiiv kandus ehetelt üle ka teistesse materjalidesse ja tehnikatesse, muutudes tollele ajale iseloomulikuks. Väga iseloomulikuks tollele ajastule oli suurte kiviehitiste ilmumine. Arvatavasti Egiptuse püramiididest vallapäästetud suurte kiviehituste buum levis üle kogu Euroopa ning jõudis välja Eestissegi. Sellistest kiviehitistest tuntumad on menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on üksik vertikaalasendis maapinda paigutatud kivirahn, mis puhuti kaalub kümneid tonne. Dolmenid on hauakambrid, mis on ehitatud püsti või serviti asetatud kividest, mida katab üks või mitu rõhtsat kiviplaati. Dolmeneid leidub palju Põhja-Kaukaasias Musta mere rannikul. Kromlehhe ehk kiviringe võib leida Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Neist tuntuim on Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega
annaabi.ee 
