Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr) Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Hallstatti kultuur (kalmistu-uurija: Johann Georg Ramsauer); (pealuu ja kelder) Austria La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad
Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens
Ahju pandi rauamaak vaheldumisi puusöega, ahju pandi lõõts ja sellega puhuti õhku. Kuna kasutati puusütt, siis tänu lõõtsale tekib seal kõrge temperatuur ja rauamaak hakkab pooltahkes olekus välja sulama, sinna jääb ka muid jääke. Siis lammutatakse ahi osaliselt maha, et raud kätte saada, siis tehti ahi jälle korda. Üks protsess kestis 24 h. Raud levib Euroopasse Lähis – Idast üle Kreeka, Küprosele, Kreetale, Itaaliasse ja järk – järgult põhjapoole. Hallstatti kultuur on ülejäänud Euroopa jaoks raukultuurina oluline. Rauaesemed levivad 10. saj eKr kuni 5. saj eKr, siis on raud kõikjale jõudnud. Põhjapoole levik võttis veidi kauem aega. Uued rauakultuurid löövad varasemate kultuuride pildi täiesti segi. Tina ja vaske leidus Euroopa üksikutes piirkondades ja need piirkonnad pronksiajal arenesid väga kiiresti, tekkisid rikkad pronksiaja kultuurid. Kui tuleb raud, siis ka rikkus. Kesk – Euroopa õppis raua tootmise
eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1. Kindlustatud asulad Iru Linnapära, Narva Joaoru, Neis asulais on leitud pronksesemete Kaali, Ridala, Asva kõik asuvad mere ääres ning pindala valuvorme ergo nad on pronksi poolest mõnekümnese meetrise diameetriga. On hakatud valanud (Kas turustasid oma rajama rõhtpalkhooneid (koerakaelanurgad; vt edasi)
Kes olid keldid? 1.1 Keltide geograafiline pärinemine Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk- Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli- selle nimetuse kajastusi võime jälgida üle kogu Euroopa, alates Galaatiast tänapäeva Türgis, edasi Galliast, mis on tänapäeva Prantsusmaa, Galiitsiasse Põhja-Hispaanias ja gaeli keeleni Iirimaal, Shotimaal ja Mani saarel. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile u 700 eKr Austrias- see oli nn Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. (Jones, Pennick, 2003) 5 19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendedega olid rikkalikud panused- raudmõõgad, pronksist põimitud kaelavõrud ja muud ehted;
oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Raudesemete tarvituselevõtt suurendas põllunduse efektiivsust. Samal ajal kasvas rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal. Peamiselt Kesk-Euroopas, osaliselt ka Lääne-Euroopas, jagatakse rauaaega kaheks: 40 Hallstatti ja La Tène kultuuriks. Hallstatti kultuur: pronksiaja lõpu ja varase rauaaja kultuur (u 1200500 eKr). Kese lõunapoolses Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuur jaotatakse väiksemateks etappideks, selliseid jaotamisviise mitmeid. Paul Reinecke jagas neljaks: AD. Hallstatt A 1200 1000 eKr, B 1000850 eKr, C 850700 eKr ja D 700500 eKr. Halstatt A ja B pronksiaegsed, C varane rauaaeg. Erinevates piirkondades Hallstattil erinevad jaotused.
- 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu. Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure. Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad. Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.) Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuuri avastas kohalik mäeinsener Johann Georg Ramsauer ja kaevas 17 a. jooksul välja 993 matust. Kultuuri nimi tuleneb Austrias asuvast muistse soolakaevanduse nimetusest. Hallsatti kultuurile on iseloomulik suur sotsiaalne diferentseeruimine. Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik.
järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda. Raua taandamisele maagist on vaja väga kõrget temperatuuri (vähemalt üle 1500 kraadi). Raua kasutamise juureson väga olulisel kohal hetiidid, kes õppisid maagist rauda tootma ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on leitud ka kuldesemete juurest üksikuid raudesemeid rauaga kaunistati kulda, sest kuld oli palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka selle piirkonna ülikutele head tulu, käigud võivad olla isegi mitmesaja meetri sügavusel. Neid
Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See on seotud pööripäeva tähistamisega. SLAIDID: EELROOMA RAUAAJA KULTUURID (11 loeng) (FAIL8) Rauasulatusahi Rauamaaki leidus peaagu kõikjal. Kes enne kasut. võttis sai kiire arengu osaliseeks. Esimesed raua tootjad HETIIDID umbes 1500 a.; Lähis Idas 1200 a hetiitide riik purustati ja raud levis kiiresti mujale. HALLSTATTI kultuur; 800 500 a. Tuntuim kultuur. Leiti kalmisstu Olid rauamaagi ja soolakaevandused BAINHAUS luude kirik.
Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele. Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse.
· 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Sotimaal)
1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 1 1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 1.1. Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6. saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud
Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale
annaabi.ee 
