Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt lühikesed on ka teravovaalse kujuga ja alaosas suurima laiusega lehed. Noorema pronksiaja odaotsad jälgivad Skandinaavia pronksikultuuri traditsioone. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_102.htm http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=1380 http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
RAUAAEG JA hõbeaarded, (ribapõllud) , elas avaasulates tarandkalmetesse, VIIKINGIAEG kullatud või kullast karjakasvatus, koosnesid kaasa pandud 450 pKr 1050 esemed, käsitöö, kaubandus., mitmest talust esemete hulk pKr raudesemed künnipõllunduse nign võib rääkida suurenes. Osa Need olid rahutud (odaotsad, üksikud algus külade ehetest olid ajad: linnused, mõõgafragmendid, kujunemisest. kullatud ja esines relva- ja peitleiud. võitlusroad ja Ühtlasi muutus üksikuid kullast tööriistad) põllusüsteem esemeid. sellest ajast on
1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja
kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma
Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid.
ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad (Asvas,Ridalas,Kaalis, jäeti maha, ajutiselt Irus, Narvas).Asulates kasutatavad linnused,
kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu.
Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. Tähtsal kohal oli oda. Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning
Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid küttimise efektiivsemaks. Siis õpiti valmistama ka rauda, mis edendas paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust. Rauaajal õpiti kasutama ka tuule- ning vee- energiat, näiteks vilja jahvatamise juures veskid võisid töötada nii tuule kui ka vee abil. Inimeste maailmapildi laienemisega 18.sajandil hakati avastama ka teisi põlevaid maavarasid, mis pani aluse soojusenergia tõusule. Avastati elekter, mis võeti üsna kiirelt laialdaselt kasutusele. 20
Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad
Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad
Odad Oda on olnud muinaseestlaste jaoks tõenäoliselt kõige tähtsam relv. Kiviaegsete odaotste kohta ei osata öelda, kas neid on kasutatud sõjalisel eesmärgil inimestevaheliste konfliktide lahendamisel või jahipidamise eesmärgil, kuid tõenäoliselt kasutati neid mõlemal puhul. Pronksiaegseteste odaotstest on leitud näiteks odaotsi Muhu saarelt, mis on valmistatud Seima-Turbino kultuuri alal, mis jääb kahele poole Uurale. Seal valmistatud odaotsad on väga kvaliteetsed ning kallid. Eesti kohta on see väga haruldane leid. Eelrooma rauaajast ei ole odaotsi ning Rooma rauaajast on mõned üksikud odaotsad. Need ei ole eriti midagi efektset, kuna need on väga roostetanud. Enamasti leitakse juhuleidudena, kuid imelikul kombel on neid välja tulnud ka tarandkalmetest (Viimsi). Keskmisest rauaajast on üpriski palju odaotsi. Leidude arvu päris täpselt praegu ei teata, kuna Kohtla kalmest kaevati hiljuti välja väga suurel hulgal odaotsi
,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat. Eestis oma raua tootmine,leiud- sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo tmiskeskused-odaotsad, mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad, kirved,vikatid. Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda. Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast. Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax.
olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid)
rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa)
(Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht
Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal
Järgnevalt teeme juttu mõnedest tähtsamatest relvadest, mis eestlaste käes kasutust leidsid. Käsirelvad Oda Oda on olnud läbi muinasaja kõige levinum relv, seda nii eestlaste kui ka teiste rahvaste käes. Põhjusteks on tema valmistamise lihtsus, suur efektiivsus lahingus ning rakendusvõimaluste rohkus. Oda koosnes kahest osast: vars ja odaots. Varred olid valmistatud puidust, odaotsad metallist, tavaliselt rauast. Odaotsa kuju võis väga palju varieeruda, olenevalt oda otstarbest või asukohast, kus oda valmistati. Teada on, et osadel riikidel või rahvastel olid ainult neile iseloomulikud odaotsad, eestlastel midagi väga erilist ei olnud. Torkeoda oli lahingus väga ohtlik relv oma pika (kuni 2,5 meetrit) torkeulatuse tõttu, eriti hästi sai seda kasutada ratsa võitlevate vaenlaste vastu. Kasutati ka viskeodasid, mille vars oli lühem ja ots kergem.
3 esineb ka matmist savinõudes ja urnides. Hauapanuseid on kääpais vähe. Enamik põletamata surnuid on maetud kääpaalustesse haudadesse. Hauainventarilt on hilised kivikalmed rikkalikuma leiuainesega. Leitavate esemete seas võib eristada viit suuremat rühma: I riideesemete osad metallnaastud, noatuped, pandlakesed, vöönaastud II ehted sõled, ripatsid, käevõrud III töö ja tarberiistad noad. Kirved, suitsed, kaaluosad, lukud, vikatid IV relvad odaotsad ja mõõgad, nooleotsad V keraamika Kivikirstkalme Laevkalme 4 Muinasusund Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet
tasemel. Maa suurust arvestati adramaades, milleks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tuli ka kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused, lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus
Kalmete ümbrustest leitakse sageli odaotsi, vahel ka kilbikupalde jäänuseid, mis on ilmselt visatud-jäetud sinna mingi rituaali käigus, mis on leidnud aset matuse ajal või järel. Kilbi lisamine matustesse polnud ilmselt kombeks. Nooleotsi leidub harva, kuid liivlaste laibamatustes esineb tihti kilpide ja nooletuppede jäänuseid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Kokkuvõte: Viikingid olid sõjamehed, kes elasid põhjamaades. Nad rüüstasid mitmeid riike ja tegelesid kaubandusega. Nad olid osavad ja oskasid kaubelda. Nende relvadeks olid enamasti odad ja nad käisid läbi terve Euroopa. Viikingite lapsed hakkasid relvade käsitlemist harjutama juba väiksest east
valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lä-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.saj-l. Kalmed ja peiteleiud: Keskmisel rauaajal maeti inimesi jätkuvalt põletusmatusena olemasolevatesse tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikuhilatesse e kivikalmetesse. Hauapanuseid lisati surnule kaasa, sest arvati, et neid läheb vaja hauataguses elus. Relvade (odaotsad, mõõkade fragmendid, pikateralisi võitlusnoad jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad sagenenud peiteleiud e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu. Elatus- ja Matusekombed (kuhu Muud perioodile tegevusalad, ja kuidas maeti) iseloomulikud tunnused asulakoha näited
maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks).
Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist õimurõngaid, pronkssole fragment, pronksist tutulus, mõned mereväikehted ja luuripatsid. RAUAAEG I aastatuhandel eKr. õppisid eestlased rauda kasutama. Rauast tööriistadega sai paremini metsa
õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini
selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna
selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna
Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha
Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole. Hilispaleoliitilised kultuurid on Aurignaci, Solutre ja Madeleine kultuurid. Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur levis Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tsehhis jm. Sel ajal hakkasid ilmnema lokaalsed väiksemad kultuuripiirkonnad. Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid töödeldi ning nii saadi kõõvitsaid ja uuritsaid. Kõõvitsaid kasutati kraapimisel, uuritsate abil töödeldi tugevaid materjale nagu luud, sarve, puitu. Uurits tööriistana võeti kasutusele siis, kui järjest suuremat tähtsust hakkas esemete valmistamise materjalina omandama luu. Aurignac-Solutre kultuuri kuuluvad ka esimesed
Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga - Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim) - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) - Maaviljelus kõrvalalaks (kõplapõllundus) - Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged) - Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad, valmistati ehteid - Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad -raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad) -V sajandil esimesed raudesemed Eestis -Varasel rauaajal vaid üksikud raudesemed( raskesti kättesaadavad,kallid) -Varaseks metalliajaks nimetatakse nii pronksiaega kui ka varast rauaaega koos. Kalmed ja kultusekivid. -Kui varem kavati surnud maasse siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid
Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla. Kreeta Minoiline periood
Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal
Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka
Kõige sagedamini võib kalmetest leida odaotsi, mille tüübid varieeruvad väga luksuslikest importesemetest kuni lihtsa kodumaise toodanguni. Viske- ja torkeodade otsad esinevad tavaliselt ühes matuses koos. Viskeodade otsi on Eestist väga palju leitud. Mõnedes matustes esineb ka kirveid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Rõivad Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga.
mis on merele lähemal. Mesoliitikum 9000 5000 e.Kr Kunda kultuur, Lammasmäe asula tuntud juba 19. sajandil ja rahvusvaheliselt kaitstud. Lätist ja Leedust on osa Kunsa kultuuri all. Kunda kultuuris suhteliselt palju luu - ja sarvesemeid. Harpuunil on nöör taga, kiskusid on vähem, üleüldiselt suurem ja tugevam, püütakse veeloomi nagu kobras ja hüljes. Ahing on väiksem, rohkem kiske püütakse kala. Suhteliselt vähe on kiviesemeid: kõõvitsad, odaotsad ja noalaadsed riistad. Tulekivist asjad vähesed, sest teda oli vähe (kohalikku) ja raske saada. Lihvitud kivitalbad ehk algsed kivikirved. Uus tehnika kivide lihvimisel. Kivilihvimisekunst saab teistel kultuuridel hoopis nooremal kiviajal. Mesoliitilisi asulaid pole lihtne leida. Asulad Kunda kultuuri ajal hooajalised st. ühel ajal ollakse ühes, teisel ajal teises kohas, vastavalt kliimale. Asulakohti palju
Vibunöör oli keeratud kanepist või nahast. Vibukaarte pikkus on olnud üle pooleteise meetri. Noolevarred vooliti tammest või mõnest muust tugevast puuliigist, nooleotsad olid põhiliselt rootsuga ja lõikelt rombilise lehega. Relvastuse hulka kuulusid ka odad, mille vahetamisel kinnitati rahuleppeid ja lõpetati rahu; neid kasutati ka liisuheitmisel. Odavarte valmistamisel oli eelistatavaks materjaliks tammepuu. Nende pikkus oli u. 1,5-2 m. Odaotsad olid rauast, rootsust või putkest. Odaotsad olid mitme kujuga: sulgja lehega, saleda rombilise lehega, ühtlase rootsuga, eriti iseloomulikud olid noakujulise lehega ja ühepoolse kisuga varustatud otsad. Odad jagunesid heite- ja torkeodadeks. Esimesed olid lühemad ja kergemad ning neid võis ühel mehel kaasas olla mitu. Relvastus juurde kuulus ka tapper e. kirves. Need olid väikesed ning kerged ja hõlpsasti vöö vahele pistetavad. Lahivõitluses kasutati ka kärpi ja suuri võitlusnuge.
Põhja-Ameerika asustamises kaks liikumissuunda: 1. lõuna suunas mööda Vaikse ookeani kallast, 2. keskosas. Põhja-Ameerika lõunaosas toimus nende kahe asustuslaine teatud segunemine. New Mexico aladel Sandia arheoloogiline kultuur (u 28 00010 000 eKr). Nimi leiukohast koopas. Siit neli eriaegset kultuurkihti, vanim kuulus Sandia kultuurile. Selle majanduslikuks aluseks oli suurloomade (mammut, hobune) küttimine. Iseloomulikud tulekivist odaotsad meenutavad kujult Gravette ja Solutre omasid Euroopas ja Aasias. Järgnes Clovise kultuur (15 000/10 0009000 eKr). Nimi samuti asulakohast praeguse New Mexico alal. Iseloomulik põhiliselt mammutijaht. Iseloomulikud leiud: tulekivist ühepoolse kisuga odaotsad, ka luuesemed. Peamiseks jahiriistaks oligi oda. Clovise kultuuri leiukohti on üle kogu Põhja-Ameerika, kõige rohkem suurtel tasandikel Kaljumägedest ida pool. Nende leiukohad sageli soode ja rabade läheduses, mis omal ajal
peitvara. Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on väga paljudest einevatest aegadest kuni keskajani välja. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg jaguneb Põhja-Euroopas kaheks: rahvasterännuaeg 4.-6.sajandil ja vendeliaeg (merovingide aeg) 7.-8.sajandil. Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema
Rajati võitluses roomlaste vastu, max 600 ha (enamik 100 ha). Kaitses kasutusel kivid ja palkkonstruktsioonid. N 26.11.09 Rauaaeg RAUA TOOTMINE kõige universaalsem rauavorm pärineb Lateeni kultuurist, seal oli juba olemas ka viil. Raua tootmisel kasutati pikka aega ka lusikpuuri. Valmistati adraterasid, vikateid, raudäärisega labidaid. Lateeni kultuuri seostatakse enim keltidega, kes olid väga sõjakad ning kellel oli luksuslikke kilpe, soomusrüüsid. Nende odaotsad olid huvitava lainelise kujuga. Eestist on Lateeni kultuurist leitud kaks juhuleidu: 2 mõõka EESTI RAUAAEG (500 eKr-1225 pKr) Vanem rauaaeg 500-450 pKr Jaguneb: 1. Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr, 2. Rooma rauaaeg 50-450 pKr Keskmine rauaaeg 450-800 pKr Jaguneb: rahvasterännuaeg (6.-7. saj) Noorem rauaaeg u 800-1225. a Hilisrauaaeg Eestis: 1050-1225 EELROOMA RAUAAEG 450 eKr-50 pKr
sünni- ja surma-aastad). La-Téne kultuur 500 eKr ajaarvamise vahetus Selle kultuuri nimetus on tulnud ühest järvest veidi kõrgema liiva saare järgi. Neuenburgi järvest leiti mitu huvitavat mõõka ja odaotsa. Pärast seda, kui vesi oli uuesti normaalsele tasemele tõusnud, siis Friedrich Schwab organiseeris allveearheoloogilised kaevamised. Ta lasi ehitada paadid, millel oli põhjas klaas. On jäänud mõistatuseks, kuidas mõõgad, odaotsad ja võrgud järvepõhja sattudis. Hüpoteese on palju. Paljud neist on täiesti kasutamata. On arvatud, et järve peale on rajatud kaubaladu. Oppodiumite kaitserajatiste konsruktsioonis on kasutatud küllaltki palju puitu. Näiteks on oppodiumite väravate kontrukstioon huvitav väravad on viidud sissepoole, et sinna ette jääks mõnekümne meetri pikkune käik. Selle taga on kaitsjad ja kui siiski tahetakse väravat rammida, siis pealmise rõdu pealt saab neid kuidagi takitada.
Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg- 5.-8 saj., noorem rauaaeg- 9.-13. saj.) Suuremat tähelepanu hakati pöörama elamute ehitamisele, edenes relvastus ja paranesid liiklusvahendid. Tekivad külad. Ajaloo abiteadused: arheoloogia( uurib muinasaega, kus kirjalikud andmed puuduvad), etnograafia(igapäeva elu), antropoloogia(inimest). 2. Poliitilised ideoloogiad- konservatism, liberalism, sotsialism
selle territoorium võis ka olla küllaltki suur, väiksemad oli 40 ha, suuremad on 600 ha. Keskmine jääb saja hektari piiridesse. Kui keskajaga võrdleme, siis paljud olid nendest suuremad. Väga hästi oli ehitatud värav, sissepoole, nii oli kahelt küljelt sissetungijale hea sitta kaela visata. Keldid muutusid eriti võimsaks u 400 eKr ja ründasid julgelt Itaaliat, Roomat, Doonau-äärseid alasid, Kreekat, Väike-Aasiat, Briti saari. Nende odaotsad on huvitava kujuga, nende kiivrid olid ka uhked jne. Eesti rauaaeg 500 eKr - 1225 Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr o Rooma rauaaeg 50-450 Keksmine rauaaeg · Rahvasterännuaeg 450-600 · Eelviikindiaeg 600-800 Noorem rauaaeg · Viikingiaeg 800-1959 · Hilisrauaaeg 1050-1225 EELROOMA-RAUUAEG Ilmuvad uut tüüpi kalmed, neljakandilised (Rooma-rauaajast), need olid varased
palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist. Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult. 33 Vara-hellas ei tundnud veel pronksi. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani. Pottsepaketra ei tuntud. Nõudel geomeetriline ornament. Järk-järgult hakati valmistama amforalaadseid nõusid. Pärast 1600 eKr tihenesid Mandri-Kreeka ja Kreeta suhted. Pronksesemed (odaotsad, pistodad). Jätkuvalt silmaga lihvitud kivikirved. Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil. Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid.
põhjas oravanahk oli üks dirhem, araabias oli need nahad mitukümmend korda kallimad). Viikingite relvad olid silmapaistvad. Kõik relvad ei olnud nende enda 33 seppade tehtud, tol ajal 10. – 11. saj olid osavaimad meistrid Saksamaal Reini jõe ääres. Neid viikingid ostsid, kodumaal meistrid panid neil oma maitse järgi kaunistused jne. Nad ka müüsid neid nt Venemaal ja Eestis. Uhekd olid ka odaotsad, kirved ja nooleotsad. Viikingiaegne Eesti. Umbes 7. – 8. saj hakkas meie linnuste arv kasvama. Sel ajal rajatud linnuse juures paiknes alati ka asula. See traditsioon jätkus ka viikingiajal. Paljudes linnustes elu jätkub, neid kasutatakse pidevalt. Vähemalt Põhja – Eesti linnustel oli täita ka kaitse-eesmärk, sest mööda Soome lahte sõitsid viikingite laevad. Üritasid Läänemerd ületada Turu saarte juures, kus meri oli kitsam, ja liikusid mööda rannikut, kuni Porkani
Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla
Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal
annaabi.ee 
