Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide Kultuuriareaal on selliseid territooriume, millel on teadvustamatuid ühisjooni seetõttu, et nad peavad teatavaid tegelikkuse mõtestamise viise üldinimlikeks ja ainumõeldavateks. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kultuurivahelised erinevused. 42. Mis on kultuurisokk? Näide. Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt
Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 42. Mis on kultuuriareaal? Näide Laiem kultuuriline kooslus (nt keel, riietus, müür) Nt Euroopa ja Lääs-mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide.
Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide. Kultuurkond-kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus. Näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. Nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni Soome, Läti, Venemaaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kinnine ühiskond, näiteks Hiina. 42. Mis on kultuurisokk? Näide.
Kultuuriline kooslus (palju erinevaid kultuure koos). Sellest saab rääkida kahes kontekstis: Vertikaalne- ühel territooriumil, kus erinevad kultuurilised komplektid on korraga koos, kus samas ruumis ja üksteisega läbikäies ja mõningal määral praktikaid ja tekste jagades võivad erinevad kultuurid eksisteerida. Horisontaalne- meil on selline kultuur, aga naabrid on teistsugused, kuid kellel on meiega ühisjooni ja sedasi jõuamegi mõisteni kultuurkond. Kultuurkond ehk kultuuriareaal- laiem kultuuriline kooslus, nt. Euroopa, Lääs- mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt, kuid on ühesuguseid jooni. Võime kasutada siin Witgenschteini terminit- perekondlik sarnasus. (perekonna pilti vaadates näeme, et ema ja isa on üksteisest erinevad, aga nende lapsed on sarnased, neil on jooni nii emalt kui isalt. Erineme juba onude, tädidega jnejne ) Meil siin Eestis võime öelda, et meil on rida ühisjooni Soomega, Lätiga, Venemaaga
ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde Takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid 44. Mida tähendab kultuurikonflikt? Näited juurde Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid 45. Mis on kultuuriareaal? Näited juurde Piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 46. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Näited Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle
Etruskid Päritolu ebaselge: pakutud, et sisserändajad teine variant Villanova kultuuri edasikandjad 12 linnriiki, lõtv konföderatsioon Kirjakultuuriga rahvas Roomlaste eelkäijad, Rooma rajamine Hiilgeaeg 6. Saj eKr Viimane etruski linn alistati 265 eKr, piirkond romaniseerus kiiresti Tuntakse peamiselt kalmistute põhjal – hoonekujulised matuseurnid Kesk-Euroopa (Lõuna-Britannia, Lõuna-Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia) • ca 800-600 eKr ühtne kultuuriareaal • Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha) • Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele • Pea kõigis linnustes – Sõjapidamise jälgi – Ruumid toidutagavaradele – Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud • Näide: Biskupin (Poolas) La Tene’i kultuur
sajandil eKr. 41 Levis Ida-Prantsusmaal, Sveitsis, Austrias, Saksamaa edelaosas, Tsehhis ja Ungaris. Põhja pool olid La Tene kultuurile naabriks Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia kohalikud eelrooma rauaaja kultuurid. Kultuuri nimi Sveitsist, kus 1857. a talvel oli Neuhâteli järv kuivanud ja madalast veest leiti palju esemeid. Seal ka arheoloogilised kaevamised, leiti: sõlgi, sadulaid, keraamikat, pronksnõusid, relvi jm. Ohvrileid? Kultuuriareaal laienes, keldi ekspansioon. Eseme- ja kunstistiilid laial alal ühtsed. Etniliselt ei olnud La Tene kultuur ühtne. Selle laiem levik seostatakse keltidega. Asulaid mitu liiki. Üksiktalud, avaasulad, kindlustatud asulad (oppidumid). Ehitisi puidust, õlgedest, savist. Kivist siis, kui see kergesti kättesaadav, töödeldav.. Mitmesugused kõrvalhooned. Külades spetsiaalne käsitöö. Tähtis koht kaubavahetusel (asulakohtade kaevamistel leitud Vahemere-äärset kaupa).
Seal on kaks tähtsamat kultuuri Caracas (eKr) ja Nasca (umbes Moche kultuuriga üheaegselt). Seal on kujunenud sõdalaskultuur, mida iseloomustab trofeepeade kogumine (kanti nt vöö küljes). Seal kujunes ka mumifitseerimise komme. Surnud maeti maa-alustes nekropolides. Nacas kujuneb välja ka nn geoglüüfide traditsioon (u 3.-7. sajand), alguses joonistati nö elukaid, hiljem geomeetrilisi kujundeid. Nende eesmärgid pole teada. Kultuuriareaal oli esimesel aastauhandel pKr juba lai. Seal kerkisid kaks impeeriumi: Tiwanaku (Tihvanacu) lõunas ja Wari (Huari) põhjas. Need kerkivad esile 6.-7. sajandil pKr. Tiwanacu ehitati kanaleid ning põldu hariti kanalite vahel nö saarekestel ning andsid selle tõttu mitu saaki aastas (vesi soojendas). Linna keskmes oli rituaalkeskus. Linnas oli kaks templit, tuntud on Kalasasaya tempel, kus asub nn Ponche monoliit ning hiljem inkade poolt sinna toodud Päikse värav.
· sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle formaalsete kultuuri piiride ja lasevad üksteisega paremini suhelda, kui nendega kellele teised eelarvamused ja selle läbi nö piiri taga. · Kultuuriline kooslus: vertikaalne, toimub ühel territooriumil, Horisontaalne: meil selline kultuur, naabritel siinsamas kohe lähedal teistsugune. · Kultuurkond-kultuuriareaal: laiem kultuuriline kooslus, näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni soome, läti, vene maaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla, olemas, mis kindlustab kuulumise siiski ühte kultuuriareaali, mis hõlbustab kultuuri üksteisemõistmist, kultuuripraktikate vahetamist.
annaabi.ee 
