VASEMAAK Maare Simo MIS ON VASEMAAK? • Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O
värvuseks on rohelise varjundiga must. (Kalkopüriit, 2014) Õhuga kokkupuutel kalkopüriit oksüdeerub erinevateks oksiidideks, hüdroksiidideks, sulfaatideks jne. Kalkopüriidiga seotud ja sarnanevate mineraalide hulka kuuluvad sulfiidid borniit (Cu5FeS4), kalkotsiit (Cu2S), kovelliit (CuS), digeniit (Cu9S5); karbonaadid malahhiit ja asuriit; oksiide, näiteks kupriit (Cu2O). Kalkopüriiti leidub harva koos loodusliku puhta vasega. Kalkopüriit on tähtis vase allikas – vasemaak. (Kalkopüriit, 2014) 6 1. Kalkopüriit Malahhiit on vaskhüdroksiidkarbonaat. Heleroheline mineraal, mida kasutatakse vasemaagina ja poolvääriskivina ornamentide valmistamisel. Malahiidis leiduvad põnevad tumerohelised vöödid teevad ta populaarseks juveeltoodete hulgas. (Leelo Laurits jt, 2004) Malahhiit tekib vasemaagi murenemisel. Esineb tavaliselt koos asuriidiga. (Malahhiit, 2013) 2. Malahhiit
Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
10 Inimesed 150 Indoneesia keelerühma rahvast ja hõimu Üle 4miljoni Hiinlase Tegelevad käsitöö ja kaubandusega Suurem osa indoneeslasi on muhhameedlased Põllumajandusega tegeleb umbes 70% rahvast 11 Peamised kasvukasud Riis Kopra Palmiõli Tee Kohv Tubakas Suhkrut Vürtsid 12 Maavarad Nafta Tinamaak Boksiid, nikkel ja vasemaak ning kivisüsi Kuld Hõbe Teemantid Väävel Grafiit 13 14 Kasutatud kirjandus Eneke Ene Google Miksike Wikipedia 15
Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8% Teenindus 72,3% MAJANDUS Loodusressursid Majandusressursid Kivi ja kaalisoola Arenenud tehnika Rauamaak Rikas riik Vasemaak Niklimaak Maagaas Nafta Uraan Inimressursid Kirjaoskus 100% Tööealiste suur osakaal TÄNAME KUULAMAST!
Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite peamised toorained on vasemaak ja alumiiniumi tooraine boksiit Pürometallurgia vanim ja kõige levinum metallurgiaharu nii toodetakse rauda ja tema sulameid Sulatusahjud shaft- sulatusahi on kujult verikaalne. muhvel- sulatusahi on horisontaalse kujuga, kus ühest otsast siseneb kütus ja õhk ning teisest otsast väljuvad gaasid kamin- sulatusahi on horisontaalse kujuga piklik ahi, mis võib olla veidi kaldu elektriline-sulatusahju on asetatud kaks elektroodi Hüdrometallurgia
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast
Fifth level Guadalquivir ja Guadiana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maavarad tsink ja plii elavhõbe kivisütt, raua ja vasemaak Kaaliumkarbonaat Pruunsütt, magnesiit, uraan, kuld, hõbe, marmor, mergel, pisut ka naftat ja maagaasi. Sain teada, et: Sain rohkem teada Hispaanias asuvatest linnadest ja maavaradest . Mind üllatas, et: Hispaanias on palju usundeid ja väga kaunis loodus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kategooria:Hispaania_m%C3%A4estikud https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/sp.html http://europa
) kääbuskask, punakurk- kaevandatakse roomikautod, ümbritsevatel pajupõõsas, kaur, maavarasid(nafta, traktorid. maismaa-aladel. metsatundrates: lemming, kivisüsi, Tasked masinad lisanduvad lumekakk vasemaak, apariit, vajutavad kidur mänd, forsforiit, kuld) tundrapinnasess tundrakask e jäljed. Nii hävib taimkate. 3.Parasvöötme Põhjapoolkeral
Paikneb valdavalt okasmetsavööndis, maa äärmine põhjaosa jääb tundravööndisse. 67% territooriumist jääb metsa alla. 30% territooriumist katab soo. MULLAD Valdavalt väheviljakad leet- ja soomuld. Viljakamad mullad asuvad Edela-Soomes. LOODUSVARAD Mets. Vesi – hüdroenergia tööstusele. Maavarad – mitte rikkalikult a) Rauamaak b) Vasemaak c) Nikkel d) Ehitusmaterjalid e) Turvas RAHVASTIK Keskmine tihedus 17 in/km2. Tihedaima asustusega on Uusimaa maakond (200in/km2). Hõredaim on Lapimaa (2 in/km2) Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome b) Rootsi Soome keel kuulub Uurali keelkonda, Soome-ugri keelerühma.
madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad. Loodusvarad Mets – 57% territooriumist metsa all. Vesi – hüdroenergia; vesi tööstusele. Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%. Riigikeeleks on rootsi keel, kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani keelrühma. Kuni II maailmasõjani oli Rootsi rahvusriik, 20. sajandi viimastel kümnenditel seoses väga
jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt
keemilise või biogeense tekkega settekivim. 9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne.
tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a. Tansaania kaart Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta. Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril. Arvestades riigi üldiselt majanduslikku arengutaset pole erilisi õhu saastumisega seotud probleeme. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele, sadamalinnadesse, sest
· Haruldased · W · Väärismetallid · Au · Ag · Legeeriv e. kaitsev · Sulam mitme metalli koostis · Pronks=tina+vask · Saamine · Raud · Magnetiit · Hall/roostekarva · Alumiinium · Boksiit · Settelise päritoluga · Vask · Vasemaak · Kullasarnased tähnid · Titaan · Valge tähniline · Elavhõbe 7 · Läikiv (raske) · Koks · Kerge · Kivisüsi · Poorne · Raua tootmisel · Kivisüsi · Must
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Birgit Kallas 50E Tallinn 2013 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika aja...
keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut. Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport. Mauritaania tugevad küljed: kaevandatakse rauamaaki, maailma suurim kipsivaru, vasemaak, kuid praegu kaevandatakse seda vähe, Aafrika maade parim merekalapüügimaa. Mauritaania nõrgad küljed: Võlahäda, ligi 2 mrd. $ suurune riigivõlg, mille põhjustas riigi frangitsoonist väljaastumine. Viljatu maa- 2/3 on kõrb. Väga kuum ja kuiv kliima. Linnaelanikke: 53% Keskmine eluiga: 55 aastat Imikute suremus: 183% Kirjaoskamatus: 62% Rass: Maurid moodustavad rahvastikust kolmandiku. Mustanahalise kogukonna moodustavad
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Tallinn 2008 Mari Sarv 2 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ra...
on need aga Hiina, Brasiilia, Austraalia ja Venemaa territooriumil. Präeguse maagi tarbimise juures jätkub avastatud varudest 130 aasatks. Seejuures pole maakera piirkond veel piisavalt veel läbi uuritud. Oletatakse, et teadaoleva 65mld tonni asemel võib rauamaaki olla hoopis sadu miljardeid tonne. 5.värvilise metalurgia geograafia vasemaaki on rikkalikult Tsiilis, USA-s ja Aafrika keskosas, kus valdavalt Sambia ja ka Kongo DV territooriumil on lai nn vasevööde. Vasemaak sisaldab tavaliselt vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. Vase rafineerimine aga nõuab palju elektrienergiat ning osa toorainest veetakse seetõttu Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse. Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu
Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal. Mineraal kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. (kivimitest koosneb näiteks: vahevöö ja maakoor). Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. (rauamaak, vasemaak jne). Tardkivim e. Magmakivim magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. Basalt peeneteraline kuni klaasjas tavaliselt musta värvi vulkaaniline kivim. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast. Levinuim kivi maakoore ülaosas.
paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram, püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku
üleskeerutamist. Ladustamine · Avatud ladu · Kinnine ladu · Silo/elevaator · Tiik Maagid · Olulisemat - Rauamaaki veeti 2007 a. 792 mln t · Eksport Austraalia (34%), Brasiilia (34%), India (12%) · Import Hiina (49%), Jaapan (18%), Lõuna-Korea (6%), EU15 (16%) · Maagid ja kontsentraadid on rasked lastid Rauamaak 0,67...0,29 m3/t Niklimaak 0,77...0,71 m3/t Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t Vasemaak 0,77...0,50 m3/t Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t Rauamaak Rauamaagi tekkimine Maagid · Maakide töötlemine palju tolmu · Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste kaupade töötlemisel kaetakse (teki)mehhanismid presendiga · Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades · Laeva laadimisel: Lasti jaotus ei tohiks oluliselt erineda tükklasti jaotusest
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
Ta tappis lapse ja mattis ta metsa. Oliine tuli Ingerit vaatama ja Inger rääkis talle, mis ta oma lapsega teinud oli. Nad läksid omavahel tülli. Peale Oliine lahkumist läks Inger oma lapse hauale. Inger pidi kohtusse minema. Ta tunnistas kõik üles ja pidi kaheksaks aastaks vanglasse minema. Ingeri vanglasoleku ajal tuli tallu abiliseks Oliine. Kinnituse sai ka maaost. Iisakule tuli külla Geissler. Ta avastas, et kivi, millega üks poegadest mänginud oli, oli vasemaak. Ta hellitas ka lootust, et kui varsti armu paluda, siis lastakse Inger vanglast varem välja. Inger sünnitas vanglas tütre. Iisaku juurde tulid mehed, kes rääkisid, et hakatakse ehitama telegraafiliini ja talust võiks saada keskus. Iisakule pakuti ka tööd liinide ülevaatajana, kuid ta lükkas selle pakkumise tagasi. Oliine ajas Iisaku segadusse, sest tema jutu järgi oli neil 16 kitse asemel 15 kitse. Kui Iisak seda oma poegade käest küsis tuli hoopis välja, et neil on 3
Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus. Sisemise kogutoodangu juurdekasv on olnud kiire, kuid ühe inimese kohta on see rahvaarvu suurenemise tõttu jäänud väikseks. Iseloomulik on majanduses riikliku sektori suur osatähtsus. Türgis on viimastel aastatel suurenenud erastamine. Türgi tööstustoodang: nafta, rauamaak, kromiit, ligniit,kivisüsi, vasemaak, malm,väetised, bensiin,elektrienergia, paber, puuvillane riie, villane riie, vaibad, sõiduautod ja veoautod.
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10%
Toote konvergents ehk tootes on mitu asja koos. Rohkem mõeldakse elektroonika jäätmete peale ja need viiakse taaskasutusse ja selle peale mõeldakse väga palju. Metallurgia Metallurgia tegeleb kivimitest metallide saamine, sulamite valmistamine. · maakaine, millest toodetakse metalli · maavaramaapõues leiduvad ained, mida inimene kasutab majanduslikus tegevuses, et kasu saada Maagd on: · rauamaak · punane rauamaak · boksiit/alumiinium · vasemaak · titaan · boksiid Metallide saamine: 1. Kaevandamine ja 2. Rikastamine (tõstetakse kasuliku aine kogust) 3. Sulatamine, sulatamisel kasutatakse koksi, eraldi on Al tootmine, mida toodetakse hüdrolüüsi teel, vajab palju vett ja elektrit ehk ei sulatata kivisöega 4. Töötlemine, näiteks traadi saamine, torude tõmbamine jne, valsitakse rulle, mille tulemusena saab toode kindla kuju, aga stantsimine tähendab välja löömist, sulamite
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...................... 3 Kosmeetika ajalugu........... 4 Kokkuvõte......................... 8 Kasutatud kirjandus........... 9 Sissejuhatus 2 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasema...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III Kristi Tulvik Cid III KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 Kosmeetika (kreeka keelest kaunistuskunst) ehk iluravi e.nahahoole, tähendab inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Eristatakse arstlikku 1 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III ja dekoratiivkosmeetikat. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga n...
........................... 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvarad: kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad. Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid. Tansaania kuulub maailma vaeseimate maade hulka. Ta on saanud Aafrika riikide seas kõige enam arenguabi. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada
Maavärin - kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend (grafiit, teemant, kvarts) Kivim - loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid) Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust (nt. rauamaak, vasemaak, boksiit) Tardkivim - magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim - setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist; laamad lahknevad, s.t liiguvad teineteisest eemale ja põrkuvad, s.t liiguvad teineteise poole (ookeaniline ja mandriline, mandriline ja ookeaniline ning
III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb ei võta oluliselt osa maailmamajanduses Aafrika = Mosambiik + Somaalia + Tsaad Afganistan + Jeemen 7. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg
võimalused ja ka töökohti peab olema. Suurimad linnad (elanike arv): Dar es Salaam..............1360000 Mwanza.......................223000 Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 6. Energiamajandus 6.1 Energiavarad Tansaanias leiduvad loodusvarasid on üsna palju. Need on kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kaardilt same näha nende asukohti. 6.2 Eksport, import Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut. Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on
(graniit, gabro) ja purskekivimiteks (basalt, obsidiaan, tuff) · settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades
VII Saagi saamiseks oli aasta soodne. Inger vihkas nüüd laplasi. Ka tema ema oli raseduse ajal jänest näinud. Inger tunnistas kohtus kõik üles ning sai tänu sellele leebema karistuse. Ta pidi 8-ks aastaks vangi minema. Maaostmine sai lõpuks kinnituse. Iisak pidi hakkamaaastas maksma 10 taalrit kümne aasta jooksul. Oliine tuli Ingeri asemele tallu abiliseks. VIII Geissler tuli külla ja küsis kive näha, millega üks Iisaku poegadest kunagi oli mänginud. Tuli välja, et see oli vasemaak. Geissler arvas, et kui mõne aja pärast armu paluda, siis lastakse Inger kiiremini vanglast välja. Inger viidi vanglasse rasedana ning talle oli nüüd sündinud terve tütar. Oliine kostitas pidevalt laplasi. Iisakule oli see vastumeelne, kuid ta ei võtnud selle muutmiseks midagi ette. Üldse üritas ta olla väga leplik ja heatahtlik. IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini
VII Saagi saamiseks oli aasta soodne. Inger vihkas nüüd laplasi. Ka tema ema oli raseduse ajal jänest näinud. Inger tunnistas kohtus kõik üles ning sai tänu sellele leebema karistuse. Ta pidi 8-ks aastaks vangi minema. Maaostmine sai lõpuks kinnituse. Iisak pidi hakkamaaastas maksma 10 taalrit kümne aasta jooksul. Oliine tuli Ingeri asemele tallu abiliseks. VIII Geissler tuli külla ja küsis kive näha, millega üks Iisaku poegadest kunagi oli mänginud. Tuli välja, et see oli vasemaak. Geissler arvas, et kui mõne aja pärast armu paluda, siis lastakse Inger kiiremini vanglast välja. Inger viidi vanglasse rasedana ning talle oli nüüd sündinud terve tütar. Oliine kostitas pidevalt laplasi. Iisakule oli see vastumeelne, kuid ta ei võtnud selle muutmiseks midagi ette. Üldse üritas ta olla väga leplik ja heatahtlik. IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini
Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude tähtsus? Sageli riikliku tähtsusega valdkond. Edukus võimaldab teiste valdkondade kulusid kokku hoida. Kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist mõjutab: kõrgkoolide lähedus hea transpordigeograafiline asend rahulik töökeskkond eraldi puhkamisvõimalused 3. METALLURGIA Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak, vasemaak Maagirikastamine maagist aheraine eemaldamine Mustmetallurgia Värviline metallurgia rauamaak Cu, Sn, Al, Au, Ag... mangaanimaak koksisüsi 3.1. METALLURGIA ETAPID I Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub tooraine piirkonnas II Toormetalli sulatamine odava hüdroenergiaga piirkonnas III Metallisulamite tootmine tarbija lähedal
Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08
troopilises Aafrikas. Püloon (lk 332) VanaEgiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost. Malahhiit (lk 352) vasemaagina tarvitatav roheline mineral, poolvääriskivi. See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud. Saakal (lk 349) - EdelaAasias, PõhjaAafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja. Kümnes raamat Horemheb oli Kusimaalt tagasi jõudnud. Sinuhe läks tema juurde ning sai teada, et vaarao oli Horemhebi asemel pisikese priske poisi pealikuks teinud
Kaubandus tähtis peamiselt kahes: 1. näitab uusi sotsiaalseid arenguid; 2. on üheks faktoriks tsivilisatsioonide tekkes. Eelajalooline kaubandus oli kompleksne ettevõtmine. Arvatakse, et kaubandus arenes samal ajal, kui sotsiaalpoliitiline organisatsioon muutus komplekssemaks. Kaubandus kui omaette institutsioon sai ilmselt alguse siis, kui inimesed hakkasid oma prestiizi ja kasu huvides tahtma endale asju, mida kohapeal ei olnud. Varane kaubandus põhines spetsiaalsete tarbeainete (nt vasemaak, sool) hankimises. Kaubandust enne turgude väljakujunemist ei saa pidada ei tsivilisatsiooni põhjustajaks. Kaubitsemise põhjused erinevad, kaubateede haldamine oli kompleksne ning lõputu töö. Ükski kaubanduse aspektidest ei ole piisav põhjus ulatuslikeks kultuurilisteks muutusteks pole piisavalt alust pidada kaubandust tsivilisatsioonide tekke põhjuseks. Kaugkaubandus oli hästi kohandatud nõudmistele ning kättesaadavatele kaupadele;
keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud, rohkem kasutatakse naftat.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
