Lugesin kord ühest raamatust, et ajalehti saab isegi kasukana kasutada. Paned ajalehti jope alla ja sul on soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis. Ohtlikud jäätmed, nagu patareid ja autoakud, aga minu teada ka näiteks vanad eterniitplaadid, tuleb koguda vastavatesse kohtadesse
maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks ebaloomulik olukord, kus saakloomad ei suuda eest ära joosta (sellist olukorda looduses ei juhtu ja seetõttu pole rebane kohastunud vastavalt käituma). Rebase uru võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: talvel võib olla uru ees mulla ja pesamaterjali hunnikud, sest talviti ta puhastab oma pesa, millel on ka kindlasti rebase lõhn e. uriinihais. Samuti võib olla uru ümbruses ka toidu jäänuseid (linnutiibasi, jänesekaibi, murtud hiiri ja ka mutte). Kui urus on pojad siis tuleb urust roiskuva liha lõhna ja kindlasti on ka porikärbseid. 2 Rebase eluviis Rebane on öö ja hämariku loom, kuid häirimise puudumisel rohkem päevase eluviisiga. Kodupiirkond võib rebasel olla kuni 600ha
Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte tervikud. Iga tervik on jällegi millegi suurema osa. Kui hoolon ehk holarhia aste hakkab oma positsiooni kuritarvitama, soovides olla vaid tervik, mitte tervik-osa, tekib patoloogia ehk kõrvalekalle, mida meil on kohustus rünnata ja hävitada. Üks hetk hakkas Wilber kõiki hooloneid kaardistama, üritades leida, mis on neis sarnast. Ta kõrvutas ja võrdles neid erinevate juba olemasolevate süsteemidega. Algselt oli tal oletus, et kõik
70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all · mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu · mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud · mutid on väga agressiivsed ja liigikaaslaste suhtes vaenulikud loomad · muti eluiga võib küündida kuni 7 aastani Mutimulla hunnikud iga aedniku hirm! · Tõhusaim relv mutisõjas on tõenäoliselt labidas. Tuleb varahommikul enne päikesetõusu värske mullahunniku juures passida ning kui muld liikuma hakkab, siis see hargiga üles paisata ja mutile labidaga pähe lajatada. Selline meetod on küll tulemuslik, kuid samas üsna palju aega nõudev ja tülikas. · Üha enam võidab populaarsust aianduskauplustes müügil olev vibratsiooniseadeldis mutipeletaja
ametinimetust (kindel olev NS vastab lapse kisa => lapsekisa mõte väljendub) küsimusele kelle? mille? osakonna juhataja => osakonnajuhataja täiend laiendab kogu täiend laiendab täiendit tähtsa linna elanikud => tähtsad järgnevat ühendit linnaelanikud meie kooli õpetajad => meie märjad turbahunnikud märja turba hunnikud kooliõpetajad küpse vilja pead => küpsed viljapead tubli koori juhid => tublid koorijuhid mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri
väidetavalt hõljus alaliselt laagri kohal, ja nendel pole näha ka tõendeid "lahtistest aukudest maas", milles laipu väidetavalt oleks põletatud. Aga palju nähtud vabastatud saksa laargite fotod ja filmidklipid, millel näidatakse nälginud laipu hunnikute viisi? Kas need fotod on võltsitud? Fotosid on võimalik võltsida, kuid palju lihtsam on lisada foto juurde eksitav tekst või filmi katkendile eksitav kommentaar. Nälgitud surnukehade hunnikud ei tähenda seda, et inimesed tapeti gaasiga või et nad näljutati surnuks tahtlikult. Tegelikult olid need vohavate epideemiate ohvrid või sõja lõpus valitsenud toiduainepuuduse tekitanud traagiliste näljasurmade ohvrid. Kuidas on holokausti-legendist kasu juutidele tänapäeval? Ta aitab kaitsta juute kui inimrühma kriitika eest. Mis kasu sellest oli kommunistidel? Ta juhtis tähelepanu kõrvale Nõukogude Liidu sõjaõhutamisest ja
välimusest, käitumisest. Talveunest, kes seda magavad ja milleks see vajalik on. Käiku rajava muti laul Krihva-krohva, nihvel-nühvel, minu käpp on justkui kühvel. Teen aga, teen aga mullatööd, mul pole päeva, mul pole ööd. Pole päevadel mul nime, sest et kogu aeg on pime. Ei ma tahagi, et päike valgustada saaks mu käike, sest et üleliia hele on ta muti silmadele. Krihva-krohva, nihvel-nühvel mulda üles paiskab kühvel – kaevur mullast sunnitud tegema on hunnikud, et saaks käike kenamaid, musti musti tänavaid. Käik on muti jahimaa, vihmauss ta jahisaak. Krihva-krohva, nihvel-nühvel – vihmauss on muti trühvel. Allikas : Helvi Jürisson „Loomalaulud“ Valiku põhjendus: Õpetlik, kerge ja lihtsasti arusaadav Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida muttidest ning nende elust.Kus nad elavad ning miks nad valgust ei vaja ja millest toituvad. Kuidas mutid ilma valguseta näevad ning millised kohastumused on neil eluks maa-all. Aja lehed
vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja: (märja turba hunnikud, märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud). KAASSÕNAD KOKKU LAHKU Lahutamatud tervikud: aegamööda, mööda teed, teed mööda, ümber maja, pealekauba, tagaselja, otsakorral, vastu seina, jõe ääres, pea kohal, peale ümberringi, altkulmu. selle, õhtu poole, maad ligi.
siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused. Avamaal, kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast. Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud. Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake. Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa-aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas. Pesa on kaetud tavaliselt puulehtede, rohu, pehmete juurte vms. ja on kaevatud looma poolt tavaliselt umbes 30-60 cm sügavusest kuni isegi vahel 1,5-2 m. sügaviseni
Elevantide kaitse : India elevandid on ohustatud , kuna ta on inimesele territoriaalne konkurent . Sama probleem on tekkimas ka Aafrika elevandiga . Peamine kahju neile on küttimine . Elevandi võhad on põhiline elevandiluu tooraine , mida müüakse maha väga kalli hinna eest . Elevantide tiinud kestab umbes 22 kuud , siis on populatsioonide taastumine väga aeglane . 1989 aastal , kui valitsus heakskiidul põletati tohutud elevandivõhkade hunnikud , saatis Keenia riik sellega maailmale selge sõnumi , et selles riigis elevandiluuga kaubitsemist enam ei lubata . 1990 aastal keelati rahvusvaheline elevandiluukaubandus , kuid nõudlus selle järele püsib endiselt . Hoolimata salaküttimisega seotud probleemidest jätkus 1997 aastal kolmes Aafrika riigis elevandiluu kontrollitud müük , milles osa kasumist kulutatakse kaitsetegevusele . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandiluust tehti ja isegi veel tehakse ,
,, Alumise korruse" loomad käivad maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite, vetikaid ja ainurakseid. Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi taguotsast välja. Kõdukihis liikuvatel ussidel pudeneb see lihtsalt siia- sinna;sügavamal elavad loomad tihendavad rooja ja lima seguga oma urgude seinu ning ülejäägi suruvad uruavast maapinnale. Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne grammi raskused. Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva ning saviga. Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured. Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama
Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest: Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk - Järgneva nimis-ga liitub ketgemini kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimis. omaette
erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku looduse ilu, isa saapad, naabri auto, kauba headus, õpiku autor, rahva heaolu Sõltuvalt täiendi kuuluvusest · Täiend laiendab täiendit märja turba hunnikud, küpse vilja pead, tubli koori juhid · Täiend laiendab kogu jrg ühendit märjad turbahunnikud, küpsed viljapead, tublid koorijuhid Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused,
omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku.
suuri auke või käike, mis viivad sügavale pesa sisemusse. See on enamasti rähnide töö. Päris maatasa lõhutud sipelgapesa, tagurpidi pööratud kännud ja kivid viitavad aga mesikäpale. Ka rebased otsivad sipelgapesadest vastseid ent nemad ei lõhu tervet pesa. Sõnnikuhunnikute kuivanud pind on enamasti täis eri suurusega auke, millest väiksemad on putukate vastsete tehtud ja suuremad lindude nokajäljed. Ka mäger otsib sõnnikust vastseid ja sitikaid ent tema keerab hunnikud esikäppadega ümber või lõhub need väikesteks tükkideks. Loomade väljaheited on olulised märgid, mida võib kohata kõikjal looduses. Ehkki väljaheiteid just väga uurida ei soovita, leidub seal palju informatsiooni paljude loomade toidu ja tegevuse kohta, kuna need sisaldavad karvu, luid, sulgi, putukate kitiinkestade tükke, taimeosi, seedetraktist pärinevaid jäänuseid, nagu soolestiku rakke, surnud ja elusaid baktereid ning sapi värvainet
Kamber peksti puruks, samuti terraarium, konnad ja kõik muu ruumis. Mõne aja pärast oli terve instituut leekides. 12. peatükk Jäine deus ex machina (ladina k. "jumal masinast") Ööl vastu 20. augustit 1928. aastal läks äkki nii külmaks, et keegi polnud midagi sellist mäletanud. Temp. oli max -18 kraadi. See aga oligi asi mis päästis linna hukatusest. Ükski pudulojus ei pidanud sellisele pakasele vastu, samuti hävisid kõik kirjuvärvilised munad. Alles jäid ainult suured hunnikud laipu, mis loomulikult levitasid haigusi, epideemijaid ja kohutavat haisu. 1928. aasta kevadeni võideldi nendega ning koristati maad. Pärast seda säras Moskva taas tuledes. Veel kaua räägiti imekiirest ja 28. aasta katastroofist, kuid varsti vajus see unustusse. Rajati vana instituudi ülemisele korusele zoloogiapalee, mida juhtis Ivanov, kes püüdis ka kiirt uuesti üles leida, kuid see ei õnnestunud tal. Kõik kambrid oli hävinenud. Iseenesest
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja kangelane Odysseus teadis nõid Kirke jutu järgi, et tema laev pidi mööduma hurmavate lauljate sireenide saarest, mille kaldal vedelesid terved hunnikud koltunud luid jäänused neist, kes olid ahvatlejaid kuulama jäänud. Odysseus rääkis oma meestele sireenidest ja õpetas, et ainuke võimalus hukutajatest mööduda ja ellu jääda, oli kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga otsustas sireene kuulata ning käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aer...
hurmavad uimasse kõik, kes nendele on ligi sattund. Ka kes teadmatult juhtub ehk kuulama hääli neid kauneid, ei tule iialgi see kodukoldele taas; tema vastu iial ei hõisates jookse ta lapsed, ka ei abikaasa, sest teda võrgutand on oma kaikuval häälel sireenid. Haljal aasal nad istuvad. Kuid neil ümber on suured hunnikud koltunud luid ning korjuseid kortsunud-nahkseid. Ruttu siis möödu sa neist! Sule enne jo kaaslaste kõrvad täis vaha pehmet sa ning meest lõhnavat, et seda laulu keegi neist kuulda ei võiks. Ise ainult kuula, kui soovid! Kuid juba enne las sõbrad sul köidavad käed-jalad kinni Nii seal nautida võid sulahäälset sireenide laulu.
Tugevasti mõjutab rohukamarat roojahunnikud, nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda, asemele kasvavad väljaheites olnud umbrohud. 15-20% karjamaad võib jääda rooja alla. Vaja laiali ajada, karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega. Ei vigasta rohukamarat. Eriti oluline valge risiku puhul. Mutid kahjulikud, maa muutub mätlikuks hunnikute tõttu , see takistab tehnikaga töötamist. Aitab äestamine, st mitmekülgne tähendus, mutimulla hunnikud aetakse lajali, ja eemaldadakse kulu, veab rammu laiali: Karjamaa rullimine- pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, külmakergitused ja vajalik rullimine, vajutab üleskerkinud taimed mulda tagasi. Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
on osaliselt inimesed mumifitseerunud. Dateering sellisele matmisvormile on 13701345 eKr. Tuntud pronksiaegne matmispaik on Kiviki kivikalme Rootsis. 75 m läbimõõduga kalmes oli kesksel kohal suur kivikirst, mille kivid olid kaunistatud. Kujutatud oli neil mitmesuguseid tseremooniad. Analoogilisi kujutisi on küll olnud mujalgi, ent siiski üsna harva. Omalaadseks muististeliigiks oli nooremal pronksiajal ja rauaaja alguses põlenud kivide hunnikud. Neid on seotud teiste muististega, st kalmete ja asulakohtadega, kuid mingit otsest seost pole olnud võimalik kindlaks teha. Pronksiajast on Skandinaavias teada ka kaljumaalinguid. Need jagatakse kahte rühma: 1) püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised põhjas; 2) maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Jagunevad veel omakorda leiukohtade järgi alarühmadeks. Alguse said need juba neoliitikumi lõpus. Neid esineb nii
Miks? 2.5. Varia · Kuidas kasutada käekella ilmakaarte määramiseks? · Pärast Päikese loojumist peaks kohe minema pimedaks, sest valgus levib sirgjooneliselt. Aga ei lähe. Miks? · Miks taimed on peamiselt rohelised? Vihje: päikesevalguses on kõige rohkem rohelist valgust; taimed ei suuda kogu neile langevat valgust kasutada fotosünteesiks. · Miks lehed sügisel kollaseks ja punaseks lähevad? · Kuidas tekivad mutimulla hunnikud? · Miks kassi silmad autotuledes hiilgavad? · Kus paiknevad taimtoiduliste ja lihasööjate loomade silmad? Miks? 8 · Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi? Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3
Põletusmatustega urnid. Ka põletusmatus, kus luud pandi lihtsalt lohku. V vähe on teada kohti, kus surnuid põletati, ilmselt väljaspool kalme ala. Laevkalmed. Taanis tammekirsthauad: maeti laipu, kirstud sulgusid hermeetiliselt säilinud rõivaid, juukseid, inimnahka. Kiviki kalme Skånes Rootsis. Kuhjatise läbimõõt 75 m. Selles suur kivikirst, mille kivid kaunistatud. Neil kujutatud mitmesuguseid tseremooniaid. Põlenud kivide hunnikud Rootsis. Skandinaavia kaljukunst: püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised (peamiselt põhjas); maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Nii püstjatel kui horisontaalsetel pindadel. Mitmed motiivid: laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad. Päikesekultus, viljakuskultus, mütoloogilised jutustused. 39 Ühiskond ja majandus Kaubanduse elavnemine
tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja). Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad küpse vilja pead küpsed viljapead tubli koori juhid tublid koorijuhid 27 Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku:
Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest
Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Teine stseen põhjakäinud alkohoolik, arst keelab joomise, ütleb, et kange alkohol tapaks ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
