Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks arheoloogia ajalukku kui: a
hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed jt muistised, elatusalad Algselt oli pronks importkaup, väga kallis ja staatusesümbol. Hiljem neid hakati ka kohapeal valama. Algas kindlustatud asulate rajamine, mitukümmend inimest ühes asulas Kivikirstkalmed – kividest laotud kirst, mida ümbritseb kiviring, Tarandkalmed – ristkülikukujulised kivimüürid, mille vahele asetati surnud. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele (põhiliselt alepõllundus). Tegeleti ka karjakasvatusega. 4
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed
Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt: · Kuiv ja kuum kliima aitab laipa säilitada. Vedelikud auravad välja ja mädanemist põhjustav bakter ei ela.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku
kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla.Asva kultuur:saaremaal,kindlustatud asula,looduslikult kaiststud paigas,püsivalt elati,suitsutoad.Kivikirstkalmed: noorem pronksiaeg,laiba matus maa peal, kivist kirst, kuhjati lahtisi kive.Tarandkalmed:varane rauaaeg,surnud asetati tarandi müüride vahele,maapeal
Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid)
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijat...
(11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridadest või müüridest,mis piirasid 4nurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega
Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta."Kadunud aegade aarded" on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie kui külastajad,vaatlejad
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi
Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3.Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4.Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5.Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
.vallalised tüübid). Tsunft käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus. Skraa tsunfti põhikiri. Hansa Liit Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu. Madalmaade, Põhja-Saksa ja Liivimaa kaupmeesteühendus (Põhja- ja Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel. Kunda kultuur levninud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Muistised, mis peegeldavad elustiili jnejne, on kultuuri all vms.Kammkeraamika. Kammkeraamika Vooliti välja mingi kauss vms ja sis tehti kammi meenutava hambulise templiga täkked peale. Tsuudid nii nimetati eestlasi Vene kroonikates. See oli 9.saj. Adramaa maa, mida jõuti üles künda aind 1e adraga. Tavaliselt oli 1 adramaa talunikel. Vahenduskaubandus osteti kaupa teistele edasi müümiseks/vahetamiseks. Ntks Lääne- Eur. > vein, maitseained,ehted, riided > Venemaa.
inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on sirgunud palju mailmakuulsaid kirjanikke, sportlasi, lauljaid ning muude ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab kriitilistel hetkedel kokku ning loodab üksteise peale. Paljud kahjulikud tegurid on Eesti ilu muutnud, kuid me püsime värske ning kindlameelsena iga takistuse vastu. Kuid ükski riik pole täiuslik ning Eesti pole sellele kahjuks lähedalgi. Elu pole siin just eriti kiita. Hinnad kauplustes tõusevad, kuid rahvas ei suuda nendega sammu pidada. Paljud mehed lähevad Soome parema palga järele. Kuid kas see pole veidi imelik
2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi.
Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Asulakohad Asulad rajati veekogude lähedusse Seal oli soodne kalastada, küttide veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikleimsvõimalusi
ajaloos toimunud sündmustest / nähtustest ning mille põhjal on võimalik uurida inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest
käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud. Neid tehakse alles siis kui sobiv trassi asukoht on välja valitud. Trassi mõjualaks peetakse ainult trassikoridori, ei arvestata, et see mõjutab keskkonda palju laiemalt. Kuna rahvast kaasatakse projekti minimaalselt jääb suur osa informatsioonist saamata. Paljud muistised ja ka liikide elupaigad, mis ametlikult kusagil kirjas pole, on teada ainult külaelanikele, aga kui nende käest arvamust ei küsita võivad need hävida. Hiljaaegu oli aktuaalseks teemaks trassi läbimine Nabala-Tuhala kaitseala. Rahandusministeerium oli selle plaani poolt, kuna see oleks odavam kui rajada trass kusagilt mujalt. Nabala-Tuhala kaitseala on erinevate liikide poolest üsnagi rikas. Nii trassi ehitamine kui ka trass ise mõjutaks tugevalt keskkonda
eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed. Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate austamisega. Oma raua tootmine. Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak
materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine
Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad:elanikud rajasid asulad veekogude lähedale, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja loomi. Jõedjärved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad
See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta sjakigul eestlaste vastu said russid la. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti himud, kuid nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid Tartu ning tungisid sdides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte htegi. Arheoloogiline kultuur - helaadsed muistised, mis peegeldavad omaegsete elanike tegevusalasi ja eluviisi sarnasust. Avaasula - mittekindlustatud asula. Lohukivad - suuremad kivad, millele on sisse pressitud lohud ( pikust lk 19 ) Kesa - kahevljassteemi "puhkav" pool. Ruunikivad - Rootsis pstitatud Eestimaal thtsamate langenud viikingite mlestuseks.
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr
Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut laadi muistised. Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru, Narva-Joaoru, Ridala. Need asulad olid rjaatud looduslikult hästikaitstud kohta, olid piiratud paekivist müüriga või puidust taraga. Tarast seespool asusid palkehitised, kindlustatud asulat on kasutatud pidevaks elamiseks. Asulast leitud leidude põhjal järeldus pronksiajal muutus
rauaaeg), keskmisest rauaajast ja nooremast rauaajast (viikingi ja hilisrauaaeg). (500. a eKr 1200 pKr) Pronksiaeg- ajaloo periood kiviaja ja rauaaja vahel, mis koosneb vanemast ja nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr 500 a eKr): Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561) Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks. Venekirves- muinasaegne tööriist, mis meenutab kujult venet, on hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves. Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein.
Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees
hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3
Oluliseks oli muistse rauasulatamise uurimine. Samuti savinõude valmistamise tehnika tundmaõppimine .Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.) Arheoloogia allikad : · Kinnismuistised ( suuremad asulad , matmispaigad) · Irdmuistised ( üksikese, mis on juhuslikult kaotatud ja hiljem üles kaevatud/leitud) Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed
Kunda kultuur (Pulli, Kunda Lammasmäe) Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika = vene kirveste kultuur Pronksiaeg Asva kultuur · Kindlustatud asulad · Kivikirstkalmed (laevkalmed) · Väikeselohulised kulusekivid · Karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg · Rauast esemed · Tarandkalmed · U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Muistis arheoloogiline leid muinasajast Küsimused 1. Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad, ehted 2. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3. Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4. Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5. Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg?
Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad. 5.. Selgita mõisted: aletamine Algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. arheoloogia ehk muinasteadus.Ajaloo teaduseharu, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna minevikku. adramaa Maamõõduühik muinasaja lõpul nimetatakse adarmaaks, sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegelduvad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues
Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad. 5.. Selgita mõisted: aletamine Algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. arheoloogia ehk muinasteadus.Ajaloo teaduseharu, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna minevikku. adramaa Maamõõduühik muinasaja lõpul nimetatakse adarmaaks, sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegelduvad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues
Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika kultuur(4000-3000 ekr) Nöörkeraamika kultuur(u 3000). 5. Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Et tagada omale elatis ja et toitu jätkuks ning liiga kiirelt otsa ei saaks. 6
majapidamisjäänustest, söest, tuhast ja sisaldab erinevaid esemeid. Kultuurkihi paksus sõltub inimtegevusest. Tartu linnuse kohal on kultuurkihi paksus osaliselt 4m sügavusel, kuid mõnes kohas Euroopas ulatub see isegi 30m sügavusele (selle tõttu, et seal ehitati majasid toorsavist, mille eluaeg pole eriti suur). Tartu linna päris suur kultuurkiht on tulenenud sellest, et Tartu on mitmetes sõdades praktiliselt hävinud. a. Elupaigaga seotud muistised(tänapäeva peopaiku vaadates võib tunduda, et kultuurkiht tekib ühe ööga). a.i. Asulapaigas a.ii. Linnused (kindlustatud asulad)omavad enda ümber valle. a.iii. Linnad a.iv. Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad (järvesaarel asuv) jne. b. Matusepaigad ehk kalmed b.i. Maahaud maa sisse on maetud b.ii
3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks. Maaviljelus-karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P hja-Tartumaal,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal
Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni
näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud 4 õietolmudiagrammid andsid oluliselt uut informatsiooni asustuse kujunemise, viljelusmajanduse arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised. Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste konkreetsete arvutuste põhjal õnnestus välja selgitada, et pronksi- ja vanema rauaaja kivikalmetesse matnud kollektiivid ei olnud suuremad tavalisest tuumikperest, et isegi nendest peredest ei maetud alguses kõiki liikmeid kivikalmetesse ja et suur osa peredest ei ehitanud ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate alguses
neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ära) KIVIAJAST LÄHEMALT Arheoloogiline Peamised elatusalad Asulate paiknemine,Matused kultuur, dateering. küla/talu Mesoliitikum u.9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn
keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused: Arheoloogia Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid. Nende esemete järgi on võimalik määrata aega, mil neid kasutati ja nende
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Uuritakse õhust, kui maapinnal pole võimalik teatud märke jälgida (nt erinev taimestik). Aeroarheoloogia tekkis 19. saj lõpus, uuriti õhupallilt. Eksperimentaalarheoloogia. On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta. Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad.
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed
Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale, teises osas tutvustatakse maiadega seonduvaid vaatamisväärsusi. Referaat on kokku pandud raamatutest ja internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse- eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. (Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele
1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokku sai omakorda ajendiks antiikkunsti käsitleva kirjanduse tekkele. Inglise arheoloogid James Stuart ja Nicolas Revett kasutasid reisikirjelduse vormi ("Ateena muistised", 1762), sakslase Johann Winckelmanni teoreetilisem käsitlus avas lähtekohad Kreeka ja Rooma kunsti mõistmisele ("Antiikkunsti ajalugu", 1764), Samuti pidid mingil moel lahenema ühiskonnaelus tekkinud vastuolud. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik
u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit.
annaabi.ee 
