Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks
Selleks ajaks oli koer kodustatud loom. Matmiskommeteks oli hauapanustega laibamatus. Neoliitikum Kammkeraamika kultuuri ajal oli väike rahva arvu kasv, arvatakse, et sisse rännanute hulgas oli Soome-Ugrilasi. Moodustati külakogukondasid. Inimesed elatusid jahist(põdrad, koprad, metssead, hülged jt), kalapüügist(haug, ahvenas, latikas jt) ning tegelesid korilusega. Lisaks alustati viljakasvatusega ja tegeleti keraamikaga. Matmispaigad asusid eluasemete juures või sees. Surnud sängitati kägarasendis, ripatsitega kaunistatud rõivastes. Lisaks pandi hauapanuseid. Venekirveste kultuuri ajal toimus rahva pikk kasv. Arvatakse, et sisserändajateks olid Indo- eurooplased. Kogukondade asemel elasid inimesed üksikperedena. Tegeleti viljakasvatusega(oder, nisu, kaer) ning ka karjakasvatusega. Lisaks tegeleti käsitööga ja nöörkeraamikaga. Hakati meisterdama venekirveid ehk paadikujulisi kirveid. Matmispaigad
Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal.
veidi haiglasena Ehnaton Nofretete Nofretete oli Ehnatoni naine Meritatoni ema Pilt Nofretetest Meritaton Ehnatoni ja Nofretete tütar Kõrgesti sündinud egiptlasel pidi olema erilise kujuga kolju Meritatoni pea Tutanhamon Ta oli Ehnatoni järeltulia Ta viis jälle pelinna Teebasse tagasi mistõttu Ahet Atoni hüljati Tutanhamon Ehnatoni aegsete valitsejate matmispaigad Tutanahamon maeti tavapäraselt kuningate orgu Ehnaton aga niiluse idakaldale Ahet Atoni templisse AITÄH KUULAMAST!
- Vanim asula Pulli, jrgneb Kunda Lammasmgi. Kultuuri leviala Luna-Soomest kuni Luna-Leeduni. Elati veekogude lhedal ning triistad enamjaolt kivist. Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6
Lorell Holst 10B Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops Suurim kivist ehitis 10 sajandini, suurim inimese poolt loodud. Algul 146,6 m , hiljem 7,85 m madalam Pindala 5,4 ha 6,57 miljonit tonni Inimjõu abil, kangid, härjad 20 aastat 3 etappi, igas etapis kamber Esimene kamber lõpetamata Teine kuninganna oma Kolmas kuninga omasarkofaag(kivikirst) Palju erinevaid keeruliste käikudega koridore Temp 30 kraadi
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma...
Megaliitilised ehitised suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal. Stonehenge'i kivid on ringikujuliselt paigutatud(kromlehh). Arvatakse, et see on vaid usuline ehitis, samas võib olla ka päikesesüsteemiga seotud. See on u. 4000 a vana. Menhirnid püstised kivimürakad, keldi keeles: pikk kivi. Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter. Dolmen keldi keeles: kivilaud. Teatakse, et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Need on suurtest kiviplaatidest kambrid, mida katab rõhtne kiviplaat. Neid on palju Põhja-Aafrikas ja Aasias. Kromlehh- koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir.
· Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel, 7 saj. eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani
mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa. Moai'd on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa'd tardunud vulkaanilisest tuhast tahutud inimkujud, mis vaatavad paari kuni paarikümne meetri kõrguselt merele. Saare külastajatele on Rano raraku mäe jalamil avatud omamoodi moai'de vabrik ehk siis mäe see külg, kus kujusid ilmselt valmistati ning hiljem mööda saart laiali viidi. Kujud püstitati tõenäoliselt esivanemate auks ning paljude all on matmispaigad. Nüüdseks on Lihavõttesaare kujud sattunud ohtu. Oht ei tulene millestki muust kui ilmastikust ja saastatusest, mis tufist hiiglasi pidevalt ründavad. 1992. aastal hakkasid arheoloogid paari tükkideks pudenenud skulptuuri taastama. Nüüd on need kokku kleebitud ja kileümbrise alla kuivama pandud. Kuid olemasolevad meetodid ei suuda kõiki kujusid päästa. Saare 887 moai seast tuleb paratamatult valida mõned, mida kaitsta.
“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati „Maahingamispäevaks“, kus inimesed laulisd meeletult palju. Rannikualadel tegeleti kalandusega ja kuiv havi oli rituaalne toit, mis on väga maitsev. Olid tekkinud ka Iisaku- Kuremäe põliskülad ja eripaikades olid kääpad ehk matmispaigad. Mall rääkis ka eestlastest ja vadjalastest, kelle vahel on väga tugev side. Ta mainis ka seda, et vadjalase tunneb ära selle järgi, et tal on põsenukid kõrgemal. On tehtud uuring, et aastast aastasse on jäänud vadjalasi aina vähemaks ning arvatavasti praegu ei eksisteeri neid enam üldse, kui siis mõni üksik. Kui Mall oli oma ettekandega lõpetanud tuli Dmitri Kulakov oma ettekandega „Poluvernikud“. Mees oli ise vene aktsendiga, aga kõneles väga arusaadavalt eesti keelt. Ta
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käi...
hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest
............................................ ................................... . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Vastus: Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali kasutati, uued elemendid arhitektuuris,
Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Väge leidus nii inimestes, elusolendites, teatud piirkondades ja objektides kui ka näiteks taevas. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, nimes, süljes ja küüntes. Eriti
*Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks
Viimaseks tunnusjooneks on see, et kuna inimesed olid suutnud ennast toiduga piisavalt kindlustada, siis olid ühtlasi loodud eeldused vaimseteks tegevusteks. Algselt olid põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad varanduslikult ja ühiskondlikult võrdsed, kuid aja jooksul arenesid välja kihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks. Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel selles, et sellisest kihistunud ühiskonnast kujunes välja riik.
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr
ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart. Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest. Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel. Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad, kuid surnud on maetud maasse süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu. Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse totemism.
Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvu...
· enamus maalidest leitud Pompejist · täiesti looduslähedane laad · maaliti suurepäraselt keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone · suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati
kivilihvimikunst, glasuuritud ja lakitud keraamika, ketsua keel (runa simi), rangelt tsentraliseeritud totalitaarne riik Miks kadusid?: Hispaania vallutus (1531), F.Pizarro Usund:taevajumal on maailma loonud, preestrite osa tagasihoidlik, ohverdati harva Inkade eelsed tsivilisatsioonid: CHAVIN: o 1800-400 eKr o drenaaazisüst, terrassid, kivipüramiid-tempel, kuldehted, olmeekide kaasaegne, Andide emakultuur PARACAS: o 1300 eKr- 150 pKr o sajad maa-alused matmispaigad, kõrgelt arenenud kirurgia, sots. kihistus NAZCA: o Peruu rannikuorgudes o 300 eKr kuni 600 pKr o metalli- ja tekstiilitöö poolest tuntud TIAHUANACO: o õitseaeg I AT teisel poolel o võimsa tseremooniakeskusega tugev riik HUARI: o hästiorganiseeritud o arenenud niisutussüst, omapärane arhitektuuristiil, o eripärane kunstistiil-teemaks tiivuline inglifiguur CHANCAY: o 900-1476
kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad. Ilmselt Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnutejäänused. Osa surnuid oli maetud veel maahaudadesse, mida tunnistavad mõne hilisema kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme.
teemadel: nälg, korralagedus, kuningatele vastuhakk jne. Peetakse novellivormi leiutajateks, kuulsaim ,,Sinuhe jutustus": kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit
Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast,...
väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest
kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest.Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad Egiptuse ülikute hauaehitised olid piklikud längusküljelised kasti taolised mastabad, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga.Mastaba ühes küljes oli petikuksega(valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid.Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber
paiku, mis annavad aimu linna kunagise asustuse kohta. Stockmanni alalt on leitud Tallinna püssirohuveski ning Sauna tänava piirkonnast leiti terve 13. sajandi elamukvartal, kust tulid välja äärmiselt hästi säilinud ehitised. Leid oli arheoloogidele paras üllatus. Nüüdseks on Vabaduse väljaku kaevamistel leitud üles kunagise Harju värava eesvärava torni varemed ning Kaarli kiriku külje alt on välja tulnud kunagised matmispaigad, mida veel uuritakse. Artikkel oli väga põnev sest puudutab mu enda kodulinna ja arheoloogide töö on üleüldiselt väga põnev. Kuigi antud artiklis rääkinud arheoloogiga ma päris ühel nõul ei ole. Minu arvates on usutavam teooria siiski see, et Tallinn oli suur kaubandus- ja sadamalinn. Tartu Kutseharidus Keskus
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
Euroopast otse või Baltimaade kaudu ka Eestisse. Uus esialgu selgelt omapärane kultuurinähtus sulandus aegamisi kammkeraamika kultuuriga. See võttis aga sajandeid aega ning kiviaja lõpuski võis Eestis maaviljelusega tegelevate nöörkeraamika kultuuri tavasid kandvate asulate kõrval leiduda hilise kammkeraamika küttkalurkorilaste külasid 3.4.Nöörkeraamika kultuuri matused Eestist on leitud paarkümmend nöörkeraamika kultuuri matusepaika, milles on olnud üle seitsmekümne haua. Matmispaigad asuvad tavaliselt asulast eemal kõrgemal künkal. Surnud maeti tavaliselt külili, kägaras ja pea alla asetatud käe või kätega. Ühes matusepaigas oli keskmiselt kuni viis hauda. Hauda pandi kaasa venekirveid, savinõusid ja muid töö- ning jahiriistu. Mõne matuse puhul oli näha, et surnu oli matmise ajal kinni seotud, ühel juhul kasetohtu pakitud. See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket
Kellpeekrite jt kultuurile omaste esemete levik näitab pigem eriliste käsitööoskuste arenemist. Kellpeekrite levikualal esines märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi, kuid neid sidusid ühtsed sotsiaalsed sümbolid, mis leidsid väljendamist prestiizesemete näol. Uued teadmised ja oskused levisid inimeste omavahelise suhtlemise kaudu. St tegu ei olnud ühtse kultuuriga vaid pigem inimeste omavahelise suhtlussfääriga. Asulakohti suhteliselt vähe, põhiliselt matmispaigad. Kellpeekrite levikuala lääneosas kasutati palju erinevaid hoonetüüpe. Postkonstruktsiooniga hooned, Tsehhis maasse süvendatud maju. Matused harilikult individuaalsed. Surnu maeti kõverdatult; orientatsioon ja hauapanused sõltusid soost. Meestel tihti panuseks luust või kivist nelinurkne plaadike, mille nurkades olid augud. Sellised plaadikesed olid randmete juures olid vibuküttide randmekaitsed. Meestele kaasa pandud ka tulekivist, vasest või hiljem ka pronksist
Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed. Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid tarandkalmed , sest nad arvasid , et need kuuluvad muistsetele germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud u 2 saj ajal ning tarandkalmed olid gooti matmispaigad. 19 saj gooti teooria oli võrdlemisi laialt levinud. Teooria kohaselt lasti laipadel liha pealt ära kõduneda enne kui neid tuleriidale pandi, teine teooria on ,et neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis). Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või rohkem austatud. Tõenäoliselt olid tarandkalmed siiski jõukama ülikkonna või
* Apis * Aton * Atum * Geb (Keb, Seb) * Hathor (Athyr) * Hnum * Horos * Isis (Aset, Eset) * Maat * Min (Minu) * Month * Nut (Neuth, Nuit) * Osiris (Usire) * Seth * Thot (Thot, Thout, Djhowtey, Djehuti, Tehuti, Zehuti) * Ra (Re, RaAtum, AmonRa, RaHarahte) arhitektuur Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid.
kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud Varakristlik ja varase keskaja kunst. 1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama,
o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised 1941 suvi o lelud 8. Saksa okupatsioon 1941-1944 o rõivad 9. II nõukogude okupatsioon 1944- o mööbel 1991 o tarbeesemed 10. Eesti Vabariik 1991
inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad.
kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2. Pärimuse järgi oli esimene Rooma piiskop maetud Peetri kiriku alla ( Vatikanis maailma suurim kristlik pühamu). Esimene Rooma piiskop oli Peetrus. 3. Katakombid on maaalused matmispaigad. Neid rajati, sest ristiusk oli keelatud. 4. Basiilikad olid levinud äri- ja kohtuhooned, mis võeti eeskujuks kirikute ehitamisel. 5. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli alati paigutatud läänest itta. Kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks lööviks. Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli
Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend. Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure püramiidi lähedal asusid väiksemad püramiidid kuningannadele ning lihtsad matmispaigad (mastabad) sugulastele, preestritele ja vaarao kõrgetele ametnikele, kes said tespoosuses valitsejat edasi teenida. Enamiku neist ehitistest pole tänapäeval enam olemas, sageili lammutati need aastatuhandeid tagasi ehitusmaterjali saamiseks. Vaid väike osa ehitistest on kestnud üle 4000 aasta meie päevini. Hiljem maeti sinna lähedale ka Cheopsi poeg ning pojapoeg. Nende hauakambrid, aga ei küündinud nii võimsaks nagu Cheopsi püramiid. Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead. Egiptuses oli eriline matmiskombestik. Egiptuses inimesed arvasid, et surnud jätkavad oma elu teises maailmas, kuid ainult siis, kui surnu on läbinud matuserituaalid. Surnu palsameeritakse ja tehakse muumia. Matusepaikade juures inimesed ohverdasid loomi ja panid hauakambritesse kaasa esemeid, sööke ja jooke, mis aitavad surnud hinge teises maailmas. Kõige tuntumad hauakambrid on püramiidid, vaaraode matmispaigad. Varsti asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega. Ka on inimese nähtamatu teisik, kelle surmajärgne saatus on seotud keha saatusega. Ka ei ole surematu. Ta väib surra nälja ja janu kätte, kui koolnut ei ole matmisel kõige vajalikuga varustatud. Mesopotaamia tähtsamad jumalad olid Anu, jumalate isa, tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil ning maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea. Samuti Babüloni kaitsejumal Marduk. Kõik jumalad olid inimolendid.
esile. Peanaist kujutati kunstis sageli vaarao võrdväärse partnerina. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Usk Pikka aega olid Egiptuse kultuur ning religioon aafrikalik (loodususundid). Umbes 3000 a. e.m.a. ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kokku kolme perioodi. Vanast Riigist on pärit suured püramiidid Gizas vaaraode matmispaigad, ka suured templid. On säilinud püramiiditekste, mis sisaldavad mitmesuguseid matuseriitusi. Keskmisest Riigist on säilinud mitmesugused kirstu- ja sarkofaagitekstid. Jumalad Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Echnaton püüdis sisse viia ainujumala kummardamist, esimene monoteist ajaloos. Püüdis nõrgendada preestrite võimu. Jumalad võib liigitada kahte gruppi: 1) kohalikud jumalad väga palju, olid sageli loomataolised, N: krokodillijumalad,
Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus
kättesaadav, sest seda leidus soodes. Kokkuvõttes oli raud odavam, kui sisseostetud pronksi metallid. Raua miinuseks oli aga see, et raud vajas väga suurt sulamistemaperatuuri. Rauda sulatati rauasulatusahjuga. Kuigi raud sai populaarseks, valmistati ehteid siiski pronksist. Rauast valmistati kirved, noad, sirbid ja vikatid. Aja edenedes hakkas arenema käsitöö. Algas rauasulatus soorauamaagist. Põlluharimine tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena.
Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega. Bes lõbujumal Oisiris hauataguse riigi valitseja ARHITEKTUUR Sissejuhatus Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maaalused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maaalust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid.
eKr. Templil on eriline ülesanne korraldada uusaastapidustusi jumal Amoni auks. Templi sissepääsuvärava ees seisavad Ramses II majesteetlik kuju ja monumentaalne graniitobelisk. Templis korraldatakse veel valgus ja helietendusi, mis pakub võimaluse imetleda majesteetlikke ehitisi. Kuningate org see osa läänekaldast on palju väiksem kui tuntumad vaatamisväärsused, kuid annab Egiptuse elust ning suurejoonelistest varemetest huvitava ülevaate. Kuningannade ja kuningalaste matmispaigad asuvad nende kõrgeaulistest abikaasadest ja isadest eraldi orus. 12 Dendera tempel see on lehmjumalanna Hathori peatempel, mille ehitamist alustati u 125. a eKr ning see on üks hilisematest Egiptuse templitest. Templi tagaküljel on jumalannast unikaalne reljeef, ainuke identifitseeritud kujutis tema eluajast. Edfu tempel see asub u 50 km lõuna pool, suuruselt teine ning üks
mahutifragmente ja väikese noa kuldne tera), mis suubub teise koridori, kust leiti suur tõke, mis koosnes kolmest suurest graniidilahmakast. Peale tõket suundub koridor edasi eesruumi ja sealt hauakambrisse, kust leiti mustast graniidist sarkofaag, (millele olid kirjutatud Pepi II nimed ja tiitlid) ja kanoopilise laeka kaas. Pepi II kompleksi ümbritsevad kolm kuningannapüramiidi, mis kuuluvad Neithile, Ipuet II-le ja Udjebtenile. Kahe esimese matmispaigad on sarnased - mõlemad jäljendavad suhteliselt täpselt varasemaid püramiide väiksemates mõõtudes (põhja serv oli näiteks 24 meetrit pikk). Neithi püramiid on aga tunduvalt uhkem ja ka kõige vanem. Neith arvatakse olevat esimene kuninganna, kelle hauakambris püramiiditekstid esinesid. Veel leiti tema püramiidist tühi punasest graniidist sarkofaag ja kanoopiline kann. Lagi oli taaskord kaunistatud tähtedega tumedal taustal. Neithi püramiidi ja Pepi II satelliitpüramiidi
Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakusega, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus
Hiina pommitas Tiibetit. Tiibetlased on muutumas vähemusrahvuseks kuna hiinlasi on rohkem. (Tiibetlasi on alla 50 %). Inimasustus tekkis IV aastatuhandel e.m.a. Pärimuse kohaselt Tiibeti rahvas kujunes 6 hõimust. Maa oli jagatud hõimuriikideks. 127 e.m.a. India kuningas ühendas need riigid. 1.-5. sajandil levis budism. 6. -7. sajandil eksisteeris Tiibeti suurriik, mille pealinn oli Lhasa. Olemas oli kirjasüsteem, seadused. 7. sajandist pärit kunst, matmispaigad. 8. sajandini tehti sõjaretki Indiasse ja Hiinasse. 9. sajandil riik killustus. Budism kadus (õpetus jäi), juurde tekkisid uued koolkonnad. 7.-9. sajandist olemas Tiibeti vanimad ürikud ja kroonikad. 13. sajandil Tiibet läks mongolite võimu alla. 1951 Hiina võimu all. Palvekivid. Palverännakuteedel kivid. Palverändurid on graveerinud sõnu neile. Kividele kirjutatakse tänini omad mured ja tuul puhub nad minema. Arhitektuur on ülespoole ahenev. Potalal on 17 korrust
selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel. Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
