Muinasaeg Eestis (3)

Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised , nagu omaaegsed asulakohad , linnused , kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted . Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.-19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente mille juured ulatuvad esiaega. Kasutamist väärib ka rahvaluule , milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad.
Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 – 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 – 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 – 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr-50 pKr, rooma rauaaeg 50 – 450pKr, viikingiaeg u 800-1050, hilisrauaaeg 1050-1200 pKr.
Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad:elanikud rajasid asulad veekogude lähedale, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja loomi. Jõed-järved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad . Riistad: töö-ja tarberiistad valmistati kivist, luust , sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine , jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud ). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne).
Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika . Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud , nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks . Levis Lõuna-Lätis kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Asulakohad: jõgede-järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel. Riistad: jahi-ja tööriistade valmistamise oskus olid selle kultuuri elanikel varasemaga võrreldes palju arenenud. Tööriistu teritati ja lihviti igalt poolst, mitte vaid lõikepinnalt. Kombestik: paremini tuntakse matmiskombeid: surnud sängitati elamu põranda alla. Luust ja merevaigust vooliti kujukesi ja ehteid. Õpiti paremini tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende toimet. Loodust kasutati maksimaalselt ära. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nüüd mitte kammisarnase tööriistaga vaid nöörijäljenditega. Asulakohad: idas ulatusid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kombestik: muutusid matmiskombed : kalmistud rajati kõrgematele küngastele, surnud asetati maasse kaevatud hauda külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis : surnuid hakati kartma.
Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid . Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.-Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi – kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav . Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus (kitsed, lambad , veised) ja maaviljelus (nisu, oder , ka hirss, hernes ,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus. See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Sise-eesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist . U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse , tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak , mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Valmistati kvaliteetseid kirveid, nuge, vikateid ja sirpe. Pronksi jõudis eestisse suurtes kogustes ning hakati valmistama peeneid ripatseid, keerulisi sõlgi, kaela-ja käevõrusid, sõrmuseid.