sest ainult tema oskas sellist suurt riiki koos hoida. Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi Terrakota · Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse. · Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikaspruuni värvust. Terrakotasõdalased · Terrakotasõdalased (210209 eKr) on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. · Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surm. · Terrakotasõdalaste asukoht Hiinas Xiani linnas, mis asub 1160 km Pekingist edelas, ei ole juhuslikult valitud. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xian oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. · Ühe 20. sajandi suurima arheoloogilise leiu peale satuti täiesti juhuslikult
Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr. 6. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise
helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled.
maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast hauakambrist sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka
aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Terrakota sõdalased- on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr. 7. Pagood- on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Igal korrusel oma katuseservad. Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust
6. Arhitektuur Hiinas.Nimeta kuulsaid ehitusmälestusi. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukatele värvitud reljeefidega kaunistatud palk konstruktsioonidele.Kivist ehitisi on vähem ning Hiina kiviarhitektuuri iseloomustavad müürid,parimaks näiteks sellest on Suur Hiina Müür. Suur Hiina müür. Taevatempel Pekingis. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. 7. Mis on pagood? Pagood on mitmetahuline torni taoline ehitis,mille korruste vahel on iseloomulikud ülesskaarduvate servadega katuseräästad,kus räästaid kaunistasid draakonimotiivid.
HOOVIDELT · SEE NÄITAB, ET ETRUSKID OLID SEOTUD EGEUSE KULTUURIGA · TAVALISELT OLI HAUAKAMBRIS ÜKS, HILISEMAL AJAL KAKS RUUMI · TUMULUSED OLID RIKKALIKULT KAUNISTATUD RELJEEFIDE JA SEINAMAALIDEGA · VARASEM ETRUSKIDE SEINAMAAL ON RÕÕMSAMEELNE JA VÄRVIKIREV · HILISEM SEINAMAAL MUUTUB AGA SÜNGETOONILISEKS, ILMUVAD KOLETISED JNE · INIMKEHA EI OSATUD HÄSTI EDASI ANDA, PALJU ANATOOMILISI VIGU · TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST · HAUAKAMBRITES OLID KA INIMPEAKUJULISED SAVINÕUD KANOOBID · NEIS HOITI LAHKUNUTE TUHKA · · TEADA ON KA ÜHE ETRUSKI SKULPTORI NIMI VULCA · NIMI OLI KRAABITUD TERRAKOTAST APOLLONI KUJU ALUSELE · KUJU LEITI VEJI LINNAST
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10. Tartu Jaani kirik on eriline kuna sel on kolmelööviline basiilika ja selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Urvaste kirik on ainulaadne, sest sel on ristikujulise ristlõikega piilarid, mis kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus.
maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus
m.a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare
-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge
Eesti kllaltki rikka arhitektuuri-prandi hulgast moodustavad vahest kige hinnalisema osa keskaegsed ehitismlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkige ehitusskulptuuri prast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav
Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Seinamaal hauakambrist Terrakotast sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. (Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske.) Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust.
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes Ü JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks oli 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus R ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kiviaeg. kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma G kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest tööriistadele. Üheks k...
kloostrist mis sai valmis 15.sajandi keskel. Pirita kloostri varemed Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Toomkirik,piiskopkonna peakirik,ehitati 13.-16.sajandil.Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke,millel 2 torni. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik,kolmelööviline basiilika,mis põhiosas valmis 14.sajandil.Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ta r t u t o o m k i r i k u v a r e m e d Jaani kirik
mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika,
aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5
aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.)
Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat
voogavad, värvilised ja rikkalikult kaunistatud rõivad. Kõrged parukad ja paksude nahktaldadega jalanõud, mis lisasid näitlejale pikkust. Komöödia tegelased kandsid enamasti lühikesi riideid, kõhule ja tagumikule oli asetatud paks polster. Kreeka näitlejad kandsid nii tragöödias ja komöödias maski. Teatri mask tehtii enamasti lõuendist, vormite mudeli järgi, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avad. Mask kinnitati paruka külge. Säilinud on palju terrakotast ja marmorist teatrimaske. Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile.
Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures – antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.
Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule.
taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr KreetaltMükeenesse, pärast seda kui Kreeta saar sai kõvasti kannatada maavärinate ja vulkaanipurske läbi. MÜKEENE KUNST Mükeene asub Peloponnesose poolsaarel, mandril. Pidevalt tuli võidelda põhja poolt sissetungivate hõimudega, mistõttu nende elulaad oli karmim ja sõjakam. Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid
Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24. Mis on vitraaz, kuidas neid valmistati? Klaasimaal. Aken kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega; peeneid detaile(silmad, jalad) joonistati pintsliga. 25. Millised gooti kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik. 26. Mida erilist on Tartu Jaanikirikus? Ülirikkalik terrakotast ehitusplastika 27. Millise gooti ehituse varemed on Pirital, mida sa nendest tead? Pirita klooster. Põletati Liivi sõja ajal, katus põles maha, Eesti suurim kloosterkirik. 28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead? Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30
TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat, see ehitis sai võimlaikuks just tänu kaarte ja võlvide kasutamisega. ETRUSKIDE SKULPTUUR JA ARHITEKTUUR- Arhitektuuris võetakse kasutusele kõrge alus, millele tempel rajati, templi sissepääs peamiselt ühest küljest. Skulptuur- Etruskid on suurepärased pronksivalajad meistrid: Omanäolised fantaasia loomad(KIMÄÄR), stiliseeritud figuurid. KAPITOOLIUMI EMAHUNT, TERRAKOTAST SAKROFAAG. ROOMA SKULPTUURI ERINEVUS KREEKA KUNSTIGA- rooma võtab eeskujuks Vanakreeka skulptuuri, teeb koopiaid kuid neil on rõhk ajaloolistel teemadel ja portreekunstil. ERINEVUS: Rooma skulptuur on realistlikum. RATSAMONUMENT- MARCUS AURELIUS . Sammas: TRAJANUSE SAMMAS- Spiraalidena kulgev madal reljeef, mis kujutab sõjakäiku DAAKIASSE (Rumeenia).FOORUM-BASIILIKA- Kasutati sakraalhoone tüüpi ehitist eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Peaväljaku FOORUM
Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik , piiskopkonna peakirik, ehitati 13.- 16. sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest
Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse
Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse
Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta. Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3. Lüüramangija 4. Jumalanna madudega 5. Kuningas Agamemnoni surimask Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur Arhitektuur
ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused
kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel. Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi.
kunstipärandis? Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure. 4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid? Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe. 5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on niššide rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja
nagu meie neid näeme 9. Kirjelda etruskide kunsti ja kultuuri Elasid alates 8. Saj e.m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume
Kollaseks on värvitud katusekivid, paleekaunistused kui ka telliskiviteerajad. Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti, et tuli ei hakka sellele külge. 3. 4 Terrakotasõdalased Terrakotasõdalased asuvad Xi'ani llinnas. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma. Sõdalased on 1,61,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes
Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainul...
kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega. Kolmas ehitus Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m pikk 69 m lai ja 18 m kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi
"Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi urni. Tuntuim terrakotast sarkofaag Cerveterist. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis ning muid ILMALIKKE PIDUSTUSI. SURM EI OLNUD MIDAGI HIRMUÄRATAVAT. Terrakotast, s.t
koletisi - kimääre · etruskide maalitud terrakotakjude omased näojooned: suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled Hauakambrid. · kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid-tumulused · tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena · kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis · tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. · etruskid kasutasid põletusmatust · valitses surnutekultus · hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud-kanoobid arhitektuur · ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist
Tartu Jaani kirik. Tartu Toomkirik. 26)Milline oli tähtsaim Hiina kiviehitis? Kirjuta ehitusaeg ja mõõtmed! Tähtsaim Hiina kiviehitis oli Suur Hiina müür. Ehitati alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai. 27)Mida tead kuulsate terrakotasõdalaste kohta? Terrakotasõdalased on kollektsioon umbes 8000 (täpsemalt 8099) elusuuruses terrakotas sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas. Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega. 28)Millist trükigraafika tehnika kõrgaeg oli Jaapanis 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses? Värviline puulõiketehnika. Selle tähtsaimad meistrid olid K. Utamaro, Ando Hiroshige ja K. Hokusai. 29)Mida tähendab sõna “renessanss”? Tuleneb itaaliakeelsest sõnast “rinascita” (taassünd).
Teater- väga suur Magav saatür Borgese hermafrodiit- magav näiliselt naine aga tegelikult mees Hellenistlik valitseja 26.09 Etruski kultuur ja rooma kunsti varasem periood Etruskid: oma keel, oma jumalad, oma tähestik, osaliselt loetav, kaubandussidemed, sõjakad, mõjud Egiptusest, Kreekast, Celt'idelt, Karjalastelt. Etruski templid kolme siseruumiga dooria sammast meenutavate sammastega(puudusid kannellüürid ja oli olemas baas) Kujud katusel, värvilised. Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr koloreeritud relieefid Crucifisso di Tifo- kandiliste kambritega surnute linn pseudovõlv- ilma sideaineta ehitatud, tugipost keskel. Terrakotakultuur
keskajal oli tornikiiver veelgi kõrgem. Mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus siin ei esinenud, ehitised olid lihtsad, tagasihoidlike kaunistustega. Üldilme poolest esindab Talinna vanalinn Põhja-Euroopa hilisgootikat paremini kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Tartus on gooti ajastust säilinud Toomkiriku varemed ja tänaseks põhjalikult restaureeritud Jaani kirik, mille ülirikkalik terrakotast ehitusplastika teeb sellest ühe omanäolisema kiriku terves Euroopas. Linnuste ehitust mõjutas tulirelvade kasutuselevõtt, seetõttu on säilinud linnused enamasti paksude kivist seintega, mille tornid on kohandatud suurtükkidele. Linnuste põhitüübiks sai Preisimaalt pärit korrapärane konvendihoone, mis on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli kolmekorruselist hoonetiiba. Täielikult on säilinud seda tüüpi Kuressaare linnus. Kontrolltöö küsimused
käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel).
varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13.saj basilikaalsena. 16.saj lõpet 2võims torn läänefassaad, mille tornid pidid kaugel ümbruskond paistm. Keskajal oli see suurim kirk Läänemere idakalt ja ainuk,millel 2torn. Kirik põles 1624.a ja seda ei taast. 19saj ehit kooriruum varem ülikol raamatukogu. Jaani kirik- tart kõige vääruslikum ehit 3löv basilikaalne, põhjaosa valm 14.saj. hoone teeb erilisek ülirikkalik terrakotast ehitusplastik (terrakotaskulp algselt olnud üle 1000) 1944. pommit tekkind tulekahj muutis kirik varemeiks,hetkel restaureeritaxe. L-Est maapiirkond levis 3-löv kodakirikutüp. Kahjux on seal keskaegsed ehit hilisematest sõdadest enamasti purust v muudet vormidest taastat N: Nõo kirik- ainuke basilikaalne maakirik- Urvaste. L-Est kodakirik on suht suure ruudul lähenev kooriruumig ja lühikese ja laia pikihoonega. Profaanarhit Tlin- raekoda-keskne ühiskon hoone-kehast
(figuurid punased, vahed mustad). 12.Hellen-kreeklane, hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr. Etruski kunst. 1.Etruskid-enne Rooma riigi teket elasid Kesk-ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. 2 arvamust:Itaalia põliselanikud või merd mööda Väike-aasiast 10.-8. saj. eKr. 2.Kunstil on kõige rohkem sarnasust kreeka kultuuriga. 3.Ettekujutus etruski kunstist tänapäeval-vaasid (suur haruldus), pronksskulptuurid. 4.Sarkofaagi kaanel kujutati terrakotast abielupaare vestlemas või söömas. 5.Seinamaalidel kujutati pidutsemist, jahti, sporti, perekonnaringi. 6.Etruski templid ehitati puidust. 7.Roomlastele pärandati võlvide ladumise tehnika. 8.Tuntud skulptuurid pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt. 9.Vaasid-hallid või mustad, ühevärvilised, muster uuristati või vajutati sisse, vooliti peale ja põletati. Rooma kunst. 1.Rooma linna vanus 2764a. 2.Rooma kunst enim mõjutatud kreeka kultuurist. 3
Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees
3. Vaasimaalide ja sarkofaagide abil saame tänapäeval ettekujutuse etruski kunstist. 4. Etruskid kujutasid sarkofaagi kaanel perekonda. 5. Etruskide seinamaalidel olid inimesed ning kujutatud oli nende elu. 6. Etruskide templid erinesid kreeka templitest selle poolest, et seal peal olid kujud ning need meenutasid Hiina templit. 7. Etruskide ehituskunst pärandas roomlastele võlvkaared, elumaja- revolutsioon ehituskunstis. 8. Tuntud etruski skulptuurid: Terrakotast naise pea, pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt. 9. Etruskide vaas või savinõu on kaunistatud looma või inimese piltidega ja muude märkidega. Vana-Rooma 1. Rooma linn on 2752 a. vana. 2. Rooma kunsti on enim mõjutanud Etruskid. 3. Rooma kunst iseseisvus 31a. eKr. ja 14a. pKr. 4. Rooma riigi linnades oli foorum linna keskväljak, kus asus turg. 5. Amfiteater Colosseum sai oma nime keiser Nero hiigelkuju järgi(koloss). 6
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
