aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr
Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus
Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertaalased. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang. 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin. 14
sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega). Eristatakse isiku-, rühma-, sugupoolet-i. Abielud totemistlikes kultuurides olid eksogaamsed. Tootemlooma tapmine ja söömine oli tabu, välja arvatud tootemiriituste puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust
oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma mündid, Kavastu rabast leitud pronkslamp ja mõned ehted. Vaadeldaval perioodil tegi taas muutusi läbi matmisviis. Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt, samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, raudnaaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, kolm luust, sarvest ja rauast kammi, ovaalseid
nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas
kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ühiskondlikust hierarhiast- kes olid tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved. Esemed olid rohkem uhkustamiseks, kui igapäevaseks kasutamiseks. Pronkskirveid kasutati puutöö juures.RAUAAEG-jaguneb: vanem rauaaeg(eelrooma ja rooma), keskmine rauaaeg ja noorem rauaaeg(viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Odavam materjal kui pronks.Vanim ese n meteoriitsest materjalist u 7000a tgsi. Eelrooma rauaaeg
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletus...
rühmiti metsastele liivikutele jõeorgude kallastele. Linnuste rajamine räägib sõjakast ajast. Vaenlane, kelle eest end linnuses kaitsti, ei pruukinud tulla sugugi teiste rahvaste hukgast. Keskmise rauaaja tavalisimad relvad olid odad. Viikingiaeg kestis 800-1050 aastatel pKr. Kuna naabritele jäävad omad maad kitsaks, hakatakse tegema valutusretki teiste aladel. Viikingiajal linnuseid uuendati ja laiendati, kuid kaitserajatised olid tavaliselt veel tagasihoidlikud. Matmisviis muutub. Hauapanusteks olid peamiselt ehted ja relvad. Surnute rohkuse tõttu muutvad kalmed ebakorrapärasteks. Hobustest saavadv sõjaratsud ja relvad muutuvad uhkemateks. Viikigiajal õppisid meie esivanemad tundma hõbemünte kui maksevahendid. Kuna 9. sajandi aardeid on vähe, on arvatud, et Eestis oli võim viikingiaja alguses killustatud, mis ei võimaldanud idakaubanduses matti võtta. 10 sajandi keskel kasvas hõbeaarete arv järsku. Põhja-Eesti, eriti Tallinna
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis o...
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
C.3. Ilmalik matusetalitus surnukambris või leinaruumis ja ärasaatmine - matmine haual; C.4. Ilmalik ärasaatmine surnukambrist või leinaruumist- ilmalik matusetalitus haua juures ja matmine. Krematsioon on surnute tuhastamine põletamise teel kuuma gaasiõhu toas 1000 kraadi juures selleks ette nähtud hoones ehk krematooriumis. Inimesest jääb järele 2,5- 5 kg tuhka, mis paigutatakse urni, mille matmine on hügieeniline ning keskkonnasõbralik matmisviis, mis lahendab matmiskohtade probleemi (Sala 2002 :42). Krematsiooni leinatalitusviise on mitmeid: D.1. Lahkunu on kirstus ning teda saadetakse ära kas kodust või kabelist. Tihti kasutatakse laenutatud puusärki. Teiste sõnadega jääb lahkunu ärasaatmise viis samaks, kuid kalmistu asemel sõidab surnuauto krematooriumi, saatjad-matuselised lähevad edasi peielauda lahkunut mälestama. Hiljem sängitavad kõige lähedasemad urni kalmistumulda või puistavad tuha laiali.
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baa...
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmiso...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
Kuigi krematsioon on tänapäeval tsiviliseeritud ühiskonnas kinnine protsess, toimub osades maades (India, Nepaal) see usulise riitusena vabas õhus. Krematoorium kui selline võib olla täiesti iseseisev üksus, kui enamasti kuulub ta siiski kalmistute või tervishoiuasutuste koosseisu. Komplektsena on tagatud ka parem teenuse osutamine, tänu millele on paremini maandatud ka kadunukese omaste emotsionaalne pinge. Krematsiooni eelised Krematsioon on hügieeniline matmisviis. Krematsioon vähendab matmiskohtade probleemi: ühe tavalise hauaplatsi peale on võimalik matta 9 urni. Urnikalmistud ei vaja enda ümber sanitaartsooni, kuna reostusoht puudub, sest tuhastatud säilmed on steriilsed. Tuhastatud säilmeid on lihtne transportida, ka ühest riigist teise. Urni mattes saab valida matuse aega ja kohta, kuid tavalise matuse puhul on aeg piiratud (eriti suvel). Kaasaegsed krematooriumiahjud on väga keskkonnasõbralikud,
võtmes. Kõige vanemad näited ehk muinasajast: 6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9
Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, mis sisaldab muuhulgas ka rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone. Platsentat kasutavad rahvameditsiinilise abivahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad oma lapse ilmale haiglas. Seda soovitavad ka mõned alternatiivmeditsiiniga kursis olevad ämmaemandad ja günekoloogid. Platsentat kasutati ka maagilistel eesmärkidel, arvati, et selle matmisviis võib mõjutada nii ema kui ka last. Arvati, et see võib mõjutada nii ema kui ka lapse tervist ja viljakust. Mõningates maades usuti, et platsenta abiga saab ühelt emalt rinnapiim ära võtta ja see teisele anda. Seetõttu välditi hoolega ka platsenta varastamist. Vanasti pidi platsenta lihtsalt kõrvalisse kohta maha matma. TOIMINGUD VASTSÜNDINUGA: PESEMINE JA IMETAMINE Esimene vastsündinu pesu toimub haiglas. 1950.-1970. aastatel ei lubatud
Arheoloogiline uurimine ja ühiskonnakorraldus • Konkreetse ühiskonna uurimise võimalused lähtuvad selle ühiskonna üldisest korraldusest • Muistise piires – konkreetsete tegevustega seonduvate piirkondade väljaselgitamine • Laiemal maastikul – erinevate tegevustega seonduvate alade leidmine ja analüüsi lülitamine • Paikse eluviisiga rahvaste korral – hoonejäänuste funktsiooni väljaselgitamine – Matuste (panused, matmisviis jne) põhjal lahkunu staatuse selgitamine – Ühiste tegevuste (nt monumentaalehitised) uurimine – Suhted teiste läheduse paiknevate inimrühmadega Pealikuriik ja riik • Tähelepanu keskmes keskused • Vahel võimalik uurida haldamisega seostuvaid rajatisi (nt Rooma riigi teed) või tegevusi (nt standardiseerimine) • Rikkuse ebavõrdne jagunemine (silmapaistvalt esilekerkivad hooned, kalmistud jne)
luust. Pulli küla- vanim teadaolev asula, mis Eesti aladelt on leitud, 8900 eKr. Asub Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal ning oli sesonne. Kunda Lammasmägi- üks tähtsamaid mesoliitikumi asulaid lisaks Pulli külale, 8000 eKr. Kammkeraamika kultuur- *vt teksti* Nöörkeraamika kultuur- *vt teksti* Asva kultuur- Algas pronksi ajal kui kindlustatud asulate ehitamine aktiviseerus seoses väärtuste kogunemisega. Kivikirstkalmed- matmisviis Põhja-Eestis Skandinaavia mõjutusel pronksi ajal Lohukivid- kivi, milles on ühe või mitme inimese poolt tehtud süvendit. Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eesti alale tõenäoliselt Skandinaaviast. Lohkude uuristamise põhjused pole teada, kuid tavaliselt arvatakse neid olevat seotud viljakusmaagia Tarandkalmed- Pronksi aja lõpus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.) Kääpad- Väikese rahvasterändamisega 6.-7
3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega (kitsed, sead, veised, lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana
· Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi: o Laibamatus, laip maetakse ära. o Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin. Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
ristripatseid, on nende kandja olnud mingil kujul kristlusega seotud. Kuigi meeste puhul on majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused sellise sammu astumiseks ehk silmnähtavamad, leitakse üksikuid ristripatseid siiski ka naiste haudadest. Viikingiaegses Rootsis seostuvadki ristikujulised ripatsid ülekaalukalt naiste matustega, mistõttu on oletatud naiste olulist rolli sealse ühiskonna järk-järgulises kristianiseerumises. Kristlik matmisviis Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
