2) 7000-4500 eKr (Edela läänemere äär) 3) 5500-4500 eKr (Tšehhoslovakkia, Lõuna-Poola, Ida-Saksa) 4) 4500-3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi) Levimisviisid: 1) deemiline difusioon (1, 3) – põllupidajad rändavad edasi, kultuur levib 2) kultuuriline difusioon (2, 4) – naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja, elavad paremini ka hakkavad ka nii tegema Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg
Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3.Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4.Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5
1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine
Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks Tark inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus, kuid neoliitilised tööriistad olid töödeldud üle pinna ning puuriti ka silmaauk. Miks on baltikumi rahvaste etnogoneesis palju ebaselget ja vaieldavat? Miks on aja jooksul see ümber hinnatud? - Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt - seoses tööriistadega valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga.
Surnuid maeti asula territooriumile Lahkunutele pandi kaasa mõni noake või ehe Mitmed kammkeraamika leiud viitavad kunstilise meele olemasolule Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osasid kasutati ka ehetena Küsimused 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasustus puudus. 2.Millepoolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti,elatusalasid) Kunda kultuur (Pulli, Kunda Lammasmäe) Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika = vene kirveste kultuur Pronksiaeg Asva kultuur · Kindlustatud asulad · Kivikirstkalmed (laevkalmed) · Väikeselohulised kulusekivid · Karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg · Rauast esemed
eKr.) on nt: Tell Hassuna, Tell Maghzaliyah ja Tell Es Sawwan. Need piirkonnad alustasid kui külad umbes 200 elanikuga kuid kasvasid kiiresti võimsaks ja tugevaks ühiskonnaks. Majad olid enamasti ristkülikukujulised ning paiknesid tihedalt üksteise kõrval. Peamisteks ehitusmaterjalideks oli puit ja savitellis. Mõnes piirkonnas kasutati savitellisest majade juures ka kivist vundamenti. Majade seined kaeti krohviga. Tuntuimad neoliitilised asulad Edela Aasias on veel Catal Houyuk kesk Anatoolias, Hacilar Edela Türgis, Cayonu Lõuna Türgis, jne. Catal Houyuk-I hoonetele olid iseloomulikud pühad ruumid, mida kaunistati loomapealuude ja loomasarvedega. Majadesse siseneti katuste kaudu ning katuseid kasutati ka töötamiseks. Hacilaris olid majad arvatavasti kahekordsed ning majade vahele moodustusid aiad. Cayonu näol on tegemist vanima seniavastatud asulaga Türgis. Majad olid ristkülikukujulised
metallitootmisele. Nii näiteks on Uuralites valmistatud pronksesemeid leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti hõimudelt ning Kesk-Euroopast. Esimesed pronksesemed sarnanesid kiviesemetele. Hiljem kuju muutus täiuslikumaks, näiteks on pronksiajast kumeraid pronkssirpe, II at keskpaigad tulid uue relvatüübina kasutusele mõõk. Pronksist valmistati mõistagi ka ehteid. Samas püsisid ka neoliitilised sugemed, kuni rauaaja alguseni näiteks valmistati nooleotsi tulekivist. Pronksi kõrval valmistati veel ka kivist odaotsi. Samuti tuli ratastega vanker. Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Sel järgul leidis aset karjakasvatuse eraldumine põllumajandusest. Ühiskond muutus, tuli sotsiaalne ebavõrdsus. Viimast esines kahtlemata juba varem, ent nüüd joonistus
vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast. Seostatud soolatootmisega piirkonnas (soola eest maksti pronksesemetega). Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana kaubanduses ja vahetuses. Kesk-Saksa aladel eristatakse omaette allkultuurina Leubingeni kultuuri (Tüüringi aladel kuni Kesk-Elbeni). Kujunes u 17. saj eKr. Aluseks kohalikud neoliitilised hõimud ja Unetice kultuuripiirkonnast tulnud inimesed. Majanduse aluseks karjakasvatamine. Puuduvad tugeva kultuurkihiga asulakohad. Metallist ehteid, relvi, tööriistadest vaid kirveid. Algul metallesemeid vähe. U 16. saj eKr matustele palju metallesemeid kaasa. Maahauad ja suured kääpad sisekonstruktsiooniga ja rikkalike panustega. Hauapanused tihti haudades: savinõud, luust tööriistu, pistodad; pandi kaasa ka liha; üksikuid pronksesemeid (nõelad, pronksrõngad)
annaabi.ee 
