Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"urnis" - 18 õppematerjali

urnis on 5 musta, 4 punast, 3 kollast ja 2 rohelist palli.
thumbnail
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

3 4 2. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid I Urnis on 10 kollast ja 6 rohelist kuuli. Leidke tõenäosus, et urnist 1) juhuslikult võetud kuul on roheline; 2) juhuslikult korraga võetud kaks kuuli on mõlemad rohelised. II Karbis on 9 valget ja 7 musta palli. Leidke tõenäosus, et karbist 1) juhuslikult võetud pall on valge; 2) juhuslikult korraga võetud kaks palli on mõlemad valged. III Esimeses urnis on 5 punast ja 3 sinist kuuli, teises 4 punast ja 3 sinist kuuli. Leidke tõenäosus, et...

Algebra ja Analüütiline...
778 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tõenäosusteooria

· Sündmuse (klassikaliseks) tõenäosuseks nimetame sündmuse soodsate elementaarsündmuste arvu k ja kõigi võrdvõimalike elementaarsündmuste arvu suhet. P(A)=k/n. 0P(A)1 · Kindel sündmus P(A) = 1 · Võimatu sündmus P(A)=0 Ø · Juhuslik sündmus 0 Urnis on 17 kuuli: 10 valget , 7 musta. Urnist võetakse 2 kuuli. Leida tõenäosus, et - Mõlemad kuulid on valged (sündmus A) - Kuulid on eri värvi (sündmus B) Otsitav ruum tuleb konstrueerida nii et selle elementaarsündmused oleks võrdvõimalikud. Seega ei sobi otseselt kolm sündmust (2 valget, 2musta, 1must ja 1 valge). Nummerdame kuulid, elementaarsündmuseks loeme paari i,j võtmist urnist. Nüüd on kõgi paaride võtmine võrvõimalik...

Matemaatika ja statistika
410 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Konspekt ptk 15-18

Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis /sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujuta...

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Burckhardt viidi Petrasse mööda kitsast ja sügavat Siqi mäelõhet, mida mööda saabuvad ka tänapäeval külastajad, ja ta jõudis 27 meetri laiuse ja 40 meetri kõrguse fassaadi ette. See oli ,,Varakamber" ehk el-Kasneh, Petra kõige kuulsam ehitis, kuigi ta on enam antiikarhitektuuri saavutus kui nabatealaste kohalikel traditsioonidel baseeruva ehituskunsti esindaja. Arvatakse, et fassaadi tipus asuvas urnis hoiti vaaraole kuulunud aaret. Aareteotsijatest välismaised külastajad pildistasid agaralt fassaadi tippu, lootes kindlaks määrata varanduse asukohta. ,,Varakambrist" edasi mägedevaheline org laieneb ja silmale avanevad lõheroosast ja ka teistes värvitoonides liivakivist kaljuseintesse raiutud hauakambrid. Tuulele avatud raiddetaile on erosioon tunduvalt, mõnikord lausa tundmatuseni kahjustanud. Küllaldaselt arheoloogilist...

Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tõenäosusteooria

Sündmus AB tähendab "saadakse padaäss". Sündmus A + B = "saadakse pada või äss". 13 4 1 16 4 p(A + B) = p(A) + p(B) ­ p(AB) = + ­ = = . 52 52 52 52 13 Välistavate sündmuste summa tõenäosus võrdub liidetavate sündmuste tõenäosuste summaga. p(A + B) = p(A) + p(B), kui AB = V. Näide 2. Urnis on 3 punast, 5 sinist ja 2 valget kuuli. Kui suur on tõenäosus, et juhuslikult võetud kuul on kas punane või sinine? 3 Tõenäosus, et võetud kuul on punane (sündmus A) on p(A) = . 10 5 1 Tõenäosus, et võetud kuul on sinine (sündmus B) on p(B) = = ....

Matemaatika
256 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Tõenäosusteooria näidisülesanded

Leida tõenäoseim praagi hulk 500 detaili tootmisel. m*=täisosa(np-q+1), kus m*-tõenäoseim sagedus n=500 p=0,035 q=1-0,035=0,965 m*=500*0,035-0,965+1=17,535 Vastus: Tõenäoseim praagi hulk on 17 detaili. Ülesanne 2 Kulli ja kirja visatakse 5 korda. Leida tõenäosus, et kull tuleb peale: a) vähem kui kaks korda; b) mitte vähem kui kaks korda. a) vähem kui kaks korda n= 5 5 on väike - kasutan binoomjaotust Tõenäosus, et kull tuleb peale p=0,5 Meid huvitavad variandid (kull tuleb 0 või 1 korda) m p 0 0,03125 1 0,15625 0,1875 Tõenäosus, et kull tuleb peale vähem kui kaks korda. b) mitte vähem kui 2 korda ehk rohkem kui 2 korda m p 2 0,3125...

Statistika
356 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tõenäosusteooria

Seda hulka nimetatakse p(A)=0.Sõltiv sündmus, kui sündmus seotud sündmused, kus esimese katse lühidalt elementaarsündmuste hulgaks ja tõenäosus sõltuv mingist teisest tulemus ei mõjusta teise katse võimalike tähistatakse sümboliga S.Näide 1. Katse sündmusest.Näide10. Oletame näiteks, tulemuste hulka ega tulemuste võimalikuks tulemuseks täringu viskel et meil on urnis viis kuuli-kolm vaglet ja võimalikkust. Sõltumatuse sündmuste loetakse teatava tahu pealelangemist. kaks musta. Mis ontõenäsust,et pimesi korral kehtib võrdus P(AB)=P(A)P(B). Sellel katsel on 6 võimalikku tulemust ja valides saame esimesel korral valge Liitmistulause P(ABC)=P(A)+ P(B)+ vastav elementaarsündmuste hulk on:S = kuuli?P(A)=P(valge)=3/5=0.6eht60%. P(C)- P(AB)- P(AC)- P(BC)+ P(ABC) {1, 2, 3, 4, 5, 6 }...

Tõenäosusteooria
211 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Kalmistute mõju keskkonnale - projekt

Suuremates linnades ollaksegi juba fakti ees, et inimest ei ole enam kuhugile matta. See on ajanud aga lakke ka 17 matmispaikade hinnad mis omakorda teeb tavamatuse tunduvalt kallimaks kui krematsioon. Samuti puudub vajadus rajada urnimatustega tegeleva surnuaia ümber sanitaarkaitsetsooni, kuna urnis sisalduv tuhk on steriilne ja ei sisalda mingeid kahjulikke aineid. Samas on osade uuringute käigus aga siiski väidetud, et ka urnimatuste puhul on olemas oma keskkonnamõju. Õigemini avaldavat oma mõju krematsiooniprotsess, mille käigus pidavat õhku sattuma lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, elavhõbedat, vesinikfluoriidhapet, soolhapet ja muid püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POP). 18 Kokkuvõte...

Keskkonnatehnoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

12. klass matemaatika kordamine

1. Arvud, mis väljendavad risttahuka mõõtmeid moodustavad geomeetrilise jada. Risttahuka põhja pindala on 108 m² ja täispindala 888 m². Leia risttahuka mõõtmed. 2. Urnis on 5 musta, 7 kollast ja 4 punast palli. Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud kolme palli hulgas on. 1) vähemalt 2 kollast palli; 2) Kõik erinevat värvi pallid; 3) kõik ühtevärvi pallid. 3. Leia kõik reaalarvude paarid (x;y), mis rahuldavad võrrandit 2 x +1 = 4 y 2 +1 ja võrratust 2 x 2 y . 4. Kahe positiivse arvu vahe moodustab 1/19 nende kuupide vahest, nend4e korrutis on aga ½ võrra väiksem nende ruutude poolsummast. Leia need arvud....

Matemaatika
327 allalaadimist
thumbnail
10
xlsx

Statistika excel 11,03

29,999 0 30 0,02857 39,999 0,02857 40 0,37143 49,999 0,37143 50 0,88571 59,99 0,88571 60 1 70 1 milline o n tõenäosus et saame vähemalt 70 senti 6. Urnis on 6 kuuli : 4 MUSTA JA 2 VALGET. Kuule võetakse kuni esimese valge kuuli saamiseni. Võtmiste arv o Kõik võimalikud väärtused väärtuste tõenäosused keskväärtus dispersioon jaotusfunktsiooni graafik Xi Pi Xi*Pi Xi^2*Pi V 1 0,333333 0,333333 0,333333333 Juhusliku suuruse 5 x jao...

Statistika
123 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tõenäosusteooria II

Tõenäosusteooria (II) Tihti võib sündmusi vaadelda koosnevaina lihtsamatest sündmustest. Näiteks, olgu ühes urnis 4 valget ja 3 punast kuuli ning teises urnis 6 valget ja 3 punast palli. Kummastki urnist võetakse üks pall. Vaatleme järgmisi sündmusi: C ­ võetud pallide hulgas on vähemalt üks punane pall, D ­ mõlemad võetud pallid on punased. Me võime need sündmused esitada järgmiste osasündmuste (nn elementaarsündmuste) kaudu: A ­ esimesena urnist võetud pall on punane B ­ teisest võetud pall on punane Sündmuse C võime esitada niimoodi: toimub sündmus A või toimub sündmus B või...

Algebra ja Analüütiline...
72 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tõenäosusteooria.

Kui tõenäone on, et juhtusid kutsutud? 2. Õpilane oskab 25-st eksamiküsimusest vastata kahekümnele. Kui suur on tõenäosus, et pileti 3 küsimust on kõik nende kahekümne seast? 3. Kui suur on tõenäosus, et täringu viskamisel tuleb a. 5 silma, b. paaritu arv silmi, c. kolmega jaguv silmade arv. 4. Urnis on 3 punast ja 9 sinist ühesugust kuuli. Kui suur on tõenäosus, et kuuli juhuslikul võtmisel urnist saadakse d. sinine kuul, e. punane kuul, f. roheline kuul, g. kas punane või sinine kuul. 5. Lapse käes on neli kaarti, millest igaühele on kirjutatud üks number 1, 2, 3, 4. Laps laob need juhuslikus järjrkorras üksteise kõrvale. Kui suur on tõenäosus, et nii tekib a. arv 2134, b. paarisarv, c. arv, mis on suurem kui 1000, d...

Tõenäosusteooria
259 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

[20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. *Sõltumatud sündmused- Kui sündmuse A toimumise tõenäosus ei olene sündmuse B toimumisest/mitte-toimumisest siis nimetatakse neid kahte sündmust sõltumatuteks sündmusteks. 1).Kahe sõltumatu sündmuse A ja B summaks A U B nimetatakse sündmust, mille toimumine seisneb kas sündmuse A VÕI sündmuse B toimumises. Seega, kahe sündmuse summa on p(AB) = p(A)+p(B). Nt: Urnis on 3 punast, 5 sinist ja 2 valget kuuli. Tõenäosus, et võetakse sinine VÕI punane kuul, on p(AB) = p(A)+p(B) = 3/10 + 1/2 = 4/5 2). Kahe sõltumatu sündmuse A ja B korrutiseks AB nimetatakse sündmust, mille toimumine seisneb sõltumatute sündmuse A JA B toimumises. Nt: Ühes urnis on 5 musta ja 3 valget kuuli ning teises urnis 4 musta ja 6 valget kuuli. Kummastki urnist võetakse üks kuul, milline on tõenäosus, et mõlemad kuulid on mustad? p(AB)=5/8 * 4/10....

Diskreetne matemaatika II
377 allalaadimist
thumbnail
246
pdf

Funktsiooni graafik I õpik

klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus...

Matemaatika
79 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tõenäosusteooria harjutusülesanded

ga“ Lahendus: A=“saadi 2 ässa ja 1 poti“ A1=“Jagub arvuga 2“ 4 A2=“Jagub arvuga 3“ │Ω│=n= C 52 =270725 P(A)=P(AA͞1AA͞2)=P(AA͞1)P(AA͞2)=1/2*2/3=1/3 2 1 1 P(AA͞1A2)=P(AA͞1)P(AA͞2│AA͞1)=1/2*2/3=1/3 │A│=k= C 4 C 13 C 35 =2730 Ühes urnis on 2 valger, 3 punast ja 4 sinist kuuli, teises 4 valget ja 2 rohelist kuuli. Kummastki urnist P(A)=6/595 võetakse juhuslikult üks kuul. Kui tõenäone on, et 4) Riiulile pannakse 10 raamatut, millest 3 on vähemalt üks võetud kuulidest on värviline? inglisekeelsed, juhuslikus järjekorras. Kui suur on Lahendus: I urn 2 v+3p+4s=9, II urn 4v+2s=6...

Tõenäosusteooria ja...
133 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Tõenäosuse konspekt

Seega praktiliselt võimatu sündmus toimus! Miks? Seda katset (pileti ostmist) korrati miljon korda ja seega suurendasime tõenäosust, et sündmus toimuks kas või üks kord katseseerias. MISSUGUNE ON SÕLTUV SÜNDMUS? Kui sündmuse tõenäosus sõltub mingist teisest sündmusest, nimetatakse seda sõltuvaks sündmuseks. Näide 6. Oletame näiteks, et meil on urnis viis kuuli kolm valget ja kaks musta. Mis on tõenäosuseks, et pimesi valides saame esimesel korral valge kuuli? Üsna lihtne, P(A) = P(valge) = 3/5 = 0,6 ehk 60%. Mis on tõenäosus, et ka teisel korral saame valge kuuli? Kui esimest kuuli tagasi ei pane, siis järgi on neli kuuli (kaks valget, kaks musta) ning valge kuuli valimise tõenäosus on P(B) = P(BA) = P(valge) = 2/4 = 0,5 e. 50%....

Tõenäosusteooria ja...
53 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr ­ Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

ÖKONOMEETRIA loegn 1

nullhüpoteesiga püstitatud väärtusest, et võime öelda: nullhüpotees ei kehti? Demo: otsustamise kriteerium · Vaja kriteeriumi! testimisel 8 Näide: kuulid urnis Teststatistiku jaotuskõver · Kastis on 100 kuuli, mustad ja valged · Teststatistikud on nii konstrueeritud, et nad alluvad · Nullhüpotees: mustade ja valgete kuulide arv on võrdne tuntud teoreetilistele jaotusseadustele (normaaljaotus, t-...

Ökonomeetria
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun