NANOKÄSN Regiina Lopetaite YASB21 Teemakäsitlus Nanokäsna eellugu Kõnealuse nanokäsna leiutajad Mis on nanokäsn? Millest nanokäsn koosneb? Nanokäsna valmistamine PFT-d Nanokäsna toimemehhanism Katse hiirtega Milles seisneb nanokäsna kasutegur? Nanokäsna eellugu Viirusvastane teraapia Antiseerumid Monokloonsed antikehad Madalmolekulaarsed (small-molecule) inhibiitorid Molekulaarjäljendatud polümerid EESMÄRK: kinni püüda mürkide molekulaarsed struktuurid Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid p...
Tühi, tühi huu, huu! laulab tuul, nagu hakkaks temalgi siin igav, ja ruttab üle soo kaela kuusemetsa, kus koguni mõnus on mühiseda. Siin, see on lõuna pool küljes, kuhupoole on ka saunade aknad-uksed, on liivaku looga rõnga seespool linna kaevunud veesopikesed, mõnel koguni rakkedki ning kook peal, see on teivas pika raudnaelaga. Natuke ülemal, looga kõveral turjal, juba selgel liivakul, seisab ilmatu suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid · must, sutsunud vokk · tõrvane peahari · meelitav tangupuder · paks mure piim · kahvatud huuled
aitaksid jookide maitseomadustel kõige paremini esile tulla.Väga erilistel ja kallitel väärtjookidele on aga loodud selliselt joogiklaase, mis peaks sobima ainult sellele joogile ja need on lausa käsitöönduslikul teel valmistatud, et kooskõla klaasi ja joogi vahel oleks maksimaalselt täiuslik.Joogiklaaside, pokaalide, pitside juurde, on üldreegel, et õiged klaasid on õhukeste äärtega, läbipaistvad ja kokkulöömisel helisevad kaunisti. Klaase, pokaale ja pitse saab eristada järgmiste tunnuste järgi: · suurus · jalgadega klaasid või ilma jalgadeta · värvus · kuju Näiteks on punase veini pokaalid suuremad kui valge veini pokaalid; shampanja pokaalid on pikad ja kitsa kujuga, et jook koheselt ei lahtuks; kangete jookide klaasid on nn. väiksed klaasid jalgadel ehk pitsid, viskiklaasid on paksupõhjaga sirgete seintega klaasid, et viskile
ülevusega laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob ta eredate loodusnähtuste abil üleva pildi Eesti maakeelest. Seal kasutab ta värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi huvitavaid stiilivõtteid. Kuu Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas Ilusa lõhnaga mirdike Vilusas kaljuorus Ei või õitseda kaunisti: Kas siis meie maa keel, Mis kui tasa ojake 7 Oma ilu tundmata Heinamaa läbi, sinise Taeva kullases tules Rahuga on jookslemas, Ehk ka toreda häälega, Oma rammu tundmata, Taeva müristamisega Kui meri on hüüdmas: Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole
oma kujutluses uue maailma , uue universumi. Romantilist kangelast iseloomustab individualism. Kui räägitakse armastusest siis kõneldakse truudusetusest , kui sõprusest siis reetmisest. Lõpuks jõuavad nad arusaamiseni, et õnne saavad tunda vaid tavalised , labased olendid , kes oma tühisuse tõttu on rahul sellega mis neil on. Jumal on igavese orjuse reaalseks teinud, deemon aga kuulutab mässu. ,,ainult romantism lubab inimesel kaunisti tunda, ülevalt arutleda ja inetult käituda ,, ( Belinski). Romantistid kõrvutasid reaalsuse mingi ürgse ja tundmatu miljööga. Kõike seda pakub nende jaoks loodus. Looduses nähti uut vaidlus allikat , loodus pidi õppetama uuenemist, kui räägitakse ilust ja armastusest siis selle taustaks on alati surm. Kuna surmaga lahkub elust midagi kordumatut ja kaunist. ,,Ilu on seal kus on tõde, tõde on seal kus on ilu. Reaalne on vaid see mis on ilus. Kõik
J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-...
M. v. Weberi ooperi ,,Nõidkütt" vahendusel): Me pruudipärga punume sul kaunil roosilillil ja tantsule sind saadame nüüd kenal pulmapillil. Ref.: ilus haljas, ilus haljas, Ilus haljas pruudipärg! Mul aias kasvas kaunisti küll mirte igasugu. Kus viibid, armas peiuke, et neist ei peeta l Ref.: Pruut ketras seitsme aasta sees kuldlõnga värtnal valmis ja hebemed nii peeniksed ta ehteks kudus, pal Ref
joogi vahel oleks maksimaalselt täiuslik. Siitmaalt saamegi rääkida joogikultuurist ja joogietiketist, mis ei ole lihtsalt alkohoolsete jookide tarbimine, aga millest kujundatakse rituaale, kus peab olema kõik tasakaalus: joogi serveerimiseks ettenähtud vahendid, menüü, sündmus, kellaaeg, ümbrus, muusika jne. Tulles tagasi joogiklaaside, pokaalide, pitside juurde, on üldreegel, et õiged klaasid on õhukeste äärtega, läbipaistvad ja kokkulöömisel helisevad kaunisti. Klaasid on vastuvõtulaudadele ehteks, seda küll siis kui pokaalid on säravpuhtad ja läikima poleeritud. Selliselt tasub vaev ennast ära, et peale igat vastuvõttu, koheselt pestakse klaasid puhtaks kuuma veega, väheke lastakse nõrguda ja seejärel kuivatatakse puuvillase või veel parem, linase rätikuga ning uue kuiva rätikuga poleeritakse säravkuivaks. Niisamuti tuleb toimida klaasidega kui need on seisnud pikemaajaliselt kasutamata. Kuigi
Kristjan Jaak Petersoni 19. sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja jõudsid eesti kirjandusse sajand hiljem. Kristjan Jaak Petersoni tunti 19. sajandil põhiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tõlgitud, ümber töötatud ja täiendatud Christfrid Gananderi "Soome mütoloogia" järgi. Kuu" Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel, mis kui tasane ojake, oma ilu tundmata, heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Hilismesoliitiline Ertebølle oli poolpaikse asustusega, suured asulakohad ja kalmistud. Ehitusjäänuseid ei ole; säilinud vaid tuleasemed, omaaegsel rannikul. Kökenmödingid. Mesoliitilisest traditsioonist lähtub enamik Ertebølle kultuuri esemeid. Vanim keraamika dateeritud u 4600 eKr, u samal ajal laiemalt ka kiviesemete lihvimine. Keraamika: 1. suured koonilised, teravapõhjalised ja paksuseinalised nõud; 2. väikesed liuakujulised ümarapõhjalised nõud. Mõnikord kaunisti nõude serva küünevajutistega. Soome neoliitikum 53001500 eKr Tulid savinõud, muud esemed jätkasid mesoliitilist kultuuritraditsiooni. Küttimine, kalapüük, korilus. Perioodi lõpul karjakasvatus, põlluharimine. Vähenes põdrajaht, kasvas hülgepüük. Neoliitikumi jaotuse aluseks keraamika. Vanim kammkeraamika kammkeraamika kultuur (52002900 eKr). Nõud ovaalse kujuga, ornament: sooned, pisut kammtemplit, lohud. Nõud v suured (u 4050 l)
KAHEKÜMNE TEINE LAUL [- - -] - nii nüüd sööstis ka Hektor, mõõk terav keerlemas kämblas. Raevukalt Hektori kannul ent ikka veel tormas Achilleus Tormas ta vastu Achilleus, vaim täis tulvil jõudu kui jahikoer, kes mäel pesast ehmatand hirve on tormilist. Rinda tal kattis kilp särav, kaunisti noore tehtud ning teda nüüd oma ees ajab orgusid, urgusid ning imetaidurlik. Peas aga kiikus kiiver tal mööda; helkiv kuigi peidab see end vahel põõsaisse, jälgede neljaharjane, kus peal kuldsed lehvisid jõhvid – järgi ohtralt kinnitand neid oli harjadel kindlail
" VIII. Timusk lahkunud, tuli varsti kaks uut õppejõudu juurde, üks venelane, teine poolakas. Ka need asusid siiasamasse elama ja pidid õpilastega ühes lauas sööma. Venelane Slopasev oli suur ning tugev ja rääkis põrisevalt nagu tõrre põhjast. Jalad olid tüseda kehaga võrreldes lühikesed ning peened ja liikusid käies tippamisi, nagu ei suudaks nad pikemaid samme välja kannatada. Kübarat kandis härra Slopasev ikka pisut viltu ja kaunisti silmadele surutult või vastupidi -- pisut kuklasse lükatult, aga mitte parajasti. Härra Slopasev nimelt ei armastanud kuldset keskteed ei kübara kandmises ega ka muus -- söögis ja joogis ka mitte. Niisugune oli tema armastus. Aga tema kaaslane ja pärastine lahutamatu sõber Voitinski armastas parajust, vähemalt mis puutus peakatte kandmisse. Igakord, kui ta oma sametise randiga õpetajamütsi pähe pani,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
