Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel
maagilisi omadusi. Kammkeraamika kultuuri levik ja päritolu. Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. Venekirveste kultuur. III aastatuhande algul jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvest. Nende põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid lisaks veel iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid ka juba loomakasvatusega. Mõnedel andmetel tundsid nad ka juba mõningaid kultuurtaimi. Seega võib venekirveste kultuuriga seostada maaviljeluse algust Eestis.
Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega. Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines
(umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. 4) Mis keelt nad rääkisid? 5) Millisesse rassi kuulusid? Nad kuulusid europiidsesse rassi
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI MUINASAJAL 1. Millal ilmusid esimesed inimesed Eesti alale? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 000 aasta vanused. 2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad
Noorem kiviaeg e neoliitikum U 5000 u 1800 aastat eKr Tööriistad olid paremini töödeldud Savinõude kasutuselevõtmine Arheoloogilised kultuurid Arheoloogilised kultuurid Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogilised kultuurid Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei oleks kõigile piisavalt süüa jätkunud. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel
meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult.
Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused
Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede
Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit
asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved.
tekkisid ridakülad, Lõuna- Eestis olid hajakülad. Korrata §1-5 + konspekt 1. Eesti ajaloo põhiperioodid: muinasaeg ja ajalooline aeg, nende kestus ja algussündmus 2. Muinasaja arheoloogilised kuluurid (3): Kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika e venekirveste sh, millest nimetus, iseloomustada ja võrrelda kultuure omavahel 3. Mõiste - arheoloogiline kultuur 4. Muinasaja arengujärgud: mesoliitikum, neoliitikum, pronksi-ja rauaaeg. Muinasaja arengujärgu kestus, iseloomustus ja võrdlus valdkonniti
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Eesti esiaja kronoloogia põhidaatumid Kiviaeg jaotatakse kolmeks: 1. vanem kiviaeg paleoliitikum, seda eestis pole, sest meil oli jää-aeg. Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad
Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine o Rauaaeg-raua kasutuselevõtt
+ arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr Asulad Pulli, Kunda Valma, Riigiküla Ardu
Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) Kiviaja hiliseim järk; algas savinõude ja lõppes metallide tarvitusele tulekuga. Lähis-Ida ja Kagu-Euroopa n-i alguseks loetakse viljelevate majandusharude tekkimist, seetõttu eristatakse neil aladel ka nn. keraamikaeelset n-i. Ees- ja Kesk-Aasias ning Vahemeremail algas n. u. VII-VI a.-tuh., Kesk- ja Põhja-Euroopas u. V-IV a.-tuh. e.m.a., äärmises põhjas hiljem. N. lõppes VI-III a.-tuh., Põhja- ja Kirde-Euroopas II a.-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsev...
Neid seostatakse varaste (varajaste?) soome-ugri hõimudega. Keeleteadlaste andmeil asub nende algkodu kuskil Kaama ja Uurali mägede vahel. Kammkeraamika kultuuri elanike ei saa samas veel pidada eestlasteks. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. Jõudsid Eestisse veel omakorda uued hõimud. Neil olid kasutusel venet ehk paati meenutavad hästi lihvitud kivist kirved ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakat...
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate ...
algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht. Võrreldes mitmete teiste Eesti piirkondadega on selle kultuuri leiukohti Alutagusel siiski suhteliselt vähe teada. Eesti idapoolses osas jäigi venekirveste kultuuri kandjate osa võrreldes Lääne-Eesti etniliste protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale kogu Eestis kammkeraamika hõimude hulka. Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla
Muinasajal oli Eestis mitmeid Keskajal olid erinevaid kultuure. Kõige maalikunstis olulisel vanem neis oli Kunda kultuur kohal seinamaalid, mis levis kõigis Läänemere ehituskunstis oli tänu idaranniku maades. Sellele feodaalsele järgneb kammkeraamika kultuur, killustatusele palju ja veel venekirveste kultuur mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. VALITSEMINE Muinasajal Eestis kindel valitseja Keskajal valitsesid Eestit puudus. Olid maakonnad kellel olid mitmed võõrvõimud. kõigil oma vanemad. Enamasti valitses
sest saadi uusi oskusi põlluharimiseks ja enam polnud vaja liikuda kohe, kui toit otsa sai vaid sai seda juurde kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted, arvatavasti eluks teises ilmas. Mesoliitikumi inimesed uskusid arvatavasti ka kujukestel olevaid maagilisi omadusi mis pidid omanikku kaitsma ja hoidma. 10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12
keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, tööriistad sarvest, kivist ja luust, elati veekogude läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased
tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek
Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek
Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriista...
olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga, kõõvits, või ehe. Nöörkeraamika kultuur ehk Venekirveste kultuur 2500a ekr. Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus. Inimesi maeti kägaras asendis või külili. Balti hõimud Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed Asula teriitooriumil või isegi põranda alla, kaasa amuletid merevaigust või luust Nöörkeraamika al 3000 eKr ehk venekirveste kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad Algas üleminek põlluharimisele, toimus neoliitiline revolutsioon. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Algas üleminek rändavalt põlisele eluviisile · Matmiskombed - Pronksiaeg al 1800 eKr ASVA kultuur-kindlustatud asula järgi Saaremaal · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, sarveluu pronksiaja algul · Tegevus-/elatusalad
Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i. Soome-ugrilased jõudsid Eestisse ii. Uut sorti ornamentidega keraamika iii. Maaviljelus c. Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii
Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid antropoloogiliselt nii europiidsete kui mongoliidsete tunnustega. Uustulnukad tõid kaasa kammkeraamika kultuuri, mis levis mitmel pool Läänemere ääres. Läänemeresoomlased ja Kunda kultuuri rahvas sulasid arvatavalt kokku, kusjuures domineerima jäid läänemeresoomlased. 3000. aasta paiku e.Kr. hakkasid Eestisse rändama venekirveste kultuuri inimesed. Nemad tõid kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse. See põhjustas rahvastiku ümberpaiknemise põlluharimiseks sobivamatele, viljakamatele aladele. Venekirveste kultuuri kandjad olid ilmselt balti hõimude eellased ja europiidsete tunnustega. Pronksiajal jätkus rahvastiku ühtesulamine ja kultuuriliselt jäid domineerima läänemeresoomlased. 500 e.Kr.--1100 p.Kr. 13.saj. Rauaaeg, mille algust saab arvestada alates VI sajandi lõpust e.Kr
Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid? Vastus.Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid)
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luus...
Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma.
Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - ...
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majandu...
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused
täiendusid. ehe. Kaunistatud kammi meenutava templiga Savinõud, venet e. NEOLIITIKUM paati meenutavad 1.Loomakasvatus Hakati rajama Kalmistud rajati Nöörkeraamika väga hoolikalt lihvitud (kitsed, lambad, sead, elupaiku asulatest e. venekirveste sissepuuritud veised) kaugemale väljapoole kultuur al 2000 silmaaukudega 2.Maaviljelus suurematest kõrgematele eKr kivikirved. Neolootiline veekogudest. küngastele. Siledapõhjalised revolutsioon st. Elati, kus palju Surnud asetati
umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr . Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuses olid venet ehk paati meenutava, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks. *Tacitus- sündis tõenäoliselt tänapäeva Lõuna-Prantsusmaal Gallia Narbonesise provintsis. Tema isa kuulus ratsaväealaste ühiskonnakihti ehk teisisõnu alamaadlisse. Tema kuulsus kõnemehena oli vastuolus perenimega, mis tähendab vaikne. *Ermanarich- idagootide esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast. Tema tegeliku elu kohta on teada väga vähe, tema isikut on kajastanud mitmed ajaloolasd, sealhulgaks ka Jordanis.
(Kliima) 10. Iseloomusta Kammkeraamika kultuuri kiviaja Eestis? Esimeseks neoliitiliseks kultuuriks Eesti alal oli Kammkeraamika kultuur, millele oli iseloomulik keraamika kaunistamine kammornamendiga. 11. Iseloomusta venekirves kultuuri kiviaja Eestis? Umbes 3000 eKr–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud venekirveste või ka sõjakirveste kultuuriks. 12. Mis olid Asva kultuuri tunnusteks? Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. 13. Mis ühiskondlik muutus inimeste elus tuli peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega
kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile ning lahkunutele pandi kaasa ehteid või mõni noake. Märkimisväärne oli ka kõrge kuntsitase. Luust ja merevaigust vooliti erinevaid kujukesi, mida kasutati ehetena. Kammkeraamika kultuur levis peaaegu kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij'ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed.Kalmitud ise paikensid veekogu lähedal künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis on indoeurooplastega
Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud. Usuti elu pärast surma, selleks pandi surnule kaasa nuga ja ehteid. 4)Nöörkeraamiks kultuur Umbes 3000. a eKr. Savinõud ilustati nöörijäljenditega, sellest ka nimi.Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele. 5)Vahetuskaubanuds Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
