Muinasaeg (0)

Kontrolltöö nr.1
Jääaeg

• I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi.
  
• Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega
  
• Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:
  * Päikese kiirguse nõrgenemine
  * Maa pooluste asukoha muutumine
  * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused
  
• Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele.
  
• Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi
  
• Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad.
  
• Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku :
  * Rändrahnud
  * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri
  
• 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv
  
• X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga.
  

Muinasaja ajalooallikad

• Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks.
  
• Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid .
  
• Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT:
  * kinnismuistised – asulakohad , linnused , kalmistud , ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad , relvad ja ehted
  
• Etnograafilised andmed, rahvaluule , isegi eesti keel.
  
• Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad
  

Muinasaja periodiseering
KIVIAEG
Paleoliitikum
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum
u 9000 – u 5000 aastat eKr
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
u 5000 – u 1800 aastat eKr
PRONKSIAEG
Vanema pronksiaeg
u 1800 – u 1100 aastat eKr
Noorem pronksiaeg
u 1100 – 500 aastat eKr
RAUAEG
Vanem rauaaeg
u 500 eKr – u 450 pKr
Eelrooma rauaeg
u 500 eKr – u 50 pKr
Rooma rauaeg
u 50 pKr – u 450 pKr
Noorem rauaaeg
u 800 pKr – 1050 pKr
Viikingiaeg
u 800 pKr – 1050 pKr
Hilisrauaeg
u 1050 pKr – 1200 pKr
Arheoloogia

• arheoloogia – teadusharu , mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud
  
• Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast
  

Arheoloogi ülesanded:

• Väljakaevamised
  
• Puhastamine ja konserveerimine
  
• Vanuse määramine – seda tehakse :
  * kultuurkihi järgi
  * radiosüsiniku meetod
  * drendokronoloogia
  
• Muististe uurimine
  
• Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid,
  
• Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse
  
• Koostööd peavad tegema: etno -, bio-, zoo-, jne -loogidega
  

Loe lisaks õ lk 9
Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega
Keskmisel rauaajal ja viikingiajal

• Läänenaabrid – skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki
  
• Lõunanaabrid – idaslaavlased , suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu.
  
• Idanaabrid – Vana-Vene riik, ( vadjalased , vepslased, karjalased ), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks – toimus I vabadusvõitlus – eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse
  

Muinasaja lõpul

• Edelas – liivlased ja kuralased – suhted väga head
  
• Lõunanaabrid – latgalid – aeg-ajalt tüli ette tülisid, tugevaimad vastased lõunas olid leedulased , kes tegid Eestisse mitmed laastavaid rüüsteretki
  
• Läänenaabrid – rootslased , taanlased – 12.sajandil jätkusid riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida, erilised tulemused puuduvad, samal ajal muutusid eestlased ise tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale.
  
• Idanaabrid – 12.sajandil ei olnud oht suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud, vahel tegid venelased siiski rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse ja on ka teateid, et eestlased tegid ise rüüsteretki vastu
  
• Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.
  

Eestlased muinasaja lõpul

• umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses)
  
• Elatusaladeks olid: maaharimine , korilus , küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus
  
• Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem – hakati talivilja kasvatama ( rukist )
  
• Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga
  
• Loomapidamine – veised, hobused , sead, lambad , kitsed
  
• Käsitöö – tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused
  

Kaubandus

• 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse
  
• Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega.
  
• Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys.
  
• Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega – kaup vahetati kauba vastu – sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu – vastu anti karusnahkasid ja vaha.
  
• Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus – kaup osteti edasimüügiks – idanaabritele võidi müüa vilja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale.
  
• Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi
  

Talud ja külad

• Eestlaste elamuks oli suitsutuba , kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad
  
• Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos nt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis
  
• Ridaküla – talud rajati ridastikku nt Ida-Eestis
  
• Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugemal nt Lõuna-Eestis
  

Haldusjaotus

• Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks
  
• 13. sajandi algul oli kihelkondi kokku umbes 45
  
• Algas kihelkondade maakondadeks muutmine, neid oli 8:
  * Virumaa
  *Rävala
  * Järvamaa
  * Harjumaa
  * Läänemaa
  *Saaremaa
  *Ugandi
  *Sakala
  
• Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad
  
• Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess
  

KIVIAEG
Perioodi nimetus
Mesoliitikum
Neoliitikum
Kultuur/aeg
9000-5000 ekr
Kunda kultuur
Kammkeraamika
4000 a ekr
Nöörkeraamika
3000-1500 a ekr
Asukohad
Pulli külas, Sindis
Kunda Lammasmäe
Levik
Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani
Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani
Volga jõest Reini jõeni, lõunast peaaegu Alpideni
Leiud
Tuleasemed, kirved , söetükid, loomatükid
Savinõud, kujukesed , kirved
kirved
Asulad/ elamud
Veekogude läheduses elati 15-30 liikmeliste kogukondadena
Hütid ümmargused
Jõgede, järvede ääres, mererannal ise väikesaartel
Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole
Asulad piirkondades, kus oli rohumaad loomadele ja mullakihti maaviljeluseks, suured kogukonnad võisid olla jaganenud perekondadeks
Inimeste eluviisid
Kalastamine ,veelindude küttimine, korilus, jaht ( metssead , põdrad)
Küttimine, kalastamine, korilus, algeline viljelus
loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelus (oder, nisu, kaer ), jaht, kalastamine
Tööriistad
Ebakorrapärased kivikirved, ei olnud eriti töödeldud
Töödeldud ühtlaselt üle pinna, kirved, nooleotsad, täiuslikud püügivahendid
Kivikirved- hoolikalt lihvitud , sissepuuritud silmaaukudega
Tööriistade valmistamise materjal
Kivist, luust , puust, tulekivi, kvarts , sarved
Kunda kultuuri tunnus luu ja sarvesemete rohkus
Tulekivi, moondekivi ,luu, merevaik
Kivi, luu, sarved
Tarbeesemed
Ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad , naasklid, (valmistatud luudest ja sarvedest)
Savinõud, ehted
Matmiskombed
Maeti asula territooriumile, ka elamu põranda alla.
Kaasa pandi nuge ehteid, luust kujukesi, elu teises ilmas
Kalmistud asulatest väljaspool kõrgematel küngastel, surnud asetati haudadesse külili
Muu info
Savinõusid kaunistati, suht kõrge kunstitase
Savinõusid kaunistati nöörjäljenditega
Pronkisaeg ,
Vanem Rauaaeg
Perioodi nimetus
Vanem pronksiaeg
Noorem pronkisaeg
Eelrooma rauaaeg
Kultuur/aeg
1800-1100 a ekr
1100-500 ekr
500 ekr – 50 pkr
Asukohad
Muhu, Võrtsjärve ümbrus
Lääne- ning Põhja-Eesti ning saared
Kagu-Eesti, Põhja-Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest
Levik
suur
Leiud
Pronksesemd, odaotsad
Põllujäänused,(kivihunnikud)
Esimesed rauast esemed
Asulad/elamud
Kindlustatud asulad,(Asvas,Ridalas,Kaalis, Irus , Narvas).Asulates elati püsivalt, üksiktaluline ausustus, põllumaa eraomandus, rannikualad rohkem asustatud
Kindlustatud asulad jäeti maha, ajutiselt kasutatavad linnused, Jätkus üksiktaluline asustus, kerkisid esile jõukamad talud
Inimeste eluviisid
Karjakasvatus, maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi , veiseid, sigu hobuseid. Kasvatati nisu, otra , hernest , uba, lina, küttimine ja kalapüük
Uued põllusüsteemid, korrapärasemad põllud. Karjakasvatamine, maaharimine,
Tööriistad
Jätkus kivikirveste valmistamine, kuna pronksist tööriistad olid kallid, luust, sarvest
Rauast, tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist
Tööriistade valmistamise materjal
Metallist, kivist, sarvedest, luust, pronksist
Pronks, tooraine Skandinaaviast, tihti kohapeal
Rauast, soorauamaak
Tarbeesemed
Matmiskombed
Kivikirstkalmed, maapealsed kalmeehitised, kesksesse kirstu maeti tavaliselt mees, sageli tema kõrvale ka naine ja laps
Maeti kivikalmetesse alguses, hiljem tarandkalmetesse, surnu asetati tarandmüüride vahele, põletati vähem
Muu info
Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks, võeti eeskuju Skandinaavialt, ohvrikivid
Lohukivid, varanduslik ebavõrdus süvenes, võimuvõitlus

Rauaaeg

• 50 – 450 pkr
  
• tüüpilised tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, maeti enamasti põletatult
  
• üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks
  
• põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö areng
  
• vikatid ja sirbid
  
• sõled, ripatsid , kaela-ja käevõrud, sõrmused
  
• viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu
  
• rahulik ajajärk
  

Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg

• Linnused
  Vaata TV lk 9 harjutus 1
  
• Külad ja põllud
  *enamus rahvast elas avaasulates
  *külade kujunemine
  *ribapõllud
  *maa jagati pikkadeks ribadeks, et kõigil oleks võrdselt head ja “halba” maad
  *puuadrale lisati rauast ots
  *kaheväljasüsteem
  
• Kalmed
  *tarandkalmed
  *uued kivivarekalmed – sisekonstruktsioonita kivivaremed
  *pandi kaasa kullast ja kullatud esemeid, aga vähem
  *kääpad
  
• Aarded
  *hõbeaarded
  *väärismetallii aarded – leitud enamasti põllumaadelt või asulakohtadelt, ehted
  *raudesemed – odaotsad, mõõga fragmendid, võitlusnoad
  

Vt TV ül 3 lk 11, ül 1 lk 10