Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia Willendorfi Veenus. Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur. # toteism kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid, ninasarvikud ja linnud, kelle liha ei söödud) Mänguteooria 18. Saj. inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist. Altamiras värvilised lainelised jooned, käejäljed e. Altamirira ,,makaronid". Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr. Neoliitikumi lõpp metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr. Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr.
kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lät...
docstxt/1318252406146356.txt
· Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve...
Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik. Veekogude ääres elati, sest seal oli hea kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem
hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee. DOLMEN - suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat. Kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. KROMLEHH - koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest
rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6. Nimeta kaks erilist keraamika tüüpi koos selgitustega - Kammkeraamika – hambulise kammilaadse templiga tehtud ornamendimotiiv.
· Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei oleks kõigile piisavalt süüa jätkunud. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Oskused ja sellest tulenevad elatusalad: kalapüük, küttimine, korilus Kuna kogukond sõltus loodusest, siis Sageli vahetati elukohta Asulad veekogude ääres Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest? Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest? Osati valmistada savinõusid Ehitati tugevamaid ja püsivamaid eluhooneid Tööriistad olid oskuslikumalt töödeldud Tegeleti kunstiga Alates u 3000. aastat eKr (nöörkeraamika kultuur): Loomakasvatus Maaviljelus Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis? Miks? Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis? Miks?
3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheoloogilis-kultuurilist etappi. 2.Neoliitikum (5000-1500 aastat e.Kr.) Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu, eristudes niiviisi nendest piirkondadest, kus neoliitikumi mõiste on seotud üleminekuga viljelusmajandusele. Majandusmuutustel põhineva periodiseeringu kohaselt võiks neolitiseerumisest Eestis rääkida
Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida.
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate ...
Arutlus Megaliitiline kunst: suurte kivide kunst ja/või suur kivide kunst Mõiste ,,megaliitiline kunst" ei pruugi paljudele inimestele midagi öelda. Sellisel juhul tuleks meenutada kuulsat Suurbritannias asuvat Stonehenge´i ja kõik asetub mõttes oma kohale. Järgnevalt üritangi jõuda selgusele selle suurte kivide kunsti olemuses. Megaliitilise kunsti esindajad jagatakse kolmeks: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on kõrge püstine kivirahn. Dolmen kujutab endast suurtest kiviplaatidest kambrit, mis on kaetud rõhtsa kiviplaadiga. Kromlehh on nende kahe kooslus. Need ehitised, mis täidavad suuresti monumendi ülesannet, on püstitatud peamiselt usulistel põhjustel. Samuti võidi neid kasutada astroloogilisel otstarbel. Igal juhul viitavad sellised ehituslikud saavutused nende püstitajate kõrgele arengutasemele, arvestades eriti asjaolu, et need on püstitatud ajavah...
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati
1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet
Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11. Kuidas mõjutas jääaeg elu kujunemist Eestimaal? Jääaeg aitas maasku kujundada, liustikest tekkisid künkad jms, nende peale ehitati linnuseid. 12. Millal algab Eesti ajaloos ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg? Ajalooline aeg on see, kust on säilinud kirjutisi. 13. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitikumi omadest? Tööriistad olid paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad töö- ja tarberiistad. 14. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel Näiteks: Lahkunutele pannakse kaasa igasuguseid asju (ehteid). Usuti, et need kaasa pandud asjad on järgmises elus vajalikud. Nad uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi. 15. Miks hakatakse nooremal pronksiajal rajama kindlustatud asulaid
ESIAEG Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks: - PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG - MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM - PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas lo...
Menhir Menhir on muinasajast (Neoliitikumi aegne) pärinev inimese püstitatud vertikaalolekus olev kivirahn. Prantsusmaal, Carnacis on neid kõige rohkem. Suurim ja tuntuim menhir asub Locmariaqueris ja seda tuntakse nime all Suur menhir. See küll kukkus pikali aga kunagi oli see oma 20 m pikkune. Enne oli see siuke Andreas Parve
Nöörkeraamika kultuur(u 3000). 5. Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Et tagada omale elatis ja et toitu jätkuks ning liiga kiirelt otsa ei saaks. 6. Leia seoseid mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel. Kuna põlluharimisoskus puudus ja tööriistade valistamine oli algeline, sõltusid nad suuresti sellest, mida loodus neile andis, ning selle tõttu pidid nad ka pidevalt edasi liikuma. 7. Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused keskmise kiviaja inimese omadest? Neoliitikumi inimesed oskasid juba valmistada savinõusid nind lisaks oskasid valmistada ka selliseid nooleotsi, mis olid teravad üle kogu pinna. 8. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis võrreldes varasema perioodiga? Millest olid need muutused tingitud? Kogukonnad jagunesid omaette peredeks. Asuti veekogudest kaugemale elama ja jäädi rohkem paikseksm
c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti (rauaaeg) b) piiskop Fulco Eestimaa esimene piiskop, kelle katsed Eestis ristiusku levitada olid tulutud (rauaaeg) c)Sigtuna linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg) d) Jurjev Jaroslav Targa poolt rajatud praeguse nimega Tartu (pani oma ristinime Juri järgi) (rauaaeg) 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) VASTUS: Neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on kammkeraamika kultuur. Oskused töödelda paremini, toidunõud, matmiskombed. 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a) Tarandkalme b) Kivikirstkalme VASTUS: a) tarandkalme ristkülikud (pronksiaeg)
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg.
2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a) Tarandkalme b) Kivikirstkalme 7. Kiviaja asustuse ka Eesti rahva kujunemise küsimuses on teadlaste seisukoht muutunud. Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku? Milline teooria tekkis XX sajandi lõpus? (1990
NISU NISUST Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Algas tööriistade valmistamine. · vanem ehk alampaleoliitikum. · keskmine ehk paleoliitikum. · noorem ehk ülempaleoliitikum. Meseoliitikum · Algas peale jääaja lõppu. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum · Algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga. · Väike paksu naise kujuke ,,Willendorfi Veenus" · Piklik rahn: menhrin. · Dolmenrõhtsed ja püstised kivid, haudehitis. · Neoliitikumi algust seostatatakse põlluharimise ja looduskasvatuse muutumisega peamiseks elatusalaks/inimesed jäid paikseks. · See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS
Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) Kiviaja hiliseim järk; algas savinõude ja lõppes metallide tarvitusele tulekuga. Lähis-Ida ja Kagu-Euroopa n-i alguseks loetakse viljelevate majandusharude tekkimist, seetõttu eristatakse neil aladel ka nn. keraamikaeelset n-i. Ees- ja Kesk-Aasias ning Vahemeremail algas n. u. VII-VI a.-tuh., Kesk- ja Põhja-Euroopas u. V-IV a.-tuh. e.m.a., äärmises põhjas hiljem. N. lõppes VI-III a.-tuh., Põhja- ja Kirde-Euroopas II a.-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsev...
Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate
Materjalilt olid rohkem savisegust kui puhtast savist. Ornamentikat nende juures eriti ei kasutatud. Nende väärtust näitab aga see, et nende külgedelt on leitud auke ja arheoloogid oletavad, et kui need katki hakkasid minema, üritati neid parandada. Neoliitikumi ja mesoliitikumi üleminekut arvestatigi meil varem savinõude ilmumise järgi, kuid Põhjamaades tehakse seda üleminekuga viljelevale majandusele. Eesti otsustas ühtlustuda. Selle tõttu on neoliitikumi arvatavaks alguseks umbes 4200 eKr. Neoliitikumi nimetatakse ka Narva kultuuriks. 4200 eKr 3000 eKr oli kammkeraamika aeg. Tegumood ei muutunud eriliselt, kuid lisandusid kaunistused. Nimi tuleneb sellest, et kaunistused arvatakse tehtud olevat mingitsorti kammi abil. Lisaks ka lohud, mida tehti kas näpuga või puupulga otsaga. Eksperimentaalarheoloogia raames on tõestatud, et sedasi on täiesti võimalik korralikke savinõusid teha.
valmistamise oskus, mis liikus rahvastiku siirete ja kultuurilaenude tulemusena küllaltki kiiresti põhja poole. Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale. Läänemere ümbrusesse jõudis savinõude valmistamise oskus kultuurilaenuna. Varasema Kunda kultuuri asemel eristatakse nüüd Narva kultuuri, mis sai oma nime 1950. Aastatel uuritud Narva jõe alamjooksul paiknevate muististe järgi. Eestis on see vaid varaneoliitline nähe. Keraamika leviku üldisi levikusuundi arvestades hakati savinõusid varem valmistama Eesti lõunapoolsetel aladel ja siis põhjapoolsetel.
KIVIAEG. Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka ...
Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr )
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Per...
inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil hakati rajama kalmistuid, mis asusid asulatest väljaspool, natuke kõgematel küngastel. Surnud asetati haudadesse, mis olid kaevatud maasse. Nad asetati külili ja kägarasendisse ja käed sätiti pea alla. Arvatakse ka, et surnu oli kinni seotud. Kuna uskumused muutusid ja surnuid hakati kartma. Vanemal pronksiajal (u.1800-1100 eKr.) matmiskommetes uusi muutusid ei olnud. Noorem pronksiaeg u. 1100-500 eKr. Toimus suur muutus, sest hakati
Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt kirjutatud. Eesti keskaeg kestis 13
15 000-10 000 aastat tagasi. Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi. Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a. Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-5000 e.m.a.) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u.7000- 3000 e.m.a.) Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades. Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika
vaeva. Ilmselt oli kujutistel maagiline tähendus, nendega püüti nt suurendada jahiõnne. Kujutisi võidi koobastesse maalida ehk maagiline ümbruse loomiseks, sinna tee läbimine võis olla rituaal , nt millega õnnistada sisse uusi täiskasvanuid. KUNSTI TEKKE PÕHJUSED: · usuliste vaadete teke (seotud jahimaagiaga ja viljakusmaagiaga) · mänguteooria levitatud ateistide poolt, kunsti eesmärgiks on lõbu ja meelelahutuse pakkumine 3. teema Neoliitikumi ja paleoliitikumi kunst 10 000 a eKr mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp Neoliitikumi algus viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr. Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale,
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6
5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja
Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra, nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida. Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.)
18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7
Asulapaikadest saadud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja päris palju ka kopraid, kuid suuremate loomade saagis oldi tagasihoidlikumad. Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid püünised ja lõksud. On tehtud ka kindlaks, et jahimeestel oli abiliseks koerad. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peavad arhieoloogid keraamika kasutuselevõtu umbes 5000. aasta paiku ekr. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Väiksemaid savinõusid võidi tarvitada taldrikutena. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel.
· Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis. · Kunda kultuur- oli mesoliitikumis. Eesti iseloomustus mesoliitikumi ajal a) Pulli asulakoht põhiline eluala. b) Elati veegogude läheduses. c) Kalastati, jahiti, ning tegelti korilusega. d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.)
Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut. Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele
On leitud koera luid, mis viitavad jahimeeste abilistele Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas hõlgeküttimisega Jahiretked ulatusid Saaremaale, Hiiumaale ja Ruhnu Kala ja liha kõrval oli igapäevases menüüs olulisel kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Kahjuks on säilinud vaid sarapuupähkli koored Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000 1800 eKr Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu Kujult meenutasid nõud teravneva põhjaga padasid Nende püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja Tehti ka väiksemaid savinõusid, mida võidi tarvitada taldrikutena Kammkeraamika kultuur Levis umbes 4000. aasta paiku eKr Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud lohukeste ja täkete ridadega
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb rohttaimede ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
