kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt
kalmed paiknesid asustuskeskusest kõige sagedamini 200400 m kaugusel, kuid neid esines suhteliselt palju ka veel kuni kilomeetri kaugusel sellest. Hilisemad kalmed kontsentreerusid seevastu keskusest kuni 500 m raadiusse ning võisid vahel jääda hoonealustest vaid mõnikümmend meetrit eemale. Kalmistute asukoht sõltus ka nende suurusest: suuremad kalmistud paiknesid tavaliselt põldude piiril või ka põllustatud ala sees, kuid asustuskeskusest suhteliselt kaugel, samas kui väiksemaid kalmeid leidus ka hoonete läheduses. Ka Ojamaal näib kalmeid leiduvat kohati asustuskeskuste vahetus läheduses, kuigi sagedamini võib neid leida kaugemalt. Hoolimata sellest, et Ojamaale oli raua- ja keskajal iseloomulik üksiktaluline asustus, leidub iga asustuskeskuse ümber enamasti mitmeid kalmeid. Põhja-Eestis ilmneb Valter Langi muistiseplaanide põhjal otsustades Rootsiga sarnane tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui rauaaja teise poole kalmed
Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega. Hilis rauajal (1050-1200 pKr.) matmiskombed ei muutunud oluliselt. Kasutati ikka kalmeid ja kääpaid. Sellest järeldan ma,et matmiskommetes oli suuri läbimurdeid ja oli ka aega kui muutused oli väiksed. Suurim muutus toimus nooremal pronksiajal kui kasutama hakati kivikirstkalmeid.
Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni. Erinevalt pronksist leidub rauamaaki ka Eestis. Tekkisid Kelti põllud. Põllulappide ja peenarde asend ja suurus määrati kindlaks juba enne maa esmast ülesharimist. Sellised põllulapid on enamsti täielikult ümbritsetud madalatest pinnasest või kividest vallidega. Eelrooma rauaaja algupoolel meti veel enamjaolt nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetesse. Eelrooma rauaajal hakati ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Tarandkalmed olid kivikalmed, milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või müür, mille moodustasid nn tarand täidetud kividega. Rauda hakati sulatama kohalikust maagist. Seda hakati kasutama tööristade ja relvade valmistamiseks. Vanimaks teadaolevaks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Ka eelrooma rauaajal oli üheks tähtsaimaks tööriistaks õõskirves, nüüd aga hakti neid pronksi asemel tegema rauast. Teine asendamatu töörist oli nuga
Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu Sellega seostatakse ka umbes sel ajal rajatud linnuseid Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr) Palju uuritud selle aja kalmeid, mis sisaldasid rikkalikult panuseid Varasemad tarandkalmed olid lohakalt laotud kiviridadega, Rooma rauaajal ehitutd kalmed olid aga korrapärased Surnud maeti enamasti põletatult Taranditest leitud luukildude ja ehete põhjal oletatakse, et igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 inimest Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar
Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas?
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa- aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema. Sellest ajast on Muhus ka kive, mille pinnale on uuristatud väikesed augud. On ka selliseid kive, mida nimetatakse moaljakivideks, millele toodi ande ehk ohvreid ja mille juures käidi tõbesid arstimas. Muistsetest matmispaikadest on leitud ehteid ja esemeid, mis surnuga hauda kaasa pandi.
uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades
Kaubavahetus naabritega soojenes ning muutus tihedamaks. Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme ja kivikirst kalme. Kuna inimesed esiajal tihti panid kalmetesse kaasa väärtesemeid ning muid asju oma elust, siis nüüd arheoloogidel on kalmeid üleskaevates väga põnev avastada uusi ja huvitavaid asju esiajast , mida nad varem ei teadnud. 13. Kas esiaeg on oluline periood Eesti ajaloos? Põhjendage oma seisukohta ning tooge väidete kinnituseks näiteid. B 3. Kas paleoliitilise asustuse leidmine Eesti alalt on tõenäoline? Ei, sest nii kaugele pole leitud asju, kõige vanem asustus on leitud Sindist. Jääaeg tasandas jääkamakatega asustuse märgid ära. Kunagi ei või teada
orienteeritud merenduslikule tegevusele ning käis tihe läbikäimine Läänega. 17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud. Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg?
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omaduste...
paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes. Eelrooma rauaaja algupoolel maeti veel enamikku nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse.
Siiski leidus ülikoolis professoreid ja üliõpilasi, kes huvitusid maarahvast ja uurisid eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri. 1638-Luteri kirik Eestis. Piiskop Joachim Jhering astus ametisse. Eestis hakati üles ehitama luteri kirikut. Kiriku üldine olukord oli Liivi sõja tagajärjel hull: hooned olid purustatud, õpetajaid polnud enamikus kogudustes. Talurahvas oli jälle hakanud pidama muinasusu kombetalitusi ja kasutama vanu kalmeid. Ristimist ja kiriklikku laulatust ei tehtud, armulaual peaaegu ei käidud. Ka järelejäänud pastoritest polnud suurt asja, kuna nende haridus ja kõlblus jättis soovida. 1638.-1657. aastal oli Eestimaa piiskop Joachim Jhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal uuesti üles ehitada. Eesti- ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus ehk konsistoorium. Vaimulikkonna juht oli kindralsuperintendent, kelle võim oli võrreldav piiskopiga.
Noorem pronksiaeg – kivikirstkalmed – 5-8 m läbimõõduga ringikujuliselt laotud suuremad kivid, mille keskel oli kirst. Eelrooma rauaaeg – tarandkalmed – nelinurksed kiviridadest laotud kõrvuti asetsevad hauad. Rooma rauaaeg – tüüpilised tarandkalmed – sama nagu tavaline, aga surnuid maeti põletatult. Keskmine rauaaeg – kasutati juba olemasolevaid kalmeid. 2) Vana-Liivi riigid ja valitsemine 14.-16. sajandil Maaisanda domeen – kogu talupoegade poolt haritud maa. Esialgu ei olnud vasallidel õigust maad edasi pärandada, aga 1315. aastal said vasallid pärandada maad isalt pojale, 1329. ka tütrele. Need alad, mis ei olnud läänistatud, need alad jagasid maaisandad suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille peamajaks oli ametimõis. PILET 5
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed. Oletatakse, et sellist matmisviisi kasutati ühiskonna väljapaistvamate isikute puhul, sest selliseid kalmeid pole palju leitud. Neljandat tüüpi kinnismuistendid on lohukivid, mida on leitud Eesti aladelt umbes 1800. Enamasti oli kivis lohke 1-2, kuid vahel ka enam. Lohkude tähendus pole teada. Enim on neid kivisid leitud piirkondadest, kus tegeleti põllumajandusega. Rauaaeg 500 e Kr - 1200 Vanem rauaaeg 500 e Kr 450 Esialgu rauda imporditi, kuid umbes ajaarvamise vahetusest tekkis kohapealne rauasulatus. Rauda sulatati kohapeal soorauamaagist
Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud assimilatsiooni-protsessi tulemusena muutus Eesti rahvastik veelgi europiidsemaks. Venekirveste kultuuri hõimudelt jäi pärandiks ka arvukalt keele- ja kultuurilaene. Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on Kirde-Eestist andmeid liiga napilt. Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et esmakordselt kohtuvad nüüd kalmeid ka Peipsi rannikul ja Kuremäe lähistel. Pärast seda ida poolt tulid uued siirdlased, kes pärinesid vadjalaste lõunahõimust. See hõim elas territooriumil, mis hõlmas 10. - 11. sajandil ligikaudu Oudova, Samro järve, Luuga jõe keskjooksu ja Narva jõe keskjooksu vahelise ala. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 14. sajandist tugevnes eesti kultuuri mõju Alutaguse lõunaosa vadjalastele, ehkki niigi oli tegemist keeleliselt ja kultuuriliselt Eesti
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr) Varajane ja Rooma rauaaeg. Inimesed kolisid kogukonnast rohkem eraldi taludesse elama individuaalsus. Matmiskommete ulatuslik kasutamine rajati erinevaid kalmeid: kivikirstkalmed tarandkalmed laevkalmed Rooma impeerium ja Eesti ala. Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus. Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg. KESKMINE RAUAAEG E.VIIKINGIAEG Rahutud ajad algasid rahvaste rändamisega Euroopas. (hunnid, goodid, vandaalid) Eestis näitas seda relvade ilmumine hauapanustesse ja linnuste ehitamine: *Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid.
Kreutzwald asub elama oma tütre ja väimehe Blumbergi juurde. Maha jääb Võru suhtlus- ja sõpradering. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa Marie Elisabeth Kreutzwald Dr. Fr. R. Kreutzwald 19 KREUTZWALDI TEGEVUSE SUUNAD 1) Teeb koostööd Peterburi Teaduste Akadeemiale, kogudes andmeid Setumaa, Läti ja Vene aladel elavate eestlaste asustuspiirkondade kohta. 2) Huvitub arheoloogiast, uurib vanu kalmeid ja avaldab arheoloogiaalaseid artikleid. 3) On pika ja põhjaliku ülevaatega Krimmi sõja sündmustest ,,eesti rahvusliku ajalooteaduse rajajaid ja teiselt poolt ka Vene ajaloo esimesi tutvustajaid eesti kirjanduses" (A. Annist). 4) Laseb Altorfil joonistada Virumaa rahvarõivaid ja kirjeldab neid. See on esimeseks üksikasjalikuks kirjelduseks Põhja-Eesti rahvarõivastest. 5) Rikastab eesti keele sõnavara (omadus, iludus, tõsidus, tulevik, kunstnik, voorus,
akadeemia arhioloogide poolt). Asva elanikud olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Tehti käsitööd puuseppad, kangurud, ja valati pronksi paekivist varuvormidesse - peamiselt ehted, sõed, nõelad, ripatsid. Asvaasula oli ümbritsetud paekivist tara(müüri) ja palkidest kaitse ehitusega. Samatüübilisi pronksi leiuga asulakohti on avastatud Saaremal veel Ridalast ja Kaali järve äärest, Irust ja Narvast. Pronksiajal hakati rajama ,,maapealseid hauakambreid" Kivikirs kalmeid. Põhielemendiks oli suurtest kividest laotud ring d=3-10m, ringi keskel oli paeplaatidest laetud kirst, kuhu asutati surnu, karmu kohale kuhjati kivist ja mullast küngas. Pronksiajal ilmuvad väikese lohulise kultuskivid. Leitud on u 1500 kultuskivi Põhja ja Lääne Eestist. Rauaaeg 600eKr-1saj pKr Eesti rauaajas eristatakse: varast, vanemat, keskmist ja nooremat rauaaega. Varane rauaaeg 600eKr 1saj pKr Leiud: vanimad raudesemed 600a on leitud Virumaalt
ka jaapani stiilis maalikunst.(Sealsamas 2008: 145) 3.3.2. JAAPANI SKULPTUUR Budismi sissetungi eelset ( kuni 6.sajandi) jaapani rahvuslikkust skulptuurist on vähe säilinud. Jõmoni'i perioodi savikujud on miniatuuresed, 30-40 sentimeetri kõrgused inimfiguurid ebanormaalselt suurte silmadega. Need kajastasid tollal laialt levinud usku maagiasse ja on tuntud dogu nime all. Kurgaanide perioodi ajast on säilinud haniwa'd, mis ümbritsesid kalmeid. ( Sealsamas 2008: 150) Alates 6. sajandist võime, kuigi teatud määral tinglikutl, eristada kaht tüüpi skulptuure: budistlikud ja sintoistlikud. Budistliku skulptuuri, milles oli tunda India mõjusid, tõid Jaapanisse hiina ja korea kuntsnikud-skulptorid. Skulptuuride ideoloogilise sisu määras religioon. Nendes kujutati ainult Buddhat või bodhisatvaid. Kujud püstitati eelkõige templitesse. Sinotoistlik skulptuur kujutas peamiselt shinto jumalusi kami'sid. Võib
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
· Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini. · Eksperimentaalarheoloogia kui arheoloogil tekib ettekujutus, kuidas mõni asi võib olla toimunud, tehtud, siis hakatakse seda ise ka katsetama. Nt üritati Eestis soorauast
maa) Ilmselt eksisteeris ühiskondlik võimuvõitlus selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja-Euroopale ja Eestile Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted Sellest ajast on uuritud kõige rohkem kalmeid, mis sisaldavad rikkalikult hauapanuseid (üle Eesti u 500 kalmet) eluolu Üksiktalulise asustuse õitseaeg, sise-Eestis asustus tihenes Juurde tekkis jõukamaid talusid Põhielatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus Põllundustoodang kasvas, tekkis ülejääk, millega sai kaubelda Raudesemete valmistamisele spetsialiseerumisest oli välja kujunenud käsitöö (lisaks tööriistadele ka peenekoelised ehted, pronks, email) Kaubandushuvid suundusid lõunasse Rooma impeeriumi poole
Georadar spetsiaalne riistapuu, millega lastakse maapinda raadiolaineid. Maa peegeldab nad tagasi aga peegeldus oleneb maa läbilaskevõimest kraavi ja müüri oma erinev. Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis. Peab rentima aga kallis. 4. Metallidetektor võimalik otsida nii tavalist, värvilist kui ka väärismetalli. Kuna metallidetektorid on vabalt müügil, siis asjahuvilised on rüüstanud kalmeid, muistiseid. Selle vastu võidelda on keeruline kuna leiukohti on palju, üle 6000 ja asuvad üksildastes paikades. Viikingiaegne mõõk müüdi Soomes 50 00 kr eest. Virumaalt leitud kalmest mõõk, mis on 11. sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane(kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud. Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud
püsti pannes jäävad jäljed maas olevatest palkidest, kuid kaevamistel on leitud vaid üksikute postide jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei ehitatud, kuid sinna tehti ikkagi järelmatmisi. Rajati hoopis kangurkalmeid (tegemist on ringiga, kuhu maetakse). Kivivarekalmes on kive vähem. On ka kalmeid, kus on ääretult rikkalikke asju, näiteks Lepna, Proosa, Paju laevmatused kivikalmes. Kamberkivikalmed. Proosa kalmes lõhuti nõukogude ajal esemed töö käigus ära. Lepna haud on tuntud katkuhauana, mis oli Saaremaal Valjala vallas, avastas Marika Mägi. Nimi 'katkuhaud' oli sellest rahvast eemal hoidnud. Selles kalmes oli väga palju asju. Tegemist oli kivikalmega, mille keskele maa sisse oli süvendatud nelinurkne ala, mille servas olid paekividest laetud müürijäänused
Naised maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal arvukalt. Panusteks tulekivilaastud; kivikirved, keraamika; talvad, vaskrõngad. Praegu peetakse venekirveid staatuse sümboliteks. Leitud ka miniatuurseid kirveid neil kirvestel oli rohkem kui vaid võimalik praktiline tähendus. Keraamikal nöörornament. Levinuim tüüp on S-tähe kujulise profiiliga. Ornament: nöörivajutised ja sissekriibitud triibud e kuuseoksamotiiv. Kui on nöörijäljed, siis need kaelaosal, harva külgedel. Kuuseoksamotiiv vaid võrikul
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel aastatuhandel eKr hakkasid tolleaegsed eestlased oma surnuid matma maapinnale kuhjatud kivivaredesse -- kivikalmetesse. Sinna maeti laipu nii põletatult kui ka põletamata. Rooma rauaajal kujunes Kirde-Eestis välja nn tarandkalme -- mitmeosaline nelinurkne kivikonstruktsioon. Tarandkalmesse maeti põletatult. Kivikalmetesse matmine püsis Eestis ligikaudu neljateistkümne sajandi jooksul ja selliseid kalmeid on leitud umbes 280. Selle kõrval aga püsis kiviajast pärinev komme matta põletamata surnuid välistunnusteta maa-alustesse haudadesse. Taolisi, enne 14. saj rajatud kalmistuid on praegu Eestis teada 134. Vanemad maa- alused kalmistud rajati algselt kivikalmete vahetusse lähedusse. Maeti põhiliselt üksikhaudadesse ja teatud määral kasutati ka kirstu. Haud oli suunatud pikiteljega läänest itta ja surnu pea oli suunatud läänekaarde. Tähtsaks matusekombestiku osaks oli matusesööming
Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad.Lõpu poole hakkas ilmuma ka kvartsist miniatuursed tööriistad.Lõpuperioodus ilmub ka esimesi savinõusid(kilde).Kunda kultuur oli läti aladel levinud ennekõike jõgede ja järvede kallastel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
