Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida. GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem
rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks arheoloogia ajalukku kui: a. dendrokronoloogilise meetodi rajaja; b. radiosüsiniku meetodi leiutaja; c. tüpoloogilise meetodi kasutuselevõtja; d. kolmeperioodisüsteemi rajaja Kes soovib, et eksam oleks kergem... võib koostada Euroopa muinaskultuuride mõnda probleemi analüüsiva referaadi (umbes ca 8 -10 000 tähemärki). Referaat peab olema viidete ja kasutatud allikate nimekirjaga. Valitud teema tuleks enne kooskõlastada õppejõuga (näit meili teel).
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii
Pani aluse vanema kiviaja uurimusele. Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900) kogus relvi...sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama. Oscar MONTELIUS huvitasid esemed. Võtt vaatluse alla pronksi aegsed esemed....liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel. Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See
Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes.
Absoluutne kronoloogia dateeritud kindlate numbriliste väljenditega. Suhteline kronoloogia täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem. Stratigraafiline meetod jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus. Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius) teatud esemed esinevad koos. Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust! Vanu pronksesemeid on kasutatud uute tegemiseks, koostis ei ütle ei asukohta ega vanust. Materjalid, mida dateeritakse on orgaanilist päritolu, populaarseim radiosüsinikmeetod(C14). Radiosüsinikmeetod C14 tuleb atmosfäärist ja satub inimestesse (luudesse) ning taimedesse. Surres
ja jagunevad erinevatesse rühmadesse. Hans Olof Hildebrand võttis arheoloogias 1870. aastal kasutusele termini ,,tüpoloogia". Tüpoloogiline sari ja tüpoloogiline meetod. Andis välja ka Rootsi esimese teadusliku muinasaja üldkäsitluse, kus kasutas ka tüpoloogilist meetodit. Emil Vedel arendas seda meetodit edasi ning eristas nende meetodite raames Eelrooma rauaaja. Maailma arheoloogiasse viis tüpoloogilise meetodi Oscar Montelius. 20. sajandi alguses peeti teda ikkagi arheoloogilise tüpoloogia isaks, Hildebrand jäi liiga lokaalseks. Ta hakkas looma tüpoloogilisi sarjasid ning hakkas kontrollima nende õigsust ka suletud leidude abil. Mõtles välja selle, et igal esemel on olemas eseme arengukaar (mingil ajal ese tekib, saab oma õitsengu ning siis mandub). Sophus Müller (taanlane) uuris varast rauaaega. Jagas Rooma rauaaja kaheks perioodiks haudade leiukomplekside abil, arvustas Monteliust, et too ei kasutanud
Ta hakkas tegema kaevamiste plaani, kirjutas üles kust mis leiti. Teised arheoloogid lasid talupoegadel kaevata ja ise lustisid samal ajal. Rivers aga oli alati kaevamistel kohal, kui teda polnud, ei kaevatud. Oli esimene korralik kaevamiste läbiviija. Oma kollektsiooni andis ta Oxfordi ülikoolile, seal on ka näitus neist. Kaevamiskohtadel pani ta alati augud pärast kinni ning nende põhja asetas medali, mis tähistas, et tema oli seal juba kaevanud. Oskar Montelius uuris muinasaega. Ise ta kaevamisega ei tegelenud, vaid uuris teiste kaevatud muistiseid. Ta võttis ette pronksiaja ja hakkas uurima pronksiaegseid pronksesemeid. Oli esimene mees, kes üritas neid esemeid täpselt ajalukku panna. Tol ajal oli see keeruline, sest esemeid sai ainult väliselt uurida. Ta tegi arenguread erinevate esemete kohta ja hakkas ka leiukohti võrdlema. Montelius jagas pronksiaja 6 perioodi. Suhteline kronoloogia, täpset aega ei teadnud, aga teadis, et
Madalam sulamistemperatuur, kergem töödelda. Pronks = vask + tina. Koostis: harilikult 10% tina, 90% vaske. See vahekord kõige levinum, selline pronks kõige kvaliteetsem: kõva ja mitte purunev. Siiski võis tina osakaal olla erinev, ent need siiski erandjuhtumid. Tina lisamine vasele muudab sulamistemperatuuri madalamaks ja annab metallile kuldse läike. Pronksiaja dateerimine Eri kohtades erinevalt dateeritud ja periodiseeritud. Esimene oli rootslane Oscar Montelius, jagas pronksiaja 6 etappi, aluseks tüpoloogiline meetod. Monteliuse poolt 19. saj lõpul välja töötatud süsteem on Põhja-Euroopas praegugi kasutusel, seda on küll täpsustatud ja parandatud C14 dateeringutega. Montelius: 27 I periood u 18001500 eKr; II periood 15001250 eKr; III periood 12501100 eKr; IV periood 1100950 eKr; V periood 950750 eKr ja VI periood 750600/500 eKr. Monteliuse perioodid IIII vanemasse pronksiaega
Leidude puhastamine ja konserveerimine Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb) Tüpoloogiline meetod (Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos) Loodus- ja täpisteaduslikud meetodid: dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära). radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949
III) suveresidentsi rajamisel • Sellest ajast alates uuritud (18. saj geograaf R. J. de Alcubierre, kes varem tegutsenud Herculaneumis – eelkõige “antiikkunsti otsingud” Christian Jürgensen Thomsen ja kolm perioodi Eluaastad: 1788-1865 Töötas Taani rahvusmuuseumis Süstematiseeris leiumaterjali Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja rauaajaks Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult muuseumikülastajatele (joonistus) Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg • Lähtus Thomseni süsteemist, • töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali • Keerukate seotud dateeringute kaudu ühendas Skandinaavia muistised Egiptuse kalendri kaudu kalendriaastatega • Absoluutsete dateringute süsteem peagi ümber lükatud, kuid pronksiaja kronoloogia täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel • Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele Gustaf Kossinna ja kultuur
Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem lõid raamistiku mineviku uurimiseks. Pärast 1859. aastat hakkasid briti õpetlased, kellest siinkohal mainitagu vaid kindral Pitt-Rivers ja John Evans, leiutama skeeme esemevormide evolutsiooni kohta. See sai aluseks tüpoloogilise meetodi arengule, st esemete kronoloogilise või arengujärgnevuse põhisele järjestamisele. Hiljem täiendas seda uurimismetoodikat rootslane Oscar Montelius. Monteliusel oli ka suuri teeneid Euroopa muististe absoluutse kronoloogia rajamisel. Kõik see sai aluseks esiajaloo sellisele uurimisele, nagu seda tehakse veel praegugi, mõistagi toimusid hiljem mitmesugused arengud, ent sellest kõigest juba kunagi edaspidi. Järgnevalt juba esiajaloo perioodide juurde. Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb
Üks esimesi rändnäituste koostajaid . 53. aastaselt sai päranduseks Inglismaal suured maavaldused, mille ta pühendas muinasaja uurimisele . Andis need Oxfordi ülikoolile. Asus oma maavaldustes koostama arheoloogilisi väljakaevamisi . I arheoloog, kes korjas üles kõik leiud( varasemad korjasid ainult ilusaid esemeid ). I korraliku , täpse metoodikaga arheoloog. Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille pani kalmu põhja. Oscar Montelius ( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks. Ajalukku läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse.
Suhteline e relatiivne kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu. Relatiivne kronoloogia tuleb välja ka näiteks kultuurkihis: vanem ese, on allpool, noorem aga ülevalpool. Sellist kihtide järgi vanuse määramist nimetatakse stratigraafiliseks meetodiks. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et varasem kultuurkiht võib olla segatud. Relatiivse kronoloogia alla kuulub ka tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius). Arheoloogilised esemeleiud on jagatud liikidesse: nt relvad, tööriistad, ehted, millest igaüks omakorda jaguneb all-liikideks: nt mõõgad, odad jne. Esemeliigid omakorda jagatakse valmistusmaterjali alusel. Lisaks kuulub iga ese omasuguste seas teatud 4 kindlasse arengujärku kajastades oma aja tehnilisi oskusi, maitset ja stiili. Esemete seeriad, mis on valmistatud ühest materjalist, jagatakse kindlate välistunnuste alusel
Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel. Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva
võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid. Sai ka nende põhjal arenguridasid. Kõik asjad ei mahtunud enam tema majja ära. Ootamatult sai onult päranduse, maavaldused. Hakkas seal uurima ja avastas ka sealt. Tema hakkas kaevama väga täpselt, tegi kaevamiste plaane (kust mida leiti ja millal jms). Esimesed korralikud kaevamised, oli ka ise kaevamiste juures. Kaevamismetoodika juures oluline arendaja. Saavutas tuntuse tänu täpsele kaevamismetoodikale. O. Montelius. Ei kaevanud, uuris muinasaja esemeid. Võttis ette pronksiaja ja uuris tolleaegseid pronksesemeid. Teda huvitas, millised esemed on nooremed, millised vanemad. Üritas pronksesemeid täpselt ajaliselt ritta panna. Sai võrrelda esemeid ainult väliste omaduste põhjal. Üritas jagada nii odaotsi, kui ka kirveid jms. Omavahelise võrdluse põhjal võib esemeid jagada 6 gruppi. Ehete puhul mängis rolli mood, kus loogikat polnud. Jagas
annaabi.ee 
