kaanidega tegelnud naine. Selle aja jooksul on ta märganud, et kaan ei talu lõhnu. ,,Enne kaaniravile tulekut ei tasu lõhnaseebiga pesta, sest lõhna tundes ei taha nad kuigi meeleldi n-ö sööma hakata. Nad hoiavad ka närvilistest ning negatiivset energiat täis inimestest eemale. Ka vali muusika häirib neid," edastab Tskonija oma tähelepanekud. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata
nimi on Phamacia serratipes. · Nad söövad kõike, mis on söödav, ja neile ette jääb Rohutirts · Harilik rohutirts kasvab 13-24 cm pikkuseks · Elukohana eelistab ta kuivi ja päikselisi kohti · Kriiksuvat häält tekitab ta oma kaht tiiba kiiresti üksteise vastu hõõrudes Kaan · Kaanide ladinakeelne nimetus on Hirudinea · Eestis on levinumad hobukaan, pisikaan ja lamekaan · Eestis leidub vaid üks kaaniliik, kes imevad verd: apteegikaanid · Maailmas elab u 400 liiki kaane · Kaanidel on 33 kehalüli ja
"Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja
parapoode, kuhu kinnitub palju kitiinist harjaseid. Hulkharjasusse on kirjeldatud üle 10 000 liigi. Hulkharjasussid elavad peamiselt meres. Hulkharjasussise kehalülidel on liikumist hõlbustavad harjased ja hingamiseks vajalikud jätked. Valgust tajuvad hulkharjasussis silmadega. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: on põhjamudas kaevandajaid, vee filteerijaid ja rööveluviisiga liike. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine
Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis
ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214
ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214
7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda) Selts: Tuhatjalgsed (Diplopoda) 9.3
Kärssliimukas (Rhynchelmis spp.). vähikaanlased (Branchiobdellidae): ehitus: Väliselt kaanide moodi: ilma harjasteta, kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal). Põhirühmad: Sugukond lamekaanlased (Glossiphoniidae), Sugukond kalakaanlased (Piscicolidae).
on otsene e moondeta. Esindajad: harilik valgeliimukas Enchytraeus albidus, harilik vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud
tenuidens; Cestodea Bothriocephalus scorpii, Eubothrium crassum; Trematoda Cryptocotyle concava m., Diplostomum spathaceum m., D. baeri m., D. commutatum m., D. helveticum m.; Nematoda Raphidascaris acus, Contracaecum osculatum l., Cucullanus heterochrous, Dichelyne (Cucullanellus) minutus; Acanthocephala Corynosoma stromosum l., Corynosoma semerme l., Echinorhynchus gadi, Pseudoechinohrynchus sp., Metechinorhynchus salmonis, Pomphorhynchus laevis; Hirudinea Piscicola geometra. Helmintidest oli kôige suurema esinemissagedusega Diplostomum sp., kelle metatserkaare leidus Soome lahe lestade silmaläätsedes kuni 97 % ja LääneEesti vetes kuni 40 %. Cryptocotyle concava metatserkaare leiti lôpustes kuni 70% juhtudest. Anisakidae g. sp. (summaarselt R. acus´e ja C. osculatum´i) larve leiti maksas ja mesenteeriumis kuni 23% aastatel 1984-1988 ning kuni 64% aastatel 1990-1994. P.
Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud, kuid kohastunud röövtoidule, teisi loomi neelates või nonde verd imedes. Neil pole harjaseid, aga on eesja tagaotsas iminapp. Vees ja maismaal 101. Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda )? Lülijalgsete (Arthropoda) hõimkonnas on keha väliselt lülistunud, kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja rindmiku. Pealülide jäsemed on moondunud tundlateks ja suisteks. 102
annaabi.ee 
