Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on
perekondades ploomipuu (Prunus), kirsipuu (Cerasus), toomingas (Padus), aprikoosipuu (Armeniaca) ja virsik (Persica). Ploomide luuvili areneb ühest viljalehest, viljalehe servade liitekoht on vilja pinnal näha vaona. Luuvilja perikarp on hõlpsasti jaotatav õhukeseks eksokarbiks (koosneb kutiniseerunud, vahakihiga kaetud epidermist ja subepidermaalsest kollenhüümist), mahlaseks mesokarbiks ning kivistunud endokarbiks ("luu")
jalg, lõpused, lihased.N: Noepilina, Soomuslimused mereloomad, lamedat ovaalset keha katab 8 järjestikusest plaadist koda.Jalg ja mantel koos moodustavad kividele liibuva iminapa.Pea mandunud, südamepaun kahe suure haruna, toiuubad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Lahksoolise, mõned hauvad mune, trohhofoor vastne N: mardiklimune Vagellimused väikesed mereloomad, ussjas keha vähearenenud peaga, ilma kojata. Kõhupool nõrkade lihastega, ripsmeline, kas lame või vaona, mandlil lubinõelad. Kaevuvad settes, roomavad põhjapeal ja söövad väikesi organisme, kõrverakseid., mõlemasoolised, trohhofoor. N: Chaetoderma nitidum Teod e. kõhtjalgsed - Lülistus ja kahekülgne sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine
Jalg ja mantli servad koos moodustavad kividele liibuva iminapa. Pea mandunud. Lõpused vasem- ja parempoolses mantliõõnes reas. Südamepaun kahe hästi suure haruna. Eluviis: Toituvad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Mõned hauvad oma mune. Näide: perekond mardiklimune (Chiton). Klass vagellimused (Aplacophora, Solenogastres): Ehitus: Usjas keha vähearenenud peaga ja hoopis ilma kojata. Kõhupool (jalg) nõrkade lihastega, ripsmeline, kas lame või siis vaona mantli servade vahel. Mantli välispinnal koja asemel ohtralt lubinõelu. Eluviis: Kaevuvad settes ja söövad väikesi organisme, või roomavad põhja peal ja söövad kõrverakseid. Näide: Chaetoderma nitidulum. Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava/sulgeb kaanega. Eluviis: On taimesööjaid, röövloomi ja isegi parasiite (meres). Näide: kauri (Cypraea caurica), merikõrv
annaabi.ee 
