Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht
Jaapan 0 3 2 5 Horvaatia 0 2 1 3 Sloveenia 0 2 1 3 Läti 0 2 0 2 Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras
51,3) laskmine: 1+3+0+2 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 32.koht, aeg: 51:43.6 (kaotus võitjale: 3:39.8) laskmine: 1+0+1+0 Kalev Ermits Foto: Hendrik Osula Kalev Ermits M 4x 7,5 km teatesõit 23.02.2018 (osavõtjaid: 18 võistkonda) 13.koht (võistkonda kuulusid: Kalev Ermits, Rene Zahkna, Roland Lessing, Kauri Kõiv) Ermitsa aeg: 20:05.6 (14.koht) laskmine: 0+0 1+3 Roland Lessing Sünniaeg: 14.4.1978 Treener: Rein Pedaja, Indrek Tobreluts, Ilkka Luttunen Klubi: Elva Spordiklubi M 10 km sprint 11.02.2018 (osavõtjaid: 87) 41.koht, aeg: 25:19.7 (kaotus võitjale: 1.40,9) laskmine: 1+1 M 12,5 km jälitussõit 12.02.2018 (osavõtjaid: 60) 53.koht, aeg: 38:54.4 (kaotus võitjale: 6.02,7 ) laskmine: 1+1+3+1 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 70
Jan Vermeer van Delft (16321675) Kauri Vaab XI Klass Loo Keskkool Jan Vermeer van Delft Sündis 31. oktoober 1632 Suri 15. detsember 1675 Hollandi maalikunstnik Töötas kogu elu Delfti linnas Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus Looming Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus Oskab hästi kujutada valgust Värvidega muutis selle kiirgavaks Sellist värvijõudu pole teistel sel sajandil vastu panna Enamasti kujutab interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga Tegevus on tühine neil, võlu peitub maalilises teostuses Kasutas kargeid külmi toone Maalid Tüdruk pä...
Inimõiguste rikkumise juhtum Vägivaldne rööv Koostajad: Kauri Kalbre Marek Kaldmaa Melari Vainola Ragnar Linnumäe Tallinn 2009 Sisukord ·Juhtum ·Inimõiguste ülddeklaratsioon ·Inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastu olud Juhtum Põlvas leidis aset peksmine, kus kahe röövli löögid olid nii rängad, et ohvri pidi hiljem lausa Tartusse haiglaravile viima. Reede õhtul kella 19 paiku tungisid 22aastane Marek ja 30aastane Priit
a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
Ühepäevikulised Kauri Vaab Klass 8B Ühepäevikulised · On kiilide kõrval vanimad putukad · Nimi tuleb nende lühikese eluea tõttu · 2000 liiki ja 19 sugukonda · Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal...
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49. Jens Salumäe suusahüppaja 50. Jaan Jüris - suusahüppaja
Peeter I Peeter I arvates oli Venemaa arengu seisukohalt oluline riigi territoriaalne suurus. Esmalt otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu, et vallutada Musta mere rannikualasid. Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. ...
Seksist – ka igavikuliselt ja filosoofiliselt Kaur Riismaa Toidublogi: Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker Baltoscandal – maailmatasemel teatrifestival Folk pole vaid kandletinin Lesed väljamõeldise ja tegelikkuse piiril ROLLID Veiko Märka "Keskaeg – julm aeg" Tartu Üliõpilasteater Mark Twain / Madis Kõiv "Huck Finni lugu. Seiklused võlujõel" Tartu Üliõpilasteater ARVAMUSED AUTORIST Kauri loomingut peab tarbima nagu alkoholi. Mõõdukalt. Muidu jääd purju. Teab ja tunneb, mis on proosaluule. Säärane heas mõttes moodne mees, kes on natuke ajast ees isegi. Tema on võlur sest, et tema oskab sõnadega mängida nii et need kõigile muljet avaldaksid ja nii et muudab maailma veidi paremaks paigaks kus elada. Selle sajandi parim Poeet TÄNAN KUULAMAST!
Career Needs and Wants I´m still a student, but I have always thought about my future career , what it looks like. Every career is somehow interesting and awesome, but career shouldn´t be boring. So, I have thought what preferences my career needs. First thing I point out is good environment. Environment is important thing about career. Some people like working outside or in small town, but I like to work in a big city and in penthouse. In the big city I have more opportunities to have lunch with colleagues and entertain myself. The second thing I want to point out is stability. Stability is the second important thing. State companies are those, who have stable job, because country supports these companies and give the all the job. When you don´t have stable job, then maybe you don´t do your job correctly and you get fired. Then you have to search a new job. Anyway, I like the sta...
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõ...
.......................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................... 5 Priit Viks............................................................................................................................. 5 Indrek Tobreluts..................................................................................................................5 Kauri Kõiv.......................................................................................................................... 5 Roland Lessing....................................................................................................................5 Eveli Saue........................................................................................................................... 6 Kadri Lehtla.....................................................................
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
olnud kaks aastat Saksa sõjaväe kasutuses. Tööd sai lasteaed alustada 1945. a jaanuari alguses, esialgu tuli kokku 85 last. Üks kasvatajatest oli Arvo Pärdi ema Linda. 1. lasteaed tegutses oma majas Kreutzwaldi 2 - Koidula 14 kuni uue lasteaiahoone ehitamiseni Lille tänavas. See sündis 1969. aastal ja uutes ruumides sai 1. lastepäevakodust linna tollane suurim lasteasutus. 1970. a kolis vanasse lasteaia majja (Koidula 14) Rakvere pioneerimaja.9 Tänapäeval tegutseb majas Kauri lasteaed ning muusikakool.10 7 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 110 8 O. Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2003, lk 155 9 Odette Kirss, Rakvere esimesed lasteaiad ja päevakodud. Virumaa Teataja 21.11.2007 10 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113 Karmeli koguduse kirik El Carmen on hispaania keeles lühend väljendist Nuestra Señora del Carmen ,,Karmeli mäe Püha Neitsi Maarja ehk Karmeli mäe Jumalaema".
Mao Zedong Mao Zedong Mao sündis 26.12.1893 Shaoshani külas Hunani provintsis ja suri 09.09.1976 Pekingis. Mao aastal 1927 8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patre...
Vampiiritapja Buffy Kauri Vaab 8b Loo Keskkool 2005 Tutvustus · Noorte sari, mis on tehtud Ameerikas. · Peategelane Buffy tahab kõigest hingest olla täiesti tavaline üliõpilane: õppida, suhelda sõpradega ja tunda ennast vabalt. · Kuid vastu oma tahtmist peab ta öistel Sunnydale`i tänavatel valvet pidama, et vampiirid ei pääseks oma hirmuäratavaid plaane teostama. Tegelased · Buffy Anne Summer - peategelane · Willow Rosenberg nõid, Buffy paremkäsi · Rupert Giles Buffy valvur · Alexander LaVelle Harris Buffy vasak käsi · William The Bloody julm vampiir 19. sajandi Inglismaalt Sarah Michelle Gellar · Sarah Michelle Gellar sündis 4. aprillil 1977 New Yorkis · Lapsepõlv möödus East Side´i linna osas · Karjäär algas 4 aastaselt · 1983 aastal sai ta oma esimese osa telefilmis · Kui Sarah oli 8 astane lahutasid tema vanemad ja ta jäi elama ...
Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta armunud naaber Enekeni, kellele ta oma väheste kogemuste tõttu pereelus, ei ta...
Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid. Taimestik ja mullastik Uus-Meremaal on väga mitmekesine taimestik, seal leidub palju niisuguseid taimi, mis kasvavad ainult Uus-Meremaal (Uus-Mremaal olevast 2000 taimeliigist 1500 kasvavad ainult Um. ). Ligi 25% kogu maast on metsade all. Siinsete puude kuningas on kauri, ta on kõrguse poolest maailmas 2 kohal. Kauri on väga hea puu ehituseks, sest ta on kasvades kuivavõitu, ühtlane ja oksa sõlmedeta, ta hele puit on hästi töödeldav, ning ta ei võta toorest peast mädanikku külge. Teda on kasutatud laevaehitusest kuni nikerdamiseni. Kaurit leidub ainult Uus-Meremaal, kus ta on kahjuks ka väljasuremisohus . Enne Uus-Mermaa avastamist kasvas seal väga võimas organiseeritud mitmekihiline mets, eelmisel sajandil toimus aga metsik metsade hävitamine, palju eksporditi ja palju oli tulekahjusid
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
E-ainete analüüs Kana nuudli kiirsupp Maggi 5 minutes. · Lõhna ja maitsetugevdajad (E 621 ; E631 ; E627)dinaatrium5g üanülaat Kasutusala: Valmistoidud, supid, kastmed. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Pole teada. · Happesuse regulaator ( E330)sidrunhape Kasutusala: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . · Toiduvärv (E101) Riboflaviin (vitamiin B2) Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. · Soja · Hüdrolüsaat (taimse v...
• Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti • Poegadega tuleb isakarust eemale hoida Vaenlased Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest. KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal. Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Jaht
· Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid
Depression of the 1930s. · The depression led to the election of the first Labour goverment, which established a comprehensive Welfare state and a protectionist economy. Flora and fauna . · New Zealand has extraordinary flora and fauna. · About 80% of the New Zealand flora occurs only in New Zealand. · Until the arrival of humans, 80% of the land was forested. The two main types of forest are those dominated by podocarps including the giant kauri, and in cooler climates the southern beech. · The remaining vegetation types in New Zealand are grasslands of tussock and other grasses, usually in sub-alpine areas, and the low shrublands between grasslands and forests. · Unique birds capable of flight include the Haast´s eagle, which was the world's largest bird of prey (now extinct), and the large kaka and kea parrots. · Reptiles present in New Zealand include skinks, geckos and tuatara.
tuleksid.Õpetaja saatis ta tunnist välja.Siis nägi Sihvka kooli kassi ja mõtles hirmuga,mis siis saab,kui kass näuguma hakkab ja hiired tema juurde jooksevad.Hiirte kaitseks otsustas ta kassi kotti toppida,et see ei saaks hiiri nahka pista ja sai selle eest karistada. 9.)INTERNAADI ÖÖRAHU RIKKUMINE:Poisid tegid öösel sõbra peal katseid,kas voodi liigutamine une ajal mõjub talle või ei.Kuid sõber ärkas üles.Siis nad otsustasid naabertoa poistele tonti mängida.Nad tõmbasid Kauri rihmadega ukse taha lae alla rippuma,panid talle lina ümber ja andsid taskulambi hammaste vahele.Ühele poisile puistasid nad une pealt soola suhu,et see teda jooma ajaks.Nii juhtuski,kuid Peterson kõndis tondist rahulikult mööda kui jooma läks.Poisid olid pettunud ja kavatsesid Kauri just alla võtta,kui tuli majahoidja,kes internaadi öörahu valvab ja viirastust nähes ennast poolsurnuks ehmatas. 10.)SOTSIOLOOGILINE ANKEET:Koolis käis sotsioloog ja jagas kõigile täitmiseks ankeete
üheprotsendiline tõenäosus, et teda süüdi ei mõisteta. PREAGUNE ELU · Töötas reklaamibüroodes ja praegu ta tegeleb kinnisvara haldamisega. · Tal on 2 last tippmodellilt Anastasialt · Ta ei ole oma eraelu kunagi avalikkusele põhjalikumalt kommenteerinud. · Ajalehte andmetel ta on oma abikaasast RITA KENDERIST lahku kolinud ja elab juba mõnda aega Londonis. Rita on väidetavalt sõitnud enese taasleidmise reisile Peruusse Jutud Rita ja Kauri suhtest Kaur oli siis veel abielus eksmodell Anastasiaga hakkasid liikuma 2010. aastal, kui mehel ilmus romaan ,,Comeback". Kaur nimetas Ritat oma muusaks, kellele ta oma teose ka pühendas. Kender lahutas mõni aasta hiljem oma abielu Anastasiaga ning abiellus 2015. aasta suvel Ritaga. MÄNGIME KAHOOTI! https://play.kahoot.it/#/k/98ff915a-71a2-4ce6-a440- 5c3206e2be82 https://www.youtube.com/watch?v=NZnDb0V5lMc https://kultuur.err.ee/315026/kaur-kender-vaimse-tervise-
Pooldas vaestele lisaraha andmist, et oma probleeme lahendada aga mitte riigi otsest sekkumist majandusse. Negatiivse tulumaksu pooldaja. 26. J. M. Keynes - Keynes väitis, et kogupakkumise ja -nõudluse tasakaal on võimalik samaaegselt tööpuudusega. Tõõpuudus on majandussüsteemile omane ja saab parandada juhul, kui sekkuda turule. Valitsus peaks kulutama ressursse, et luua töökohti, mis suurendab kogunõudlust ja majanduslikku aktiivsust. Ülesanne 5. Kauri või hakata selle hinna tõusu pärast ostma oma kassile teist toitu või ühe konservi nädalas vähem. Täheldada võib seda, et mida kõrgemaks kauba hind läheb seda vähem tarbja seda kaupa ostab või loobub selle toote tarbimisest ja leiab alternatiivi mis on odavam. Iga nädal võiks näitek olla habemeajamisgeel. Gilette on selle toote pakkuja. Kaup mille hinna tõus ei mõjuta mu tarbimist on arvatavasti elekter . Kuigi mingil
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused. Kõige rohkem kaustatakse naftat ja maagaasi. Need on odavad ja kergesti kättesaadavad. Neist valmistatak...
kool Handid nimi õp. nimi klass aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Hantide elupaik................................................................................................................3 Elamud ja riietus..............................................................................................................3 Jahindus ja kalastus..........................................................................................................4 Liiklemisvahendid........................................................................................................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:...............................................
Uurimusi lindude fauna ja rände, zoogeograafia ja looduskaitse alalt. Koostas 1982 ,,Punase raamatu" rahvaväljaande, kus käsitleti Eesti NSV-s ohustatud taime- ja loomaliike. Ta oli paljude rahvusvaheliste teaduslike organisatsioonide, teadusnõukogude, komisjonide ja komiteede liige. Kumari mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia- kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 194) Hans Kauri (aastani 1935 Mühlberg; 30. mai 1906- 30. jaanuar 1999) Ta oli Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik. Aastatel 1928-1939 ja 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli zoloogia instituudi assistent, 1941- 1944 sealsamas ajutine teaduslik sekretär, 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik sekretär. 1944 emigreerus Kauri Rootsi. Tema eestvõttel loodi Tartu Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, kus ta oli teaduslik sekretär. Kumari töötas Lundi zoloogiainstituudis 1963- aastast Bergeni
13 ajal sportlasele. Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg. Koondised Naiskond Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla. Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla Meeskond Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv. Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002" Gunnar Press 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine 3. http://www.kadrilehtla.ee/index.php/laskesuusatamine 4. http://www.biathlon.ee/ 15
koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte
Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus.
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses..................................
võib olla esimese 30 hulgas või selle lähedal. Loodetavasti andis negatiivse emotsiooni puudumine tõuke veel tippspordis püsida. · Eveli Saue (laskesuusatamise sprindi 55., jälitussõidus katkestas, 15 km 42., teatesõidus 18.) Eesti naiste laskesuusakoondise liidri olümpia rikkus detsembri alguses saadud raske vigastus. Kiire paranemine eeldas vaprat tööd, kõrged kohad olnuks juba ime. Loodetavasti ei ela seda hooaega liiga rängalt üle. · Kauri Kõiv (laskesuusatamise sprindi 48., jälitussõidu 50., 20 km 44., teatesõidu 14.) Ootamatult kerkis laskesuusatamise koondise kõige stabiilsemaks sportlaseks, kusjuures stabiilsusnivoo polnud sugugi madal. Sama taset hoides jätab endale lootuse tulevikus veel tõusta. Vanus ei saa veel takistuseks. · Tiiu Nurmberg (slaalomi 42., suurslaalomi katkestas) Tegelikult on tema võistlust väga raske hinnata. 42. koht polegi ju paha, ent samas
Loo Keskkool Eesti rahvastik 1940-1991 Referaat Autor: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sissejuhatus 21. sajandi künnisel seisab Eesti silmitsi samasuguste probleemidega nagu kõik arenenud Euroopa riigid. Nagu Euroopas, nii väljendub ka Eestis rahvastikuprotsesside põhitrend rahvastiku vananemises. Sellele lisanduvad aga ka mitmed ainult Eestile iseloomulikud tegurid. Ühelt poolt, Eesti põlisrahvastiku seas ei toimunud märkimisväärselt
• vigastuste risk suusatamisel on madal • suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. 14 8. Eesti suusasportlased 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid Kein Einaste; Peeter Kümmel; Jaak Mae; Tatjana Mannima; Triin Ojaste; Raul Olle; Aivar Rehemaa; Kaili Sirge 8.2. Eesti mäesuusatajaid Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher; 8.3. Eesti laskesuusatajaid Margus Ader; Sirli Hanni; Kauri Kõiv; Priit Narusk; Tõnu Pääsuke; Eveli Saue; Rene Zahkna; Indrek Toberluts 8.4. Eesti suusahüppajaid Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg 8.5. Eesti kahevõistlejaid Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa 8.6. Eesti vigursuusatajaid Kelly Sildaru 15 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://liigume
Vaikude lisamine väldib värvide tuhmumist, pragunemist, kokkutõmbumist, suurendab värvide nakkuvust krundiga ja omavahel ning tänu vaigulisandile kuivavad värvid ühtlasemalt. [Error: Reference source not found, Error: Reference source not found] (vt lisa 3 tabel 6) Eristatakse pehmeid ja kõvu kopaale, esimesed sulavad temperatuuril 130-180 oC, teised ~300 oC juures. Pehmed ehk mittetõelised kopaalid, nagu manila, india ja kauri kopaalid ei ületa dammaravaigu, mastiksi ja kampoli kõvadust. Nendest valmistatakse madalakvaliteedilisi kiirestikuivavaid piiritus- ja tärpentinlakke. Kauri on Austraalia vaik, mis saadakse Agathis Australise nimelisest puust. Manila kopaalid e. agatkopaalid on india päritolu korral saadud puust nimega Agathis alba, teised samanimelised tuuakse Filipiinidelt. Sulavad kergesti ja annavad õliga koos laki, mille kile ei turbu vees.
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
Arvo portvell võis mitu päeva kinni olla ning enne tunde mängis ta koolis klaverit. Kooli töödes aitasid teda tihti teised klassi poisid. Selleks ajaks oli Arvo tulevane elukutse selge- see oli muusika, seda nägid ka teised nii tema klaveriõpetaja Ille Martin kui ka teised õpetajad. Arvo tegi tol ajal lihtsaid lastelaulukesi ja lühipalu. Ta aitas emal läbi viia Tõrma Hõberebase Kasvanduse lasteaia pidusid, kus laulud olid tema muusikaga. Ta oli emal abis ka praeguses Kauri koolis ning veetis seal päris palju aega.[13] Peale kooli armastas Arvo käia turuplatsil muusikat kuulamas, sest muusikakuulamise vahendeid sellel aja eriti ei olnud ning Arvo võttis ratta ning läks turuplatsile. Seal oli praeguse SEB panga maja küljes valjuhääldi kust lasti terve päeva muusikat. Arvo tiirutas rattaga turuplatsil ning nautis muusikat. 2.2 Pärt koolimuusikuna Koolis teisel korrusel trepi vastas oli nn. ,,Punanurk". See oli ruum, mille uksed olid kogu
80 + 83.39 = 134.19 punkti) Laskesuusatamine Priit Viks 20. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (1:38.1/+3:15.6/1+0+0+0) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Indrek Tobreluts 31. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (26:18.9/+2:11.1/0+1) 48. koht (60 võistlejat) 12,5 km jälitussõidus (37:29.0/+3:50.6/2+0+2+1) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Kauri Kõiv 44. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (53:22.4/+4:59.9/1+0+1+1) 48. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (26:56.0/+2:48.2/1+1) 50. koht (60 võistlejat) 12,5 km jälitussõidus (37:45.5/+4:07.1/0+1+2+1) 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus (1:28:16.5/+6:38.4/3+10) Roland Lessing 62. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis (27:26.0/+3:18.2/2+1) 65. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil (55:29.8/+7:07.3/3+0+1+1) 14
Eesti looduskirjanduse lugu 253 Grauberg (Roopi Hallimäe); isiklikke emotsionaalseid tähelepanekuid ornitoloogilistel teemadel pani kirja Mihkel Härms. 1930. aastatel olid tooniandvateks matkamuljeid avaldavateks ajakirjadeks Loodusevaatle- ja ning Turismi Teataja, kümnendi keskel lisandus Eesti Loodus. Loodusesseid avaldasid neis näiteks sellised tuntud loodusteadlased, nagu Gustav Vilberg (Vilbaste), Eerik Sits (Kumari), Hans Kauri, Johan- nes V. Maide, aga ka kirjanik Juhan Jaik. 1934. aastal koolitegelase ja õpikute autori Harald Jänese koostatud keskkoolilugemik "Matkakirjeldusi ja mälestusi" (1934) sisaldab eesti algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks, Karl Ast-Rumori "Paadiga Paalal", käsitleb retke Eestimaa piires) ka lüheldast matkakirjelduste teoreetilist käsitlust. Jänes jaotab matkakirjel- dusi kolme tüüpi nii sisu kui vormi alusel. Sisu alusel on need jaotatud
sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine viljastamine enamasti; meres trohhofoor, purjukvastne. Al.kl. eeslõpuselised, tagalõpuselise, kopsreod. Eeslõpuselised meres, vähem magevees, koja avaga sulgeb kaanega. Taimesööjad, röövloomad, parasiidid. N:meres - kauri, merikõrv, liudkodalane, rapaan, ranniklane. Tagalõpuselised ainult meres, paljud on muutunud uuesti kahekülgselt sümmeetriliseks, pärak taga, mõnedel koda ja mantel mandunud, kehaseinas lubinõelad. On ujuvaid, isegi planktilisi vorme, pikkade jätketega, hoiatusvärvusega. Paljud röövloomad. N: merijänes, nagajalg. Karbid e.liistaklõpuselised meres ja magevees, koda kahest poolmest (vasak ja parem), ümbritsevad kogu pehmet keha,pea on mandunud, mantliõõnes kahel pool
ripsmeline, kas lame või siis vaona mantli servade vahel. Mantli välispinnal koja asemel ohtralt lubinõelu. Eluviis: Kaevuvad settes ja söövad väikesi organisme, või roomavad põhja peal ja söövad kõrverakseid. Näide: Chaetoderma nitidulum. Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava/sulgeb kaanega. Eluviis: On taimesööjaid, röövloomi ja isegi parasiite (meres). Näide: kauri (Cypraea caurica), merikõrv (Haliotis), liudkodalane (Patella), rapaana (Rapana), ranniklane (Littorina littorea). Alamklass tagalõpuselised (Opisthobranchia) Ehitus: Paljud on muutunud (väliselt) uuesti kahekülgselt sümmeetrilisteks, pärak on taha pöördunud, ja selle ümber on tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On
13.11.2009 1542 2752 Kuznetsov Valery Tallinn 04:22:48 M40 2235 2109 Kutmann Aivar Tartu 05:18:50 M40 1235 756 Kuusik Kalle Valga 04:07:20 M40 317 280 Kõuhkna Tarmo Tallinn 03:19:42 M40 1525 1356 Köök Aivar Tallinn 04:21:54 M40 1994 1838 Kürsa Kauri Põlva 04:52:25 M40 2273 1930 Kütt Leo Lääne-Viru 05:24:28 M40 1118 1168 Kütt Mati Viljandi 04:01:51 M40 410 443 Kütt Ott Pärnu 03:25:28 M40 2278 1669 Kütt Urmas Harju 05:26:00 M40 406 376 Kütt Vello Lääne-Viru 03:24:56 M40 768 1427 Küttis Sven Tallinn 03:44:30 M40 224 207 Laanemets Raivo Tallinn 03:12:39 M40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
