Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"orientalis" - 28 õppematerjali

Harilik lääts
4
docx

Harilik lääts

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1321_1314.html harilik lääts Cicer lens (L.) Willd., Ervum lens L., Lens Lens culinaris esculenta Moench, Lentilla lens (L.) W.Wight Medik. ex D.Fairchild Lens culinaris Medik. harilik lääts Ervum orientale Boiss., Lens orientalis (Boiss.) subsp. orientalis Hand.-Mazz. (Boiss.) Ponert Cicer ervoides Brign., Ervum hohenakeri karvane lääts Fisch. et C.A.Mey., Ervum lenticula Schreb. ex Sturm, Ervum ervoides (Brign.) Hayek, Lens lenticula (Schreb. ex Sturm) Alef., Lens Lens ervoides lenticula (Schreb.) Webb et Berthel., Lens (Brign.) Grande nigricans (M.Bieb

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Umbrohud ladina keeles
1
docx

Umbrohud ladina keeles

Rukkilill ­ Centaurea cyanus Vesihein ­ Stellaria media Murunurmikas ­ Poa annua Verev iminõges ­ Lamium purpureum Põld-litterhein ­ Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv ­ Capsella bursa-pastoris Põldkannike ­ Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind ­ Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel ­ Echium vulgare Valge mesikas ­ Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill ­ Taraxacum officinale Harlik tõlkjas ­ Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars ­ Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg ­ Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein ­ Elytrigia repens Harilik puju ­ Artemisia vulgaris Harilik naat ­ Aegopodium podagraria Kõrvenõges ­ Urtica dioica Põldmünt ­ Mentha arvensis Soo-nõianõges ­ Stachys palustris Paiseleht ­ Tussilago farfara Põldosi ­ Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas ­ Cirsium arvense Põld-piimohakas ­ Sonchus arvensis

Muu → Maaviljelus
11 allalaadimist
Umbrohud
1
docx

Umbrohud

Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega

Põllumajandus → Põllumajandus
11 allalaadimist
Sibullillede esitlus
14
pptx

Sibullillede esitlus

sibullilled külmakindlate sibultaimede perekonnad Click icon to add Idahüatsint Click icon to add picture picture Hyacinthus orientalis Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins

Botaanika → Rohttaimed
13 allalaadimist
TTÜ Botaanikaaed-referaat
5
docx

TTÜ Botaanikaaed, referaat

Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis kaunis punahuul Aeschynanthus specious harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea mattpunane kliivia Clivia miniata roomav viigipuu Ficus pumila söödav ingauba Inga edulis tähtviljapuu Averrhoa carambola papagoihelikoonia Heliconia psittacorum

Botaanika → Taimekasvatus
15 allalaadimist
SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID
4
docx

SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID

Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ’’Saatana piibel’’. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega. Progress ja vabadus. Individualism. Materialistlik. Egoistlik, isegi vägivaldne. Enda ihade teenimine. Selge vastandumine kristlusele. Patte, surmajärgset elu, taevast ega põrgut pole olemas

Teoloogia → Usundiõpetus
2 allalaadimist
Kreeka metsamajandus
18
pdf

Kreeka metsamajandus

või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid. Kõrgemal kui 1 800 m on haisva kadaka (Juniperus foetidissima) ja soomusmänni (Pinus heldreichii) metsad. Kreeka põhjapiiril võib keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis (Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Referaat-maasikas ja vaarikas
14
docx

Referaat: maasikas ja vaarikas

Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes. 2.1 Liigid Eestis Eestis kasvavad pärismaistena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik, kõrge maasikas. Tavaliselt kasvatatakse aedades kultuurliigi aedmaasika sorte. 2.2 Muid liike · Fragaria chiloensis ­ tsiili maasikas · Fragaria moschata ­ kõrge maasikas · Fragaria nipponica ­ jaapani maasikas · Fragaria orientalis ­ idamaasikas · Fragaria ovalis ­ alaska maasikas · Fragaria vesca ­ metsmaasikas · Fragaria vesca var. semperflorens ­ kuumaasikas 11 · Fragaria virginiana ­ virgiinia maasikas · Fragaria viridis ­ muulukas3 3http://et.wikipedia.org/wiki/Maasikas 12 KOKKUVÕTE Referaadi teemaks oli maasikas ja vaarikas. Seda vormistades õppisin kiiremaid ja paremaid võtteid, kuidas referaati vormistada. Lõputöö vormistamisel arvestan

Informaatika → Arvuti töövahendina
28 allalaadimist
Frangi riik ja selle valitsejad
3
doc

Frangi riik ja selle valitsejad

See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Põllumajanduse mõju keskkonnale
35
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Liivade liikumise takistamiseks rajatakse tuuletõkkeid. Võõrliikide sissetoomine · Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas. · Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo lahutamatu osa. · Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi kohalike puittaimede kasvu. Võõrliikide sissetoomine · Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. · Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega.

Geograafia → Geograafia
165 allalaadimist
Üldine usundilugu uus-usundid
3
docx

Üldine usundilugu uus-usundid

Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. 6. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ''Saatana piibel''. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega. Progress ja vabadus. Individualism. Materialistlik. Egoistlik, isegi vägivaldne. Enda ihade teenimine. Selge vastandumine kristlusele. Patte, surmajärgset elu, taevast ega põrgut pole olemas

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Suvelillede ja köögiviljade külviajad
3
pdf

Suvelillede ja köögiviljade külviajad

Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva Kolmevärviline kassitapp Convulvulus tricolor A 21-27 C 5-14 päeva

Muu → Ainetöö
10 allalaadimist
Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade
18
docx

Tartu botaanikaaia ajalugu ja ülevaade

(Scrophulariaceae). Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis-elulõng (Clematis stans), ida-elulõng (Clematis orientalis) ja Farges'i elulõng (Clematis fargesii). Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimaga ossa Palmihoone Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Otse uksed kasvuhoonesse astudes võib kohata seal aedkannat (Cannacede. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis)

Botaanika → Aiandus
6 allalaadimist
Rohtsed haljastustaimed
151
pptx

Rohtsed haljastustaimed

Fourth level Fifth level Harilik naistesõnajalg ­ Athyrium filix-femina Risoomidega Click to edit Master text styles 1 m pikkune Second level Third level Niisket- parasniisket Fourth level happelist ja orgaanilist Fifth level ainet sisaldavat mulda Ida-laanesõnajalg ­ Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter Second level Vajab happelist niisket Third level mulda ja varju Fourth level Talveks katta Fifth level Karvik astelsõnajalg ­ Polystichum setiferum Click to edit Master text styles Risoom puitunud Second level Eelistavad aluselist või

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Hüatsin
20
doc

Hüatsin

Peenardel on külmakahjustuste oht palju väiksem. Oleks otstarbekas istutada hüatsinte koos teiste lilledega nagu ülased, priimulad ning kannikesed. Mõnedel inimestel võib kokkupuude hüatsindisibulatega põhjustada nahaärritusi seetõttu oleks kasulik kasutada kindaid Hüatsint on mürgine, kuid maitsmine ei põhjusta mürgistust. 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku hüatsindisortide eellane ise on kuni 20 cm kõrgune väikeste õite ja hõredate õisikutega taim, mis toodi Euroopasse 16 saj. Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Hobusekasvatuse ülevaade
9
doc

Hobusekasvatuse ülevaade

18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina flegmaatilised, kuiva konstitutsiooniga, suure pea ja lühikeste jalgadega ning rohke karvastiku ja jämeda luustikuga. (l-euroopa: ardenn, perseron) d) Ewart jagas hobused nehringi indeksist lähtuvalt : · Stepihobune ­ otsimik kitsas, näoosa arenenud rohkem, pea profiil sageli kumer.

Põllumajandus → Loomakasvatus
61 allalaadimist
Puud
45
xls

Puud

uinupungadest uusi võrseid. (Tilit x vulgaris); Kiirekasvulised, pikaealised, valgusnõudlikud, suure võraga, võimas Vahtralehine plaatan laialiulatuv juurestik. Taluvad hästi linna (Platanus x hispanica); tingimusi. Haljastuspuud. Jama on see, et Idaplaatan (Platanus kevades puhkemise ajal eralduvad orientalis); lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist. Amuuri korgipuu Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt (Phellodendron puult saab võtta mitu korda (Amuuri amurense); korgipuust jutt). Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat:

Metsandus → Dendroloogia
168 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar o Paljud esindajad, nagu siniliiliad (Scilla), kobarhüatsindid (Muscari) ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed. o Perekond Scilla ­ siniliilia Eestis naturaliseerunult Puschkinia scilloides ­ harilik puskiinia o Hyacinthus ­ hüatsindid Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae ­ dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas ­ jamss

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

12. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info ­ bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Bacillus ­ pulgake ladina keeles Bacterium ­ pulgake kreeka keeles Bacterium coli ­ soolekepike Liigiepiteedid: albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich),

Bioloogia → Mikrobioloogia
152 allalaadimist
Mikrobioloogia I kursus 2012
22
docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid ­ raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe).

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
Mikrobioloogia I eksam
20
docx

Mikrobioloogia I eksam

(Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter). Ectothiorhodospira

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
10 -klassi ajalugu-üldajalugu
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka.

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Mitokondris on oma rõngaskromosoom ja 70S tüüpi ribosoomid. Mitokonder jaguneb eukarüootse rakus autonoomselt, samamoodi nagu bakter, selles osaleb FtsZ valk. III 19. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Thiothrix (niite moodustav bakter, kelle niidi rakkudesse ladestuvad väävliterad) Thiomargarita namibiensis (Namiibia väävlipärl)

Bioloogia → Mikrobioloogia
39 allalaadimist
Üldajalugu
29
odt

Üldajalugu

teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: ühis- ja erijooni Termiidid: töölised/sõdurid võivad olla nii isased kui ka emased. Pärast pulmalendu jäävad termiidid maa alla kolooniasse ning enam päevavalgele ei tule. Rajatakse suured maapealsed pesad ventilatsiooniavadeks, põhikoloonia mullas.

Kategooriata → Vee elustik
103 allalaadimist
Hobusekasvatuse loengud
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Ühte seda sama tõugu ja ühte seda sama tõusisese kasutustüübi väljapastvate isasloomade järglaskond Perekonna tüüp Väljapaistva ema järglaskond. Naisliin moodustab perekonna. Kasvanduse tüüp Paaride valik. Võib hõlmata kõiki eelnevaid liine endas. Samasse tõugu või tõusisese rühma 01.03.06 Klassikaline tüpiseerimine (raamatust lk 206) Frank , lähtus tõugude päritolus ja geograafiliselt levikust, jaotas tõud kaheks: 1. idamaised (equus caballus orientalis) ­ türgi, iraan, iraak, jne. Tuntum on araabia täisvereline hobune.Aluseks tänapäeva kiirushobustele. 2. läänemaised (e.c. ...) ­ need lääne-euroopa piirkonnad, kus sagedasti sajab vihma ja hobused on koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel,

Bioloogia → Hobusekasvatus
104 allalaadimist
Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

r~ohuasetusest ka u ¨lestunnistuse t¨ ahenduse. Kanjigen [ 94] seletab l¨ uhidalt. Piltm¨ark. Tammet~oru taolise vilja kujutis, m¨argi alaosa on vilja alus, u ¨laosa aga vili ise. N¨aitab p¨o¨ogiliste sugukonna puude vilja valget v¨arvi. Algm¨argiks puule konotegashiwa 1 puule. 1 (lad.k. Biota orientalis, Plastycladus orientalis) 2­6 meetrine igihaljas upressiline (), viljad s¨o¨odavad, organismi tugevdava toimega. k¨ Sama seletuse annab K¯ojien [ 98]. Shinjigen [ 85] esitab m¨arki seotuna valgusega. Piltm¨ark. Kujutab kuuvalgust. Alg- seks m¨argiks `vaim' ja `pea- ¨ lik' . Ulekantult `valge', `sel- ge' ja `¨ utlema' t¨ahendused

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
3 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid: Vigna = park, muutmata pinnamoega, osaliselt loodusliku taimestikuga, mida läbisid sirged teed (avenüüd), osalt ka diagonaalsed ja radiaalsed. Esines eriti Roomas. Võis olla ka üsna korrapäraselt istutatud viljapuude- ja viinamarjaistandus. Sinna oli tihti paigutatud ka antiikseid skulptuure, sambajäänuseid, reljeefe, sarkofaage ja muud värki, osalt aiaga või pergolaga piiratud alale või lihtsalt siia-sinna metsa alla

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun