Astacus astacus Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis
4. Tulemused...............................................................................................................................6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kasutatud allikad...................................................................................................................... 11 1. Sissejuhatus Eestis esineb looduslikult ainult üks vähiliik, jõevähk (Astacus astacus (L.)). Jõevähk on Loodusdirektiivi V lisa liik, see tähendab liik, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Jõevähk on vastavalt Berni konventsioonile, EL elupaiga direktiivile ja IUNC Punasele Raamatule kas ohustatud või ohualdis liik, mis näitab selle liigi kõrget looduskaitselist väärtust ning mitte ainult Eesti mastaabis. Jõevähil on tähtis osa veekogu ökosüsteemis. Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Sisukord Sisukord...................................................................................................
Koorikloomad Keldrikakand Kakandilised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Porcellio scaber Porcellio Porcellionidae Isopoda Malacostraca Artropoda Animalia Harilik jõevähk Jõevähk Jõevähklased Kümnejalalised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Astacus astacus Astacus Astacidae Decapoda Malacostraca Arthropoda Animalia Putukad Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas Põrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Cetonia aurata Cetonia Cetoniidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia 3
Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates
forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina) harilik tiigipäevik (Cloeon Cloeon ojapäeviklased (Baetidae) dipterum) harilik vesineitsik (Calopteryx Calopteryx vesineitsiklased virgo) (Calopterygidae)
Et jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike Eesti veekogudesse tuua. Krabid Kümnejalaline vähk lühikese, pearindmiku alla painutatud tagakehaga. Leidub paljudes meredes, vähem esineb magedas vees või maal (sugukond maakrabilised). Kümnejalaliste -hulka kuuluvad kõige suuremad ja tuntumad vähilaadsed: Krabi, Krevett, Homaar, Langust jt. Eestlasele on ilmselt kodusemaks kümnejalaliseks meie siseveekogudes elutsev tavaline Jõevähk (Astacus astacus). Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees. Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus),
48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO) 53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale 54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest? emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril valk pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb 56. Ülemvähkide eritusava on peas, tagatundlate juures 57
Kreutzwaldi 1, Tartu. Tiit Paaver, tõlkija 1. Vähi bioloogia 1.1. Vähid ja nende kehaehitus Maailmas on umbes 450 magevees elavat vähiliiki, kes kuuluvad kolme erinevasse sugukonda (Parastacidae, Cambaridae, Astacidae). Euroopas on vaid 5 kohalikku mageveevähi liiki. Põhja-Euroopas tuleb tunda eeskätt kolme vähiliiki. Jõevähk Astacus astacus (sünonüümid väärisvähk, vahel ka otsetõlkena vene keelest laiasõraline vähk), ingl.k noble crayfish, vn.k shirokopalõi rak, sm.k rapu e. jokirapu. Nimele vaatamata elab see vähk ka järvedes ja tiikides. Suure lihasaagise ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind teistest 20-30% kõrgem. Tema looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi rannikuni, Vahemerest Põhja-Skandinaaviani
Kirjandus: http://www.kalapeedia.ee/1842 Selts: Kümnejalalised Decapoda. Neil on liikumiseks viis paari jäsemeid. Alamselts: Ujuvähilised Need on mõne sentimeetri pikkused, väga õhukeste kehakatete ja pikkade jäsemetega vähid, kes elavad avavees hõljuvas olekus. Tuntumad nendest on karneelid ja krevetid. Alamselts: Ronivähid Ronivähid on raskema kehaga, paksema koorikuga ja enamasti suuremad, veekogude põhjas liikuvad liigid. Tuntuim nendest on jõevähk Astacus astacus. Emaste tagakeha on laiem kui isastel ning neil puuduvad torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel eluaastal
Kümnejalalistel on pikad, tihti isegi kehast pikemad ees- ja tagatundlad. Vaid krabilistel on tundlad väga lühikesed. Tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Eestundlate alusel asub kümnejalalistel omapärane tasakaaluelund - vaagpõieke. Eluviis: Paljud veekogude põhjal elavad liigid varjavad ennast vaenlaste kaitseks kivide vahel, kaljulõhedes, limuste kodades jm. Osa kümnejalalisi kaevab urge, kus veedab suurema osa oma elust. Näited: jõevähk (Astacus astacus) Loeng: lõugtundlased 45. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt Lõugtundlaste nimi on tulnud nende ehitusest: neil puuduvad tundlad, kuid olemas kaks paari suiseid: esimene paar suiseid on lõugtundlad ehk helitseerid (sõrgade moodi), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Ning sellest on tulnud ka nende nimetus.
glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. 3)Vähikatk Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku. Katk levib jões harilikult nii päri kui ka vastuvoolu ja võib juba mõne päeva jooksul põhjustada kogu vähipopulatsiooni hukkumise. Vähikatku tekitajat levitavad peale vähkide ka kalad ja kalatoidulised linnud. Esimeseks katku tunnuseks on
ärahoidmiseks soovitatakse vähkide tugevdatud väljapüüki veekogust, kus telohanioosi juhtumeid on märgatud. Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku. Katk levib jões harilikult nii päri kui ka vastuvoolu ja võib juba mõne päeva jooksul põhjustada kogu vähipopulatsiooni hukkumise. Vähikatku tekitajat levitavad peale vähkide ka kalad ja kalatoidulised linnud. Esimeseks katku tunnuseks on jõepõhjas
Kogu mitootiline tsükkel kestab loomsetel rakkudel kuni 24 tundi, millest interfaas haarab põhiosa ja mitoos ainult 30...60 minutit. 14 Mõnede loomaliikide kromosoomiarv Kromosoomiarv Liik Ladinakeelne nimetus n 2n Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78
annaabi.ee 
