Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid
20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta ...
Ülemaailmse arvutivõrgu (eelkõige Interneti) võimalused meditsiinialase informatsiooni kättesaamisel ja edastamisel: · elektrooniliste raamatukogude meditsiiniväljaanded; · elektrooniline meditsiinialane perioodika: ajakirjad, publikatsioonide kogumid ; · meditsiinialased elektronkonverentsid: piiramatu hulga osavõtjatega reaalajas toimuvad ülemaailmsed temaatilised konverentsid; · e-mail: elektronposti abil kolleegidega kiire ühenduse saamise võimalus ja informatsioonivahetus.[1] EESTI-SISENE ARVUTIVÕRK Eesti-sisese arvutivõrgu võimalused: · meditsiinilised andmebaasid: medline, ravimiregister; - Ravimiregistrit peetakse arvestuse pidamiseks Eestis kehtiva müügiloaga ravimite üle ning avalikkusele nende kohta teabe andmiseks. Ravimiregister sisaldab kõiki Ravimiameti või Euroopa Komisjoni väljastatud müügiloaga ravimeid, sealhulgas veterinaarravimeid, taimseid ravimeid ja
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning
kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas. Arvestades emotsionaalse faktori osaga visuaalse informatsiooni analüüsimisel on aga mõistetav tõsiasi, et inimesed kalduvad üht ja sama olukorda nägema ning mõistma väga erinevalt. Suuraju parema ja vasaku poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub neid ühendavate juhteteede (komissuraalkiudude) kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkeradevaheline tööjaotus on aga selline, et vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel
3.RAKK 1) Tooge näiteid eeltuumsetest ja päristuumsetest ning ainuraksetest ja hulkraksetest organismidest. Eeltuumsetest bakterid; päristuumsetest - taimed, seened, loomad; ainuraksetest - pärmseened, osad hallitusseened, algloomad; hulkraksetest taimed, enamik seeni, loomad 2) Selgitage loomaraku rakuorganellide tähtsusi. Rakumembraan ümbritseb rakku, see eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. Läbi rakumembraani toimub aine-, energia- ja informatsioonivahetus. Membraan täidab ka kaitseülesannet. Samuti on membraan poolläbilaskev laseb läbi valikuliselt aineid. Tsütoplasma ühendab rakus olevad erinevad organellid ühiseks, hästi funktsioneerivaks tervikuks. Rakutuum juhib kõiki raku elutegevuse protsesse. Tsütoplasmavõrgustik tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternide süsteem. Eristatakse siledapinnalist, mille membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist, ning
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
Hea suhtlemine on sama tähtis kui inimestele vereringe. Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt oma eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine oma eesmärkide täitmise. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. · Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. · Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele
individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele.
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus.....................................................
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada neuronite pikkade jätketega kuju võimaldab. Närvirakk: signaali saatev neuron, dendriit(võtab vastu ärrituse teiselt närviotsast) ja neuriit(juhivad närviimpulsi edasi teistesse rakkudesse)- Töötlemine toimub peaajus(kesknärvisüsteemis) Loomade elutegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus 3. Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt loomadelt Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid; toitumine: taimede söömine närides, neelates; lihasöömine (laiemas mõttes): küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine
süsteemi Eestis. Üldeesmärk: Koguda objektiivseid, usaldusväärsed ja Euroopa Liidu tasandil võrreldavaid andmeid narkootikumide, nende levimuse, tarbimise tagajärgede, vastutegevuse ja uimastipoliitika arengu kohta teadmistepõhise uimastipoliitika elluviimiseks. Alaeesmärgid: 1. Kõik olulised võtmevaldkonnad on kaetud riiklikul tasandil kvaliteetsete andmeallikatega; 2. Väljaarendatud uimastiinformatsiooni koostöövõrgustik ja efektiivne informatsioonivahetus vastavalt riiklikule uimastiinfosüsteemi tegevusplaanile; 3. Parandatud EMCDDA 5 võtmeindikaatori andmekvaliteet; 4. Loodud on narkomaaniaravi register, mille ülesandeks on koguda kvaliteetseid andmeid narkomaania ravi ja selle efektiivsuse kohta; 5. Toimub preventsiooni ja preventsiooni hindamise tulemuste andmete kogumise arendamine vastavalt EMCDDA nõuetele. Meetmed: 1
identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevaheliste suhete võrgustiku. Sotsiogramm, mis kirjeldab õpilaste eelistusi kaaslase valikul, kellega vaba aega veeta. Kahe otsaga nooled märgivad vastastikuseid valikuid, ühe otsaga näitavad suunda valijalt valitule. 4.12. Millised tunnused on diaadil ning kuidas need triaadist erinevad? Diaad - kaheinimeseline, ehk kõige väiksem võimalik sotsioloogilise analüüsi grupp. Omadused: intiimsus ja laiapõhjaline informatsioonivahetus, mis võimaldab mõlemal end tunda ühtsena; võimalus saavutada mõlema liikme sügavaim kuuluvus gruppi, samas suurim grupisisese konflikti võimalus; ühisvastutus. Habras. Triaad - kolmik on reeglina püsivam kui diaad. Võrreldes paariga on vähem kiindumust ja intiimsust, tööjaotus on keerukam ja sõltuvus üksteisest suurem. Võib moodustuda koalitsioone, kuid ükski liige ei domineeri teiste üle. Rolliarvude võimalikkus on palju suurem kui diaadis. 4.13
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
NB! TREENER KUI GRUPI LIIDER KAIVO THOMSON JUHTIMISE TRADITSIOONILISED STIILID Juhtimise traditsioonilistest stiilidest annab ülevaate joonis 2. Joonis 2. Juhtimisstiilid autokraatlik-demokraatlik skaalal ja nende "plussid-miinused" Millised nõrgad kohad ilmnevad treenerite, instruktorite ja kehalise kasvatuse õpetajate töös ? · Puudulik informatsioonivahetus · Erinevad arusaamad spetsiifiliste olukordade mõistmisel · Olemasolev info ei jõua praktikasse, teadmisi ei rakendata · Treenerite, kehalise kasvatuse õpetajate ja instruktorite vähene empaatiavõime Õpilaste soovid ja lootused treeneritele, kehalise kasvatuse õpetajatele, spordiala- de instruktoritele: · Pideva dialoogi võimalus · Rahulikkus, optimism ja kindlustunne · Motiveeritus · Iga õpilase tundmine
pidevalt muutuv kogum. Mängureeglid tingivad mängijate iseloomu. Kuid mõju on ka vastu- pidine. Kui mängijad näevad oma võimalust kehtivate reeglite muutmiseks, üritavad nad neid ümber kujundada. Kusjuures võtmeroll on siin muidugi ühiskonna poliitilisel eliidil. Tavaliselt tuuakse välja kolm majanduskorra alusfunktsiooni (Raudjärv, 1995, lk 34). Informatsioonifunktsioon on tootja ja tarbija omavaheline informatsioonivahetus, mille alusel kujuneb nõudmine ja pakkumine. Koordinatsioonifunktsioon tähendab nõudlus- ja pakkumisülejäägi vältimiseks või vähe- malt nende minimeerimiseks väga mitmekesist kooskõlastamist, seda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Motivatsioonifunktsioon on seotud töö ja kapitali kvantitatiivse ja kvalitatiivse aspektiga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
