nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu
Vaadake tähelepanelikult, kuidas tilk pikkamööda kasvab, kuidas moodustub kitsas kael ja tilk rebeneb lahti. Ei ole tarvis palju fantaasiat, et kujutleda vett just nagu suletuna elastsesse kotti, mis puruneb, kui vee raskus ületab koti tugevuse. Tegelikult muidugi ei ole tilgas mitte midagi peale vee, kuid vee enese pinnakiht käitub nagu pingule tõmmatud elastne kile. Asetage nõel ettevaatlikult veepinnale. Pinnakile paindub ega lase nõelal põhja vajuda. Samal põhjusel saavad kerged vesijooksikud kiiresti liikuda veepinnal nagu uisutajad jääl. Kile paindumine ei lase välja voolata vett, mis on ettevaatlikult valatud küllalt tihedale sõelale. Niisiis on võimalik "sõelaga vett kanda". See näitab, kui raske on mõnikord isegi parima tahtmise juures öelda midagi tõeliselt mõttetut. Ka riie on tegelikult sõel, mille moodustavad üksteisest läbipõimitud niidid. Pindpinevus takistab tugevasti vee imbumist riidesse ja seepärast ei tungi vesi otsekohe riidest läbi.
selgsõudur. Vesijooksiklased on vee pindkilel kohatavad röövtoidulised lutikad. Verelutiklased on laia ja väga õhukese kehaga lühikeste tiivajädemetega verdimevad ektoparasiidid. Elavad loomade urgudes ja linnupesades. Tuntud inimese parasiit on voodilutikas. Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike (scutellum) on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas, metsamarjadel on tavaline marjalutikas. 58. Liuskurid e. vesijooksikud jooksevad veepinnal, jalad ei märgu, 4 jalga, eesjalad on haaramiseks, mitte jooksmiseks, jahib putukaid, võib ka lendu tõusta, puhkab kaldal. Selgsõudurlased vee all, kõht ülespidi, pikkade tagajalgadega, hingamisavad tagakeha tipus. Kärestikulutikas elab kiiresti voolavas vees kivide vahel, kuju lame, tiibateta. 59. Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena, kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku
Eesti vetest Ehitus: eestiibade eesosa paks, tagaosa kilejas. Imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad. Moone: Postembrüonaalne areng kestab mõnest nädalast kahe aastani. Vastsed on väliselt valmikule sarnased, erinevad vaid suuruse ja mõningate morfoloogiliste tunnuste poolest. Kestuvad kuni valmikuks muutumiseni (4-5 korda). Näited: liuskurid ehk vesijooksikud (Gerris sp.), vesivaksur (Hydrometra sp.), Nõelhark (Ranatra linearis). 58. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel
annaabi.ee 
