Hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad hapnikku veest kogu keha pinnaga. Arenenumad vähid hingavad lõpustega nagu kõik tõelised veeloomad. Vees lahustunud kujul olev hapnik tungib läbi lõpuste 5 õhukeste seinte looma verre. Harilikult talitlevad vähkide lõpustena rindmikujalgade erilised jätked, kuid näiteks kakanditel on lõpusteks moondunud tagakehajalad. Eritamine Vähid eritavad kehast jääkaineid uriiniga. Uriini eritavad kas looma alalõugade juures kehapinnale avanevad maksillaarnäärmed või tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Putukad Närvisüsteem Närvisüsteem on köisredeli tüüpi ja paikneb selgmiselt. Peamised keskused pole peas, aju tegeleb peaasjalikult meeleelunditest tulevate signaalide vastuvõtu ja töötlemisega, mis on küll üsna keerukas, kuid sellest hoolimata pole sellel keskset
[2] Vähkide hingamine Väikestel vähkidel pole tavaliselt spetsiaalseid hingamiselundeid ja nad omastavad hapnikku veest kogu keha pinnaga (aerjalalised, vääneljalalised, karpvähilised). Arenenumad vähid hingavad lõpustega nagu kõik tõelised veeloomad. Vees lahustunud kujul olev hapnik tungib läbi lõpuste õhukeste seinte looma verre. Harilikult talitlevad vähkide lõpustena rindmikujalgade erilised jätked, kuid näiteks kakanditel on lõpusteks moondunud tagakehajalad. [3] Lõpustega hingavad isegi maismaal elavad vähid - kakandid -, kes ei suuda hingata õhuhapnikku, vaid peavad seda saama lõpuseid katva õhukese veekihi kaudu. Mõnedel maismaal elavatel kümnejalalistel on tõelised kopsud, millega saab hingata õhuhapnikku. [3] Vähkide sigimine Vähid on reeglina lahksugulised - on olemas nii emased kui isased loomad. Paljudel vähiliikidel on emas- ja isasloomad ka väliselt selgelt erinevad. Väikeste vähkide puhul on
· 2 paari tundlaid · lõugtundlad mürk · 1 paar tundlaid · sõrad · kobijad · tagakehal hingamisavad · 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde · tagakehajalad · pugu · hea kuulmine · liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine · hingavad lõpustega · avatud vereringe · moondega areng (vaeg või täis) · avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal
Kakandilised: Kakandid on paari sentimeetri pikkused kõhu-selja suunas väga lapiku kehaga loomad. Kakandi keha koosneb lülidest nagu kõikidel vähkidel, igal rindmikulülil on paar jalgu. Jalad paiknevad ka tagakehal, kusjuures eesmised neist talitlevad hingamiselundite - lõpustena. Lõpuseplaadikesed on pidevas liikumises ja nende kaudu tungib vees lahustunud hapnik looma verre. Lõpuste lähedal tagakehas asub ka kakandite süda. Isastel kakanditel on eesmised tagakehajalad muutunud sugutuselunditeks. Pea külgedel asuvad kakandilistel liitsilmad, mis koosnevad tillukestest osasilmadest. Eluviis: Kakandiliste põhiliseks liikumisviisiks on roomamine veekogu põhjal, taimedel või maapinnal rindmikujalgade abil. Sellistel liikidel on jalad enamvähem sarnase ehitusega ja ühepikkused. Paljud merevormid oskavad lisaks roomamisele ka ujuda, selleks on spetsiaalselt kohastunud nende tagumised rindmikujalad või tagakehajalad
annaabi.ee 
