Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted pakuvad veeorganismidele lisavõimalusi transpordiks Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad Laevade välispind Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis Peamine levikuviis enne teraskeredega laevade kasutusele võtmist Vesiviljelus Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine toiduks Limused, kalad, vähilaadsed Kasvatatava liigiga tahtmatult koosesinevad liigid Kanalid Veekogudele rajatud kanalid, mis ühendavad looduslikult isoleeritud piirkondi Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere piirkonnaga Dekoratiivliigid Akvaariumites, tiikides kasvatavavad kalad, taimed, selgrootud Üks kõige enam kahju tekitanud võõrliik- rohevetikas Sihilikud loodusesse laskmised Kalade toidubaasi parandamine Töönduslikud või harrastuspüügi kalaliigid, vähilaadsed
mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused, kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill, kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valguskiirgus: Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
paiknevad neljas reas hiljusejalakesed. Need on varustatud iminappadega ja ette nähtud liikumiseks ning saagi kinnihoidmiseks. Kehapinnal paikneb peale toestusjätke veel erinevaid elundeid, näiteks paapulid ehk nahalõpused, mis on peamiselt hingamiseks. Lisaks toimub hingamine ka läbi hiljusejalakeste seinte. TOITUMINE Paljud meritähed sõeluvad veest toitaineid, ent suurem osa, kaasaarvatud verev meritäht, püüab eranditult elussaaki. Tema saagiks langevad korallid, käsnad, limused, vähilaadsed, ussikesed ning pisikesed kalad. Oma hiljusejalakeste abil registreerivad meritähed vee kaudu saadavaid keemilisi signaale ning otsivad nende põhjal saagi üles. Verev meritäht on spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile ning tuleb toime isegi tugevasti sulgunud kodadega. Kodade avamiseks imeb ta end hiljusejalakestega kojapoolmete külge kinni. Seejärel hakkab ta neid laiali kiskuma. Kui poolmete vahele tekib pilu, topib meritäht sellesse oma väljapoole
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus variee...
muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf Seeneniit Mütseel Seeneniidistik Viljakeha Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa Seenjuur
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast.
liiguvad nad veekogus sügavamale, nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad. Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele aitavad kaasa pikad tundlad, liikumisorganiks on jalad. Keha eesotsas asub üks silm ja keha on kaetud kitiinse koorikuga. Emastel ripuvad tagakeha külgedel munadega täidetud kotid. Noortel on mitu vastsejärku. Sõudikuid võib leida ka talveperioodil. Vesikirbud ja sõudikud nagu ka teised väiksemad vähilaadsed on kalade ja nende maimude ning suuremate selgrootute (kiili- ja ujurivastsed, vesiämblik jt.) toiduks. Suurus: mikroskoopilised. Vesikirbud kuni 6 mm, sõudikud kuni 3 mm.
Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHAVÄLINE KEHASISENE VILJASTUMINE Kalad, VILJASTUMINE Roomajad, kahepaiksed linnud, imetajad Küpseb palju sugurakke
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed...
tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla kolmveerandi), pitsad (veidi alla veerandi) ja pannkoogid (ca 5%). Kalapulkadega (kaubamärgid Vii, ESVA, Columbus) varustab Paljassaare tehas tervet Viiunai Gruppi. Kogu Paljassaare tehase toodang väljub tehase väravast külmutatud kujul.
neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem. Magneesiumirikastest loomse päritoluga toiduainetest on soolas vees elavad kalad (Tuunikala, lõhe, makrell) ja vähilaadsed (homaar, krevetid), piima- ja lihatooted. Söödud magneesiumist imendub kolmandik kuni pool. Magneesiumi on inimkehas vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks; süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks; häireteta lihastööks; närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks; vere hüübimiseks, organismi kohanemiseks külmaga. Hüdratiseerunud [Mg(H2O)6]2+-ioon hoiab vett kinni, kuid pole ei happeline ega aluseline, mida on raku happealuse
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar
- Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahet...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini
Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud.
Toode ur Liha (va subproduktid) + 7°C Lihatooted + 6°C Ulukiliha + 4°C Linnu- ja küülikuliha + 4°C Tapasaadused + 3°C Piim toiduainetetööstusele + 6°C Või + 6°C Paagipiim (värske või pastöriseeritud) + 4°C Piimatooted + 4°C Kalad, molluskid ja vähilaadsed jääpuru Tabel 2: Jahutatud ja külmutamata toiduainete maksimaalne temperatuur Temperatu Toode ur Jäätis - 20°C Kõik sügavkülmutatud toiduained - 18°C Külmutatud kala, kalatooted, molluskid, vähilaadsed - 18°C Kõik külmutatud toiduained (va või) - 12°C Või - 10°C
MÕNED ÜLDISED FAKTID Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Teaduslik nimi: Delphinius delphis Sugukond: Delphinidae Selts: Cetacea Kehapikkus: 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin]) Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed) Toit: kalad, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kr...
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
........................................................................... 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk .......................................................................... 10 4.4 Krevett ........................................................................... 11 4.5 Krabi ................
tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad. 4)Suur ogatäht saab süüa ainult korallide pehmet elusosa, kuid ogatähte tahavad omakorda süüa papagoikala, kes pööravad ogatähe selili ning ründavad teda kergesti ligipääsetavalt alapoolelt. Kuid ka lihasööjad teod imevad ogatähe pehmeid kudesid ning vähilaadsed söövad mõnel määral ka ogatähti. 5)Kaheksajalg konkureerib samasuguste isenditega jahitavate loomade ja ka jahikoha pärast. Kuna neil väga rikkalikku söögilauda ei ole, siis peavad nad sageli omadega võitlema ja selles võitluses jääb peale ainult tugevam, suurem või osavam. Taimtoidulisus 1)Papagoikala Papagoikalade kuju ja kasutusmeetod on sarnane papagoile ja nendega nad saavad vetikaid maha kraapida korallidelt. Nende põhitoidu moodustavad korallpolüübid
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete ...
samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid eraldi organismides(selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfimi ehk kahekujulisust, s.t isas- ja emasloomad on erineva kujuga. Mõnedel loomadel võib esineda ka partenogenees e neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine. Nii võivad sigida näiteks mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. 1. kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis e keha sees. Rakkude tuumad ühinevad, tekib sügoot e viljastatud munarakk. 2. kehaväline viljastumine- seemnerakk ja munarakk saavad kokku väljas pool emaorganismi. (kalad; kahepaiksed). Loote osad · Allantois · Platsenta · Nabanöör · Loode · Amnioni vedelik · Emaka limaskest · Koorion · Koorioni hatud Loote areng
Tüüpilise läikpenikeele kõrval on ka ogatipuliste lehtedega vormi (f. acuminatus). Penikeeled on rohkem levinud järve põhjapoolses osas. Suurtaimestikul on oluline osa järve ökosüsteemis. Taimed eritavad fotosünteesil vette hapnikku, aga ka lahustunud mineraal ja orgaanilisi aineid, sealhulgas ensüüme, mis aitavad kaasa lagunemisprotsessidele veekogus. Taimestikul leiavad elupaiga ja kinnitumiskoha paljud mikroorganismid, aga ka algloomad, vähilaadsed, teatud putukaliigid. Ühtlasi pakuvad veealused taimed varju zooplanktonile veekihis elavatele mikroskoopilistele selgrootutele loomakestele , põhjasetetes elavatele väikestele selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sib...
määramine ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on plii ja selle ühendid kantud ohtlike ainete esimesse nimekirja /7/ Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste kütuste põletamisel, kaevandamisel ja tööstuses. Looduses esineb pliid lubjakivis ja galeniidis (PbS). Plii võib olla lahustuvana ioonidena või mittelahustuvana sulfiidina, karbonaadina või sulfaadina. Ekspositsioon tekib õhu, toidu ja vee kaudu. Pliid on põhjavees harva. Joogivette satub plii pliid sisaldavate veetorude kaudu; Kuna plii on
Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Liikide arv: 50 (mõnedel andmetel 41) Sugukond: Delphiniade Selts: Catacea Kehapikkus: 1, 1-10 m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel) kuni 8000 kg ja enam (isane mõõkdelfiin)Kald, kalmaarid, teised peajalgsed. V Levik: kõik ookeanid ja mered, merelahed, mõned suured jõed Elupaik: merine keskkond ja mageveekogud (rannikuveed, fjordid, merelahed, suured jõed) Toit: Kald, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed jm; Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12. mõõkdelfiin 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1. väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6-120 kg Eluiga: 6-40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilse populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus: 1. Imetajad. Tõlkija Alekssei Turovski. Toimetaja Rein Põder. Karrup 1999. 2. Loomade elu 7. köide, Imetajad
Seltsid (sõralised, kabjalised, kiskjalised, närilised, ( mardikad, liblikad, kiililised, sihktiivalised, loivalised,...., esikloomad) kahetiivalised, tiivutud) Sugukonnad ( koerlased, kaslased, karulased,...) Ämblikulaadsed Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID (pärisämblikud, puugid, lestad, skorpionid,...) Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki) Vähilaadsed Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,..
Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused)
Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad välja nagu lind oma kehasoojusega. Sündides on pojad pimedad. Nad
järgmiste toidugruppide puhul: 1) piim ja pett (välja arvatud steriliseeritud pett); 2) maitsestamata hapu- või laabipiimatooted; 3) pastöriseeritud koor; 4) emulgeerimata rasvad ja õlid; 5) või; 6) töötlemata puu- ja köögiviljad ning marjad; 7) teravili, tangud ja helbed; 8) jahu, tärklised ja kliid; 9) makarontooted; Lisaainete kasutamine · 10) töötlemata liha (sealhulgas värske kodulooma- ning ulukiliha ja hakkliha); 11) töötlemata kala, vähilaadsed ja molluskid; 12) munad ja munatooted; 13) suhkrud ja suhkrutooted (loetelu on toodud määruse lisa 2 punktides 11.1 ja 11.2); 14) mesi; 15) sool ja soolaasendajad; 16) värsked ürdid; 17) pärm; 18) imiku- ja väikelapsetoidud; 19) naturaalsed mineraalveed ja allikavesi; 20) kohv ja kohviasendajad, maitsestamata tee. Lisaainete funktsionaalsed grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis ja EL maades: Toiduvärvid E100-199
on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem, kõik selgelt idenfitseeritavad. Samas on lõugtundlastel suurem arv neuroneid kui teistel lülijalgsetel. Ka aju on lõugtundlastel kõige sarnasem küüsikloomadele. See annab alust arvata, et lülijalgsete närviväädi ebvolutsioon küüsiklooma-sarnasest eelasest sisaldas neuronite arvu progressiivset vähenemist ja omaduste differentseerumist. (Mayer, Whitington 2011) Nii putukad kui vähilaadsed omavad suuri algrakke mida nimetatakse neuroplastideks. Hoolimata mitmetest erinevustest võib neid siiski homoloogseteks lugeda. Lõugtundlastel ja hulkjalgsetel need neuroplastid puuduvad, kuid neil esineb väga sarnane morfoloogiline tunnus kõhtmises ektotermis. Küüsikloomadel puududvad neuroektodermis rakukobarad (kuigi need on olemas tundlate ja jäsemete ektodermis), samuti putukatele ja vähilaadsetele iseloomulikud neuroblastid.
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad, nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid, hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad, teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape. Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis. (Kopsuliit.ee) 2.4. Patofüsioloogia Astmale kalduvatel inimestel ilmneb põletikust põhjustatud sümptomeid, mille hulka kuulub tavaliselt vahelduv (iseenesest või ravi tulemusel nõrgenev) bronhide ahenemine. Põletik
................................................ 15 Seepiad............................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.
HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel)
korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. 9 Koorikloomad Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige
Eestis on paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Et jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike Eesti veekogudesse tuua. Krabid Kümnejalaline vähk lühikese, pearindmiku alla painutatud tagakehaga. Leidub paljudes meredes, vähem esineb magedas vees või maal (sugukond maakrabilised). Kümnejalaliste -hulka kuuluvad kõige suuremad ja tuntumad vähilaadsed: Krabi, Krevett, Homaar, Langust jt. Eestlasele on ilmselt kodusemaks kümnejalaliseks meie siseveekogudes elutsev tavaline Jõevähk (Astacus astacus). Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees. Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
peaaegu terve elu meres mööda saadab. Kaldast eemaldub ta kõige rohkem kilomeetri kaugusele, äkiliste tormide ajal aga varjab end kaljude vahel või koobastes. Kiindumus rannikuäärsetesse vetesse tuleneb kalaanil pigem tema nõudmistest toidu suhtes kui ujumisoskuse puudulikkusest. Maismaal liigub kalaan pikaldaselt ning üsna raskepäraselt, siin ei näita ta välja niisugust osavust nagu vees. Toitumine. Kalaani rikkalikust menüüst ei puudu kalad, merisiilikud, vähilaadsed ja limused ranna-, kamm- ja südakarbid ning merikõrvlased. Kuna küttimine ja ujumine külmas vees nõuavad palju energiat, sööb kalaan iga päev ära nii suure hulga toitu, mis vastab neljandikule tema kehakaalust. Kalaan on vastupidav ja kiire ujuja. Ta liigub edasi, tagumiste jalgadega tõugates, varvaste vahel on näha aga ujulesti. Aitab kaasa jämeda saba kiirete, sõudvate liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti
nime all ja selle leviku pidurdamiseks keelustati kohalik kalapüük. Hukkunute arv ulatus hiljem umbes kahesajani, mürgistatuid oli aga tuhandeid. Lõpuks selgus, et mürgistust ei põhjustanud otseselt mitte heitvee anorgaanilised elavhõbedaühendid. Nimelt muudavad veekogus elavad mikroorganismid oma elutegevusel heitvee anorgaanilised Hg ühendid umbes sada korda mürgisemateks orgaanilisteks Hg ühendeiks (metüülelavhõbe). Ühendeid omastavad plankton ja vetikad, neis toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist 2 inimesed. Mürgistatud elujõuetud kalad olid kergemini väljapüütavad ja suurendasid kalurite saake, neist toitusid ka linnud. Kalajahu kaudu jõudsid mürgised elavhõbedauhendid isegi koduloomade menüüsse. Enam kui veerand sajandittagasi ostis Iraak Mehhikost elavhõbedaühenditega puhitud seemnevilja. Viljaterad olid spetsiaalselt värvistatud
Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk.
Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
