KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK (1)

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK
Loomad
1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid.
2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited.
3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt.
4. Loomariigi süsteemi ühikud ( taksonid ), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt.
5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel.
6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist.
7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad , imetajad.
8. Loomade moone ( metamorfoos ): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel .
9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest.
10. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja kaelusviburloomadega, põhirühmad, näiteid.
11. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis.
12. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid.
13. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis.
14. Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende oletatav koht süsteemis ja lühike iseloomustus.
15. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid.
16. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene ( sekundaarne , miks tekkinud?), kummagi näiteid.
17. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): mis rühmades esineb, näiteid.
18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid , nende eluviis, näiteid.
19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid.
20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees , näiteid.
21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid.
22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid.
23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad.
24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses.
25. “Alamate” ja “kõrgemate” usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb.
26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb.
27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad.
28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt.
29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta).
30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist.
31. Kaanid ( Hirudinea ): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist.
32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi.
33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi.
34. Limuste ( Mollusca ) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid.
35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid.
36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid.
37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine.
38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid.
39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb.
40. Rõngusside (Annelida) ja lülijalgsete (Arthropoda) võrdlus: mis on ühist, mis erineb.
41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest.
42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus.
43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest.
44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus.
45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel – miks ja kuidas.
46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid.
47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt.
48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel.
49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus.
50. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus.
51. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned.
52. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus.
53. Tiivutud (juba algselt tiibadeta) ning tiivulised putukad (Insecta); siselõugsed (Entognatha) ja välislõugsed (Ectognatha).
54. Putukate (Insecta) tiivad: arv, paiknemine , kuju ja talitluse erinevusi, näiteid.
55. Putukate (Insecta) vaeg- ja täismoone: moonde järgud, kummagi esinemine tähtsamates seltsides, näiteid.
56. Ühepäevikulised (Ephemeroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
57. Kiililised (Odonata): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
58. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
59. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
60. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus.
61. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
62. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus.
63. Ehmestiivalised ( Trichoptera ): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest.
64. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste ( Lepidoptera ) ehituse ja eluviisi võrdlus.
65. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest.
66. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest.
67. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti vetes (vähemalt neli).
68. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus.
69. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud , lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone.
70. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: mis on ühist, mis erineb.
71. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid.
72. Okasnahksed ( Echinodermata ): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid.
73. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid.
74. Okasnahksete (Echinodermata) toese iseärasusi nonde eri klassides.
75. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate (Crinoidea) ehituse võrdlus.
76. Merisiilikute (Echinoidea) ja meripurade (Holothuroidea) ehituse võrdlus.
77. Okasnahksete (Echinodermata) ja poolkeelikloomade (Hemichordata) võrdlus, säälhulgas vastse arengus ja moondes.
78. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus.
79. Sulgpeaste (Pterobranchia), sammalloomade (Bryozoa) ja koloonialiste kiirloomade (Radiata – Cnidaria ) võrdlus: ühist ja erinevat.
80. Poolkeelikloomade (Hemichordata) ja keelikloomade (Chordata) võrdlus: ühisjooni ja erinevusi.
81. Mantelloomade (Tunicata) ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja lootearengu näiteid.
82. Süstikkala (Branchiostoma) kui koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega.
83. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; millised neist on monofüleetilised ja millised parafüleetilised.
84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus.
85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas.
86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!).
87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest.
88. Zooplankton, nekton , neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest.
89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid.
90. Makrobentos, meiobentos ja “megabentos” Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid.
91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest.
92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi.
93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega.
94. Ponto - kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline.
95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme; näiteid.
Taimed

Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”?

Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed

Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed?

Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal?

Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju?

Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana?

Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel?

Punavetiktaimed – pigmendid , talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine.

Pruunvetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine.

Rohevetiktaimed – üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes.

Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid .

Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad.

Sõnajalgtaimed – tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine.

Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad.

Taimede osa veekogude aineringes.

Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele.

Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub?

Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on?

Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud?

Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel?