Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega ei ole olemas puhast veekonnade populatsiooni. Noormaalse välimusega veekonna saab tavaliselt emase veekonna paaritamisel ühe vanemliigi järvekonna või tiigikonna isasega. Roheliste konnade kudemise aeg on üldjuhult pikem ja langeb enamasti suve alguse poole. Neid liike on kõige lihtsam eristada häälitsuste põhjal. Roheliste konnade eristamine välimuse järgi on paraku problemaatiline ja tekitab vahel raskusi isegi
- Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. - Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Suguline ja mittesuguline paljunemine (eelised ja puudused) SUGULINE PALJUNEMINE - sellisel sigimisel tekib uus organism kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel ning on ainulaadne. Eelised Puudused Uus organism erineb vanematest ning tänu Tuleb leida sigimispartner kromosoomide ristsiirdele on ka väiksem töenäolsus haigustele. Sugurakud peavad omavahel ühinema
Selle käigus leiti, et sigimisel on piimajõudlusele äärmiselt suur mõju ning seda mitmest küljest. Esiteks on loomade sigimine vajalik puhtalt selleks, et ka tulevikus oleks loomi, kellelt toodangut saada, sest iga piimatootja kogu piimajõudlus väheneb, kui tema loomad ei taastooda vähemalt sama heade omadustega järglaseid. Piimalehmade laktatsioon kestab 305 päeva ning see algab poegimisega. Kui lehmad ei tiinestu uuesti, siis nad ei püsi karjas. Sigimisel on mõju kogu laktatsiooniperioodile, pärast poegimist on toodang kõrgeim ja lehm toodab oma energiavarude arvelt maksimaalselt piima, uuesti tiineks jäädes hakkab toodang stabiilselt langema ning tiinuse lõpus kui lehm jääb kinni ei anna ta enam piima vaid kogub end järgmiseks laktatsiooniperioodiks. Kuna lehmad saavutavad oma parimad tootmistulemused alles kolmandal laktatsioonil on tootja jaoks oluline, et loomad saaksid järglasi ning jõuaksid vanusesse millal on nende
Et bambusevõrsed pole eriti toitvad, liiguvad bambuskarud suhteliselt aeglaselt ja vähe. Bambuskaru kuulub väljasuremisohus olevate liikide hulka looduses elab neid loomi vähem kui 1000 isendit. Aeglane sigimine Bambuskarud toovad elu jooksul ilmale vaid mõned järglased. Emased poegivad tavaliselt üle kahe aasta. Kahe poja ilmale tulek pole küll haruldane, aga ema ei jõua reeglina mõlemat poega üles kasvatada. Aeglasel sigimisel on koos elupaikade hävimisega inimasustustest lähtuva häirimisega oma osa bambuskaru loodusliku populatsioon kokkukuivamises. Seni pole õnnestunud ka loomaaedades bambuskarusid edukalt paljundada.
Jaanimardika elund kasutab valgustamiseks kuni 98 % energiast. Jaanimardikate "laternad" peegeldavad valgust, kuna helendusaine all paiknevad kusihappe kristallidega täidetud rakud, mis toimivad nagu peegel reflektoris. Tänu sellele on see elund veelgi tõhusam. PALJUNEMINE Täiskasvanud mardikad elavad vaid mõne päeva. Selle aja pühendavad nad partneri leidmisele ja munade munemisele. Nende suised ei funktsioneeri, seetõttu pole täiskasvanud jaanimardikad võimelised sööma. Sigimisel kasutavad nad ära kõik vastsestaadiumis kogutud energiavarud ning varsti pärast viljastamist hukkuvad. Tiivutud emased peidavad päeval end vaenlaste eest maa sees. Hämaruse saabudes tulevad nad välja, istuvad rohus ja meelitavad oma valgusega ligi nende kohal lendavaid isaseid. Isaste silmad on emaste omadest kolm korda tundlikumad. Nad püüavad emase signaali kinni juba kümne meetri kauguselt, maanduvad siis oma väljavalitu ligidusse, panevad kattetiivad kokku ning paarituvad temaga.
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5
Geneetika kordamisküsimused eksamiks Geneetika - teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Pärilikkuse alus on rakkude jagunemine: Mitoos – somaatiliste (keharakkude) rakkude jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Tekivad 2 emarakuga geneetiliselt identset tütarrakku. Vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos - sugurakkude jagunemine, tekib neli emarakuga geneetiliselt mitteidentset tütarrakku. I Geneetika põhialused DNA – raku ja organismi pärilikkuse aine. (Desoksüribonukleiinhape) Enne raku jagunemist DNA kahekordistub. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise umber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on ...
lühikese eluaja jooksul ei jõua nad nii palju pesitseda kui pika elueaga linnud. (Gimbutas 2013) 3) Teadlased uurivad enamasti lühikese eluaega liike, näiteks värvulisi, kellelt saab andmeid kiiresti kätte, kuid nende bioloogia ja käitumine on sootuks teistsugune. (Javois 2011) 4) Pika elueaga liikidel on võimalus jagada sigimispingutus erinevate pesitsuskordade vahel. Ka on erinevalt lühiealistest liikidest pika eluaega linnu liikidel võimalus sigimisel arvestada oma käeoleva konditsiooniga varasemate aastate suhtes. (Gimbutas 2013) 6) Pika elueaga linnuliikidel on suuremal või vähesemal määral oluline sigijate suhtes eelnevad aastad ehk absoluutne konditsioon. Lühikese eluaega linnuliikide puhul on aga oluline ainult suhteline konditsioon teiste sigijate suhtes antud aastal. (Gimbutas 2013) 10. Millised on lindude kohastumused lendamiseks? Lindude kohastumused lendamiseks on suled ja tiivad
Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt. Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e viljastumisel, mis võib olla kehasisene või -väline. Hermafrodiitsetel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid eraldi organismides(selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfimi ehk kahekujulisust, s.t isas- ja emasloomad on erineva kujuga.
homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi Spermid- meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga, arenevad munandites Spermatogenees- spermide areng, Spermatogoon- spermide eelasrakk Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas Ovogenees- munarakkude areng Ovogoon- munarakkude eelasrakk Ovulatsioon- küpsenud munaraku vabanemine Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine, järglane on vanemaga identne Spoorid- mittesugulisel sigimisel osalevad struktuurid, mis suudavad üle elada ka ebasoodsad tingimused Viljastumine- sugurakkude ühinemine sugulisel teel Kehasisene viljastumine- munarakk viljastatakse emasorgani sees Kehaväline viljastumine- munarakk viljastakase väljaspool organismi Hermafrodiit- olemas nii emas- kui ka isassugurakud
Muutlikkus on oma olemuselt kahesugune: - pärilik (geneetiline) - mittepärilik (mittegeneetiline). Pärilik muutlikkus on tingitud geneetilise info (pärilikkuse) erinevusest isendite vahel. See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks, selle materjaliks.Keskkonnatingimused võivad modifitseerida organismi tunnuste avaldumist ontogeneesi jooksul (fenogeneesi) tema reaktsiooninormi piires. Need elutingimustest põhjustatud tunnuste muutused ei pärandu järgnevale põlvkonnale, sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
veeringe ja õhuvoolud olid kandnud ainet üle terve maakera (Miller & Spoolman 2008). Ilmnes ka, et kuigi DDT toimis efektiivse kahjurihävitajana, siis ülekasutamise korral tekib osadel putukatel DDT vastu resistentsus. Lisaks resistentsuse tekkele avastati, et DDT on rasvlahustuv (akumuleerub rasvkoes) ja väga püsiv, mille tulemusena hakkas DDT toiduahelas viimastesse lülidesse kuhjuma, põhjustades loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, häireid sigimisel ja isegi surma (Jüriado 2007). Kõige paremini tuntakse aga DDT mõju lindudele, eriti kulliliste näitel (valgepea-merikotkas) nende pesitsused ebaõnnestusid, kuna munakoored muutusid liiga õhukeseks (DDT laguneb DDE-ks, mis pärsib lubikoore teket), purunedes hauduva emalinnu all, suurenes loodete ja poegade surevus ja vanalindude käitumine hälbis normaalsest (näiteks tekkis agressiivsus oma järglaste vastu), kuna pestitsiidid kahjustavad ka närvisüsteemi (Kislenko et al. 2009)
lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. · Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. · Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. · Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. · Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.
Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. Nahklihasmõik katab keha, on toeseks ning selle lihaste abil loom liigub. Vihmauss hingab niiske naha kaudu. Naha hoiavad niiskena limanäärmed Närvisüsteemi moodustab peaaju ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid
Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest.
Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks - TEKIB KAKS geneetiliselt IDENTSET TÜTARRAKKU · Interfaas:
22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse
Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja
Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast - Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad - pungumine Järglane kasvab pungana küljes ning eraldub küpseks saanuna - Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. Sugulisel sigimisel tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel. Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks.
emased on seotud lõimetishooldusega ja kannavad arenevat järglaskonda kaasas. Mõnikord võivad aga emased ja isased meritähed teineteist sigimisperioodil mõõtmete või värvuse poolest mõnevõrra erineda. Juba nimetatud küürakal pisitähel kogunevad isased sigimisperioodil emase ümber ja suruvad oma kiired selle kiirte ümber niiviisi, et väljutatav sperma satub otse vetteheidetavatele munadele. Madalmeres elav ürgtähe isendid sigimisel koguni ühinevad paarikaupa. (1) Meritähtede areng võib kulgeda kas vabaltujuva vastsestaadiumiga (mille moonde ehk metamorfoosi tulemusena kujuneb noor meritäht) või otseselt. Enamik meritähti väljutab suguproduktid otse vette, kus toimubki munade viljastumine ja nende edasine areneminebilateraalsümeetriliseks vastseks- kahepärgseks ehk bipinnaariaks. Vastse kahekülgne sümeetris on jälg meritähtide põlvnemist kõigi nüüdisaegsete okasnahksete kaugetest eellastest,
· silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused · liikumiseks kasutavad uimi ja saba · hingavad lõpustega · süda kaheosaline · üks vereringe · viljastumine kehaväline · sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED · elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed · jäsemed liikumiseks · hingavad kopsude ja nahaga · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehaväline · koeb vette ROOMAJAD · elavad peamiselt maismaal · kõigusoojased
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus, st pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2) tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Informatsiooni säilitamise ja pärandumise seaduspärasused sõltuvad antud liigi sigimise iseärasustest. Sugulisel sigimisel on põlvkondade vaheliseks ühendavaks sillaks sugurakud, sugutul sigimisel aga keharakud ja eosed. MOLEKULAARGENEETIKA ALUSED Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja
munadest (parivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mojutavad seda jarglaste genotuubi st toomesilaste kaudu. Toomesilased maaravad pere toodangunaitajad (v.a ema viljakus), kuid ei vota osa jarglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest. Geenide rekombinatsioonid sugulisel sigimisel Interkromosoomne rekombinatsioon (Mendelism) Interkromosoomne rekombinatsioon esineb koikidel pollumajandusloomadel. Interkromosoomse rekombinatsiooni korral toimub aleelipaaride umberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meisoosis ja nende juhuslikust paardumisest isas-ja emassuguraku uhinemisel viljastumisel. Selle tagajarjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes.
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks
Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis). Vahel vivad aga munasarjade asemel olla miniatuursed testised. Välised suguorganid on enamasti normaalse välimusega v.a kliitor, mis on enamasti suurenenud. Emaka arengus vib täheldada kiki variante alates normaalsest kuni selle puudumiseni. 39. Geenide interkromosoomse rekombinatsiooni e mendelismi olemus sugulisel sigimisel. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA - molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas e lookuses. Genotüüp - spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogum Fenotüüp - kirjeldatav sõnadega ja selle all mõistetakse kirjeldatavaid, mõõdetavaid või keemiliste ja füüsikaliste meetoditega määratavaid tunnuseid ehk omadusi. Alleelsus - Üht ja sama tunnust määravate geenide eri vorme - retsessiivseid ja dominantseid
Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest
munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Sekundaarne e. postsügootne kimäärsus, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Postsügootse kimäärsuse näiteks on frimartinism. Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit. 34. Mitokondriaalne DNA. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas). Sugulisel sigimisel päritakse mtDNA tavaliselt ainult emalt. Seega: saab mtDNA abil määrata sugulust emaliini pidi; uurida inimese kui liigi põlvnemist; uurida mitokondriaalseid haigusi, mis tekivad mtDNA muteerumise tulemusel ja päranduvad mitokondriaalse päritavustüübi alusel. Hinnanguliselt on igas mitokondris umbes 210 mtDNA koopiat. Enamikus hulkraksetes organismides, kaasa arvatud inimene, on mtDNA ringikujuline, kaheahelaline DNA molekul.
Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad.
risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast. Tolmlemise edukus ja allee efektid. Allee efekt ehk positiivne tihedusest sõltuvus on nähtus, kus populatsiooni suhteline kasvukiirus sõltub populatsiooni arvukusest positiivselt. Madala tiheduse korral on taimed tolmeldajatele vähem atraktiivsed. Tolmeldamise mõju taimekooslustele: vähenev seemneproduktsioon mõjutab otseselt organisme, kes toituvad taimeseemnetest. Taime ebaedu sigimisel mõjutab negatiivselt temaga mutualistlikes või antagonistlikes suhetes olevaid liike, ühe taime vähene sigimisedu võib mõjutada liikidevahelisi konkurentssuhteid koosluses. 18. Seemnelevi soodustav mutualism ja selle mõju taimekooslustele 19. Taimedevaheliste positiivsete interaktsioonide (soodustamise e. fasilitatsiooni) olemus ja mehhanismid. Fassililtatsioon- protsess, kus ühe taime olemasolu suurendab teise taime
48.Rekombinatsiooniline muutlikkus- geneetilise info vahetus või geneetilist infot kandvate struktuuride ümberpaiknemine. Oma olemuselt jagunevad: *legitiimsed e. seaduslikud- ei ole kaotajaid, ei toimu kellegi/millegi arvelt *illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad.
algmaterjali kogusest. Uute meetodite arsenal kasvab pidevalt, võimaldades üha täpsemalt selgitada geeneetiliste protsesside toimumist molekulaarsel tasemel. Ka geeni definitsioon on alates Mendeli poolt kasutatud ?pärilikkuse ühikust? (siis veel terminit ?geen? ei tuntudki) pidevalt täiustunud. MENDELI SEADUSED Põhipostulaadid: kujutab endast alleelipaaride ümberjaotamist sugulisel sigimisel, mis on põhjustatud homoloogiliste kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhudlikust kombineerumisest viljastumise käigus; lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub; interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse. Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära:
algmaterjali kogusest. Uute meetodite arsenal kasvab pidevalt, võimaldades üha täpsemalt selgitada geeneetiliste protsesside toimumist molekulaarsel tasemel. Ka geeni definitsioon on alates Mendeli poolt kasutatud ?pärilikkuse ühikust? (siis veel terminit ?geen? ei tuntudki) pidevalt täiustunud. MENDELI SEADUSED Põhipostulaadid: kujutab endast alleelipaaride ümberjaotamist sugulisel sigimisel, mis on põhjustatud homoloogiliste kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhudlikust kombineerumisest viljastumise käigus; lähtub kombineeritud muutlikkuse II alatasemest. Ristsiire puudub; interkromosomaalses pärilikkuses on pärilikud faktorid üksteisest sõltumatud s.t nad ei liitu ega kao vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse. Kromosoome vaadeldakse antud geeni suhtes kui tervikut s.t kehtib seaduspära:
Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest
lühem). Karüotüübi kindlakstegemine (vähemalt ühe Y-kr esinemine). Osaline erütrotsüütide hemolüüs veregrupitestis (erütrotsütaalne mosaiiksus), DNA analüüs, H-Y antigeen, hormoontestid. Varakult saab diagnoosida 3-6 nädala vanuses (lühike tupp ja emakaava puudub). Friimartismi esineb ka üksikult sündinud vasikate seas (kaksik enne sündi hukkunud). 36. Geenide interkromosoomse rekombinatsiooni ehk Mendelismi olemus sugulisel sigimisel (põhimõisted - geen, geno- ja fenotüüp, alleelsus, lookus, homo- ja heterosügootsus, retsessiivsus ja dominantsus) Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi. Genotüüp – organismi kõigi geenide kogum Fenotüüp – organismi kõigi tunnuste kogum (kirjeldatavad, mõõdetavad, kem/füs meetoditega määratavad). domineerimine – olukord, kus heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud.
Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased
1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja
• Toimub vaba ristumine: kui seda ei ole, on näiteks assortatiivne ristumine, siis suureneb homosügootsete genotüüpide hulk. • Populatsioon on lõpmata suur: kui on piisavalt väike, et hakkaks mõju avaldama geneetiline triiv, siis võivad genotüüpide sagedused lihtsalt juhuslikult muutudaa, sest alleelide sagedused muutuvad juhuse tõttu. • Sugude vahel ei ole alleelisageduste erinevusi: kuna ühel sool võib olla sigimisel eelis, siis võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüübisagedus. • Ei ole migratsiooni: kui on, siis võib vabalt genotüüpide sagedus juhuslikult muutuda ja populatsioon ei jõua H-W tasakaalu, kui migratsioon toimub pidevalt (nii sisse- kui väljavool). • Ei ole mutatsioone: mutatsioonide tõttu võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüüpide sagedus.
kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 25. Raku mõiste, organoidid, inklusioon Rakk- mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust
tema eksijärelduseks oli ka see, et tema arvates mõjutas hübriidide iseloomu ristamisel kasutatud tolmuterade hulk. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Pärandumine .- geneetiliste struktuuride (kromosoomide, geenide) ja neis sisalduva geneetilise informatsiooni ülekanne vanematelt järglastele (või emarakult tütarrakkudele), mille tulemusena kujunevad viimaste genotüübid. Pärandumise seaduspärasused sõltuvad organismide sigimis- ja rakkude jagunemisviisist. Mittesugulisel sigimisel (ja rakkude mitootilisel jagunemisel) pärandub vanema genotüüp tervikuna kõigile järglastele, mille tulemusena tekib geneetiliselt identne järglaskond (kloon). Sugulisel sigimisel (meioosi ja viljastumise vahendusel) toimub erinevatelt vanematelt pärit geneetiliste elementide lahknemine ja kombineerumine, nii et järglased on olulisel määral erinevate genotüüpidega. Selline pärandumine allub Mendeli ja Morgani seadustele.
? Organismi individuaalne areng on geenide diferentseeruv aktiveerumine, mis toimub kooskõlas organismi arenguprogrammiga (erinevatel ajamomentidel puffid erinevates kohtades). Kikides rakkudes on ju meie kik geenid olemas, tähtis on see, mis, kus ja millal aktiivsed on. 25. Nimetage pärilikkuse (geneetilise info) 4 erinevat külge.? Pärilikkus on bioloogilise instruktiivse informatsiooni kodeeritud säilitamine, kopeerimine, kodeerimine, kombineerimine ja edastamine organismide sigimisel vanempõlvkonnalt järglaspõlvkonnale ning selle informatsiooni realiseerimine organismide arenemise ja eneseuuendumise käigus tunnuste kujul. voi: Geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine. 26. Mendeli III seadus - sõltumatu lahknemise seadus (law of independent assortment) e. vaba kombineerumise seadus (law of free combination). Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. 27
lootearengu näiteid Ehitus/eluviis: Kinnitunud või vees hõljuvad, tihti koloonialised mereloomad, kes toituvad peent planktonit filtreerides. Iseloomulik on tuunika - orgaanilisest ainest, kehapinnaga lõdvalt seotud välistoes, mille eritab epidermis, aga mis võib sisaldada ka sidekoe elemente, isegi veresooni. Keelikloomade ühised tunnused on kõige paremini näha vastsejärgus. Merituppede sigimine: Mittesugulisel sigimisel tekivad pungad kas otse kehal või siis erilisel väädil, stoolonil; üksikutel merituppedel pungad eralduvad, koloonialistel jäävad kokku. Täiskasvanud merituped on mõlemasoolised. Munad ja seeme heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa
Ilmselt kasutavad organismid võimaluse korral nii geneetilisi kui ka keskkonnast omandatud markereid. Ainult üht tüüpi markerite kasutamine sugulaste identifitseerimiseks suurendaks vigade tõenäosust. Kui loom kasutab ainult keskkonnast omandatud markereid, siis on oht, et ta aktsepteerib ka mittesugulasi, kes juhuslikult on jaganud temaga sarnast keskkonda. Kui loom kasutab aga ainult geneetilisi markereid, siis on oht, et ta põlgab ära tegelikke sugulasi, kelle fenotüüp on sugulisel sigimisel toimuva segregatsiooni tagajärel mõnevõrra muutunud. Korraga mõlemate, nii geneetiliste kui ka keskkonnast pärit markerite kasutamine suurendab identifitseerimiskindlust. See, millist markeritüüpi eelistada, sõltub tihti ka looma eluviisidest. Jooniselt 3.10 nähtub, kuidas erinevate loomaliikide erinev sigimiskäitumine määrab selle, millist markeritüüpi neil tasub eelistada. Rohukonnade emasloomad koevad oma kudu kõik ühiselt ühtekokku (ilmselt
Vahest ristub võilill siiski ka teiste võililledega ja tekib uus geenikombinatsioon, mis edaspidi paljuneb taas apomiktiliselt. Nii tekib tohutu hulk peamiselt apomiktiliselt paljunevaid liine, mille kallal süstemaatikud kõvasti päid saavad murda. Kuna ristumine on väga harv sündmus, näevad eri liinid kohati küllaltki erinevad välja. Nii on Eesti taimede nimestikus 55 liiki võilillesid. Vegetatiivne paljunemine: Paljud taimed ei vajagi sigimiseks seemneid. Sellisel sigimisel võib olla palju erinevaid vorme. Näiteks jalakad ja haavad kasvatavad oma juurtest välja uusi võrseid, kartul sigib mugulate abil jne. Mõned taimed saadavad vääte mööda maapinda, mis siis juurduvad ja arenevad mõnes maaga kokkupuutuvas punktis omaette taimeks, näiteks maasikad, hanijalg ja roomav tulikas. Osadel taimedel arenevad tütartaimed leheservades, mis mahakukkudes kasvavad uueks taimeks. Sedasi paljuneb näiteks tuntud toataim kalanhoe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
