kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil
21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31
PH rüüloomad loricifera LEVIK: merelise eluviisiga merepõhja mudas LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - bilateraalsümmeetrilised - kuni 1 mm - keha jaotatud 5 - peas asetsevad kidad - keha kaetud paksude plaatidega ANATOOMIA JOONIS: 31 PILT: 32 PH ümarussid nematoda LEVIK: elavad kõikjal LIIKIDE ARV: 80 000 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - otstest peenenevad sildri kujuga ussid - ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2
Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: - Klass: Karikloomad Scyphozoa Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne).
Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
– Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem
Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid
(skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid. (Vikipeedia1) Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist. Pea tagumine osa on kukal, eesmises osas on kiirmik, tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter
75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk –
Putukate tiivad on neljajalgsete (sh lindude) tiibade suhtes igatpidi konvergentsed, mitte homoloogilised. 50. Eluslooduse organiseerituse tasemeid (mitte segada nomenklatuuri tasemetega). Isend on eluslooduse algühik, mis võib koosneda lihtsamal juhul ühestainsast rakust. Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses. Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest, igalühel on ülesanded: liikumine (viburid, kulendid), toitumine, energiaga varustamine, ülesehitusttööd, pärilikkuse hoidmine. Bakterirakus on vähem organelle, aga funktsioonid on samad. iga bakter omaette isend. Viirus ei ole rakk, vaid väike hulkuv genoom. Ainuraksete koloonias on isendid mingil põhjusel edukamad kui üksikult. Hulkraksete organismis on rakud üksteisest sõltuvad, moodustavad terviku, mis
kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. [5] Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Mõnedel vähkidel koorub vähikvastne munast ja alustab kohe iseseisvat elu, teistel tekib vähikvastne munakesta sees ja munast koorub hilisemas arengujärgus olev vastne. Osad vähid, näiteks meie jõevähk, läbivad kõik vastsestaadiumid munas ja munast koorub juba täiskasvanud loomaga enam-vähem sarnane tilluke vähk. [5] Tihti on vähkide vastsed teistsuguse eluviisiga kui täiskasvanud. Näiteks paljude merepõhjal elavate liikide vastsed hõljuvad või ujuvad hoopis pinnakihtides ja eluaeg kinnitunult elavate tõruvähkide vastsed ujuvad samuti vabalt ringi. [5] Jõevähk
suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähikesed ja kalad. Ümarussid - nad on pika lülistumata, silindrilise kehaga, mis on mõlemast otsast ahenev.
noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad
Ussid Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid,
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad):
Palinurus elephas Euroopa langust 61. Emane jõevähk kaitseb oma järglasi: kannab mune ja koorunud vähikesi oma tagakeha all õige 62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke 2) mune kandvaid emaseid 63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus ameerika homaar, kehapikkus kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees
o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised · Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga. · Areneb vaegmoondega, moone, mis jaguneb 3 etappi muna, vastne ja täiskasvanud : o Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad o Kevadel kooruvad vastsed, kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi) o Vastne toitub ja kasvab ning ta kest jääb väikseks, kestub ( 5 korda), saab tiivad ja pikenevad tundlad. o Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts.
- Moondega areng (ei sarnane vanematele) nt. kaladel ja kahepaiksetel - Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone) Reageerimine ärritustele Kohastumine keskkonna tingimustega iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel. 4 RAKK Loomarakk Rakumembraan (plasmamembraan) ümbritseb, eraldab sise- ja väliskeskkonda, kaitseb. Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakuruumi, seob raku ühtseks tervikuks, annab mahu ja elastsuse. Rakutuum sisaldab pärilikkusainet, juhib raku
Laialt levinud, eriti parasvöötmes; kõikjal kus leidub samblaid või samblikke (ka Arktika ja Antarktika). Elavad kõdus, taimedel ja vee pindkilel. Eestis umbes 150 liiki. Selts: Harkhännalised (Diplura) Pikkus 2-5mm. Värvuselt valkjad, kollakad; kehas puudub pigment. Pikad tundlad; koosnevad 10 või enamast segmendist; meenutab pärlikeed. Pea ümara kujuga. Silmad puuduvad Rindmik koosneb kolmest selgesti eristatavast segmendist. Rindmiku igale lülile kinnitub paar jalgu. Tagakeha koosneb 10 selgesti eristatavast lülist. Viimasel tagakehalülil pikad urujätked, mis on kaetud karvakestega. Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) Selts: Harjashännalised (Thysanura) Pikkus kuni 1,5
1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng
rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais- juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane
lahksugulised, kuid siia kuulub ka hulk mõlemasugulisi. Kõikidele eeslõpusestele on väga iseloomulikuks tunnuseks nõndanimetatud erknideme ristsus. Meeleelundeist on tavaliselt arenenud enamasti küllalt primitiivse ehitusega silmad. Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed
söövad planktonorganisme, kes limast toituvad). Munastaadium kestab tavaliselt 9 - 24 päeva. Noored vastsed on erinevalt vanematest head ujujad. Ka pole neil seljal veel trahheelpuseid, need ilmuvad alles pärast esimest kestumist. Vastsete morfoloogia ja eluviisid Kigi ehmestiivaliste vastsete pea on väga tugevasti sklerotiseerunud. Tundlad on väga lühikesed, lühemad kui lugkobijad. Viimased on ilmselt osa tundlate funktsioone enda peale vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega. Jalad on hästi arenenud, eesjalad on sageli teistest pikemad, sest on olulised nii saagi püüdmisel kui koja ehitamisel. Tagakeha on silinderjas, seljapoolel paiknevad mitmes reas rnad trahheelpused. Tagakeha tipus on alati kaks haagikest, millega vastne end koja sees kinni hoiab ja edasi-tagasi liigutab
Sama mitmekesine nagu suurus, on ka vähkide kehakuju, kehaosade ehitus, värvus, liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused. Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod
parasiitseid organisme, kes on inimese seisukohast kahjulikud. (http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-1.htm) Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga
40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra Meriroos Korall Vabalt ujuvad meduusid Ussid 43) Usside hulka kuuluvad: lameussid ümarussid rõngussid Lameussid:imiuss- maksa kakssuulane(maksakaan) Ümarussid:liimuksolge, naaskelsaba, kiduuss, keeritsuss, vihmauss Paelussid: nooppaeluss, nudipaeluss, laiuss 44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett
Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased
· närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra tald Ussid Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid
karedapinnaline: kareduse annavad ribosoomid; lõppeb valgu süntees; toimub transport (8) · Golgi kompleks valkude töötlemine; valkude paigutamine lüsosoomidesse (4) · Lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme; rakusisene seedimine (3) · Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK · Bakterirakk on prokarüoodne ehk rakk on eeltuumne · Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
