Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon
Anatoomia närvi- ja lihaskude testi küsimused vastustega
närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendabki organismi ühtseks tervikuks. Mikroskoobid XVII saj leiutati valgusmikroskoop, esimesed primitiivsed mikroskoobidd olid olemas juba XV saj.
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikud...
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
KOED · Koe tüüp: Epiteelkude · Ehitus: Rakud tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe. Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised. Ripsepiteeli katavad ripsmed. · Ülesanded Organismis: 1. Keha katmine, kehaõõnte vooderdamine. 2. Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest.; 3. Nõrede eritamine (Närvi-epiteel); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist (ripsepiteel). · Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja
väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ruumi; seob naha teiste organite külge; (veri) transpordib aineid; (rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa;
· Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja
toitefunktsiooniga sidekoed (veri, Neurogliiarakud täidavad närvikoes lümf, rasvkude, kohev sidekude, tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust) EPITEELKUDE LIHASKUDE: Katteepiteelkude-nahk Silelihaskude nahas, Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1
KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide
imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud). o rakk kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele
· Sidekude (veri) transpordib eluks · Neeru epiteelrakud väljutavad vajalikke aineid. jääkaineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke. Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese · Luukude täidab organismi kehamassist tavaliselt 40-50%. tugifunktsiooni. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Närvikude · Skeletilihased kinnituvad · Närvikoe rakud suudavad vastu köölustega toese külge ja
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1....
mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südamelihaskude asuvad südames, lihased töötavad automaatselt ja ei allu tahtele. 3)silelihaskude asuvad veresoonte ja õõnes elundite seintes, ei allu tahtele. 4. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja raku vaheainet on palju. Sidekude jaguneb komleks: 1)rasvkude varuainete talletamine, sooja hoidmine, siseelundite kaitsmine.
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas
Igast spermatogoonist 4 spermi 1 viljastumisvõimeline munarakk, 3 hukkuvad Pidev protsess Tsükliline, iga 28 päeva tagant Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend - Organsüsteem e elundkond (seedeelundkond jne)
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet
Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude Kude ehitus Milliseid erinevaid Ül täidavad Epiteelkude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades *Naha epiteelrakud kaitsevad keha rakkudevahelise aineta õhukesed kiled-> võivad *Sisekõrva e-rakud võtavad vastu välisärritusi koosneda ühest või mitmest rakukihist.E-koe all asub *Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid
puiduosas, sõeltorud juhtkimbu niineosas). Tugikude annab organeile tugevuse (niine- ja puidukiud, kivisrakud). Kattekude katab taime välispinda, kaitseb sisemisi kudesid mehaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest (epiderm, korkkude). Loomsete kudede neli põhitüüpi on epiteelkude (katte- ja kaitsefunktsioon, imendumine, eritamine; marrasnahk, soole- ja näärmeepiteel), sidekude (tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon; kõhr- ja luukude, veri), lihaskude (liikumine ja toestamine; skeleti ja siseorganite lihased) ning närvikude (ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuse edasiandmine; pea- ja seljaaju, närvid ja närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja
Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Sai kirjeldada väga peeneid rakustruktuure, samuti avastati uusi struktuure. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale.
1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali
Paiknevad tihedalt kõrvuti. Kuju ja kihtide arv vastavalt asukohale ja funktsioonile. Katteepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Näärmeepideeli leidub välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesandeks on eristada organismile vajalikke aineid. 2. Sidekude moodustavad pärissidekude, kõhrkude, luukude, rasvkude ning veri ja lümf. Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse. FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas?
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas,
Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada
Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks
Loomade põhilise kehamassi moodustavad telglihased ehk seljakeelik või selgroog. Luude keemiline koostis Luud sisaldavad kuni 50 % vett, mineraalid moodustavad 60- 70% ja orgaaniline aine moodustab 30-40%. Oluliselt sisaldavad kaltsiumfosfaati, veidi vähem kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva Vesi- 50% Mineraalid- 60- 70% Orgaaniline aine- 30- 40% Rasv- 15% Lihaste ehitus ja kuju Lihaskude on erutuv kude. Lihased jaotuvad selle järgi kuidas kinnituvad kõõlustele. Lihased jaotuvad kuju järgi: Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida
nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 ) Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Loomarakk, taimerakk. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 ) Kude on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum Sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Sidekude: rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Lihaskude: võõtlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude.
Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2
Refleksikaar- tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. · Omadus ennast taastada, parandab haavasid. · Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi) · Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid. Lihaskude · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. · Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise. · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele
-Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. - Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude. *Epiteelkude. Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest, Limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima. *Lihaskude. Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi, Eristatakse skeletilihaste
hoolitsust pikas lapseeas · Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest · Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates 4. Inimese rakk, koed, elundkonnad Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid.
2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6
· Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk rakk,millest on arenenud lähterakk 5.3 Tüvirakk rakk,mis ei ole lõplikult ülesannet saanud
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ü...